[hyva]

Kas keegi teab,kas Pärnus on kuskil võimalust lasta rullikute peal mitte vedava silla ratast ringi lasta,et kuulda millise ratta laager teeb mürinat.

[Ranno]

Tõsta ratas üles ja aja käega ringi, ehk on kuulda, või on loks sees. Kui sul just ei ole mõni traktor.

[hyva]

Traktor ei ole.On Vito.Loksu ei ole.Kuna sõittes on kuulajate arvamus erinev ja laager maksab11000 siis oleks soov kuidagi õige laager leida Esindus soovitab muidugi enne üks ja siis kohe teine laager vahetada,kuna ilmselt laguneb see niikuinii,mida mina majanduslikel kaalutlustel ei suuda uskuda.

[vant]

Kurvis peaks olema hästi kuulda, kui välisküljele suurema koormuse langedes laager rohkem undama hakkab.

[tarko]

Tõsta ratas üles, aja käega ringi ja teise käe kahe sõrmega hoia vedru "traadist" kinni. Kui tunned, et vedru vibreerib väheke, siis on selle ratta laager läbi. Võrdluseks võid mõlema rattaga proovida, siis on hea võrrelda.

[Ranno]

Ainult esinduses maksab see laager 11 tuhat. Uuri välja laagri markeering ja osta laagreid müüvast poest uus. Ei tohiks üle tuhande maksta. Vito on minuteada esisilla veoga, seega on see tagasilla rattalaager. Ega neid seal üle kahe ei tohiks olla. Sisemine ja välimine raatalager. Ja vaheta ka simmerlingid ära.

[hyva]

Tegemist on uuema Vitoga ja tagaveoga.Laagrit on ainult koos rummu ja käändteljega.Ei ole kataloogis laagrit eraldi.Kurvetes tundub parempoolne laager läbi olevat,kuid müra tekke kohast on raske sotti saada,kuna kandub mööda autot laiali.Vedrust proovin värinat leida päeval,kui juba natuke valgem on.

[Ranno]

Tead, raske on nii nõu anda kui sa jätad auto andmed enda teada. Vaata ka www.autoosad.ee ja http://www.ladu24.ee .Sealt saab vahel hea hinnaga kaupa.

[xyzwt]

Mõistlik oleks omale selgeks teha, kuidas käib laagrite klassifikatsioon - laagri numbrite järgi töörista poest laagreid ostes saab röögatult odavamalt, kui esindusest auto mudeli järgi laagreid ostes.

Kirve reegel on see, et esinduses maksab laager 2 korda rohkem, kui tuntud laagritootja SKF poes. Vähemtuntud laagritootjate toodang on tihti kuni 10 korda odavam tuntud tootja SKF toodangust.

Probleem on aga selles, et auto esindustes või SKF poes saad sa laagreid otsida auto mudeli järgi, kuid odavaid laagreid müüvates tööriistapoodides saad sa laagreid osta ainult laagri tähiste või mõõtude järgi.


Laagri juures on kõige olulisem SISEMINE LÄBIMÕÕT - nende järgi ongi laagrid klassifitseeritud. Suurtel laagritel (alates 15 mm siseläbimõõdust) on laagri nimes sees suurus (siseläbimõõt millimeetrites / 5).
Näiteks 45 mm siseläbimõõduga laagri nimes on kuskil sees number "9" (45 / 5 = 9).

Laagri paksus ja välisläbimõõt on SEERIATE JÄRGI ja siin pole lihtsat valemit, tuleb vaid tabelitest vaadata.

Näiteid:
siseläbimõõt / välisläbimõõt / paksus = laagri nimi
50 / 65 / 7 = 61810
50 / 72 / 12 = 61910
50 / 80 / 16 = 6010
50 / 90 / 20 = 6210
50 / 110 / 27 = 6310

55 / 72 / 9 = 61811
55 / 80 / 13 = 61911
55 / 90 / 18 = 6011
55 / 100 / 21 = 6211
55 / 120 / 29 = 6311

60 / 78 / 10 = 61812
60 / 85 / 13 = 61912
60 / 95 / 18 = 6012
60 / 110 / 22 = 6212
60 /130 / 31 = 6312

jne.
Link laagritootja SKF poolt toodetavate laagrite mõõtudele:
http://www.skf.com/skf/productcatalogue/...tartnum=23


Näiteks kui mingis seadmes (autos) on järgmiste mõõtudega laager:
1) Siseläbimõõt 60 mm (seega on laagri nimes "12" sees, kuna 60/5 = 12 ja tasuks vaadata viimast näidete blokki).
2) Välisläbimõõt 78 mm - seega on tegu ilmselt laagriga "61812", millele saame kinnituse mõõtes paksuse.
3) Paksus 10 mm - seega on igal juhul tegemist laagriga 61812.

Kui minna sellist laagrit auto esindusest küsima, siis maksaks ta ligi 2000 eek ... kui minna sellist laagrit SKF poest küsima, siis maksaks ta ligi 1000 eek .... kui osta selline laager vähetuntud tootja käest (poolas tehtud cx või mingi hiinakate oma), siis saaks sellise laagri ligi 100 eek eest kätte ... tundub, et esindustes on "uueks trendiks" müüa laagreid koos rummu ja muude vidinatega - nii võib tõesti 10 tuhandelise arve saada, kui mõistust omal piisavalt pole.

Nüüd võib jahuma jääda teemal, et tuntud laagritootjate toodang on vastupidavam - kuid ratta laagrite "eluiga" mõjutab palju rohkem sõidustiil ... kui pidevalt sõita läbi poriloikude (mustus tungib laagrisse ja kulutab laagri kuulid ära), kiiresti üle äärekivide (tugev radiaalne löök, mis deformeerib laagri kuule) ja 160-ga ringidel (tugev külgsuunaline koormus, milleks kuullaagrid mõeldud pole), siis kuluvad ka kõige paremad laagrid väga ruttu läbi.

Tihti on tehase poolt paigaldatud rattalaagrid kas täiesti kattmata, või kaetud plekiga (Z markeering) - nii pääseb pori ja mustus kergesti laagrisse sisse ja laager varsti õhtal ... kui aga panna kahelt poolt plastiga kaetud laager (2RS), siis ei tungi pori ja mustus laagrile sisse ja laager kestab palju kauem.

[pppp]

Need autolaagrid kipuvad tihtipeale igasugu huvitavates mõõtudes olema. Oma igapäevariisil (see sihuke vana ront, millel laagrid veel eraldi vahetatavad) näiteks selliste mõõtudega (2-realised kuul)laagrid ees: siseläbimõõt 43mm, laius 41mm, välisläbimõõt 78mm. Sellist pole vist kuhugi Vana-Narva mnt.-le vms. taolisesse kohta mõtet otsima minna?

[via]

Laagritel on ka erinevad täpsusklassid, kiirusklassid, jne. Nõukaajal läksid varuosadesse ja põllumajandusse kõige madalama täpsusklassi laagrid, ja ega nad seetõttu kestnud kah. Kuuldavasti, mõned targad püüdsid Kamaz-i rooliajami kardaaniriste nende sarnasuse tõttu Ziguli kardaaniristidena kasutada, aga ega nad kestnud, jne. Sama oli ka põllumajanduslaagritega, mis autodel enamasti ei kestnud...

[stihl]

Mõistlik oleks omale selgeks teha, kuidas käib laagrite klassifikatsioon -jne blä blä blä

Kõik, kes autolaagrite teemal vähegi haritud, said aru, et jutt käib Ford T tagarattalaagrist ja selle ostmisest.


Kui nüüd tagasi tänapäeva tulla ja teemaalgataja poolt avatud muresse süveneda, siis selgub, et see laager näeb välja umbes niimoodi:



Sisemõõt nagu oleks üks, aga välismõõt (mõõdud) on segane, kusagile on puuritud mingid augud, pressitud sisse tikkpoldid, asja teeb keerulisemaks veel absi hammasvöö + andur + automargi kohane pistik jne. SKF-i ( või kasvõi Optimal`i, FAG`i JNE, JNE) sellist asja mõõtude järgi küsima minna on suht totakas.
Ehk siis informatsioon, mis kodanik xyzwt postitas, muutus kasutuks alates aastast 1986. (mil A. Opel lasi müüki omega A, mille esirattalaager on sarnane ülalpool oleva pildiga...) Vitol asi ilmselt samalaadne.


Siinkohal, kodanikud, tahan taas küsida oma vana küsimust, et MIKS on vaja kõvatada teemal ,millest sa midagi ei tea ja pole ka kunagi kokku puutunud...?



Mina ntx. oskaks antud teemal sõna võtta, et hääle järgi on tõesti VÄGA raske vigast laagrit kindlaks teha (olenemata sellest kas on alles esimesed kulumistunnused või on laager täitsa läbi) ja et vedrutest tõstukil, tõepoolest, on parim. (kui ikka on keerdvedu). Ja antud situatsioonis on kõige targem kõigepealt viga üles leida ja siis odavaim laager osta. Milline on odavaim, ei oska hetkel öelda, sest mõnede eesti hulgiladude serverid öösel ei tööta...




Aga ma ei julge enam seda avaldada, sest vabalt tuleb mingi vend, kes väidab, et "Laagritel on ka erinevad täpsusklassid jne" , eriti nõukaajal...

Ja teemaalgataja jääb vastuseta.

[supp]

kuna tegelen varuosa müügiga siis:
1. huvitav oleks ikka teda mis autole ja kuhu laagrit vaja (kuigi uuemale vitole b laagrit ei pakuta, aga siiski tuuakse palju a osi esindusest mööda sisse ja hulka sõbralikumate hindadega).
2. kui nii kunii plaan esindusest laager osta siis on ka nende mure otsida mida vahetada.
3. miks sa varuosa orig koodi pole viitsinud postitada.
4. ja veel pole 03+ autode hingeelu selle foorumi teemaks (juba kollitavad siin igasugu terracnid jm)

[xyzwt]

Ma olen kunagi vahetanud 2001 aasta Renault Megane esiratta laagri ära (abs andur oli kah) - esinduses küsiti laagri eest ligi 2000 eek, kuid mingi vähetuntud laagritootja samade mõõtudega laagri sai 200 eek eest kätte - algne laager oli kattmata ja nii pori sinna sisse läks ja undamine järgi - asemele pandud laager oli kahepoolse plast kattega (2rs) ja peaks siiani töötama (auto on sugulaste käes, kuid laagri probleme nad pole kurtnud).

Samuti olen ma oma teistel autodele pannud hammasrihma vahetamise ajal "odavad laagrid" - enamasti maksab reasmootoril hammasrihm + rulliku laagrid esinduses ligi 5 tuhat eek ( V mootori korral ligi 20 tuhat eek) .... samas uue rihma saab 500 eek eest ja rihma laagrid vähetuntud tootjatelt alla 100 eek eest (rihma laagritel peab sobima vaid siseläbimõõt ja laius - välisläbimõõt võib veidi erineda, kuna rihma pingutus kompenseerib veidike erineva laagri välisläbimõõdu).

Niiet ka "selle sajandi" autodele saab vähetuntud tootjate odavaid laagreid paigaldada mõõtude järgi.

Aga seal "ilusal pildil" tundub laager olevat veidi teist värvi, kui tikkpoltidega korpus - eriti hästi paistab laagri ja korpuse erinevus välja alumisel pildil.

[via]

Aga ma ei julge enam seda avaldada, sest vabalt tuleb mingi vend, kes väidab, et "Laagritel on ka erinevad täpsusklassid jne" , eriti nõukaajal...

Ja teemaalgataja jääb vastuseta.

Nii ta oli ja see pole mingi venna väljamõeldis. Suisa vist 6 täpsusklassi oli, kui õieti meelde jäänud.
Midagi sarnast on kindlasti ka tänapäeval. Ega siis laagritootjad suuremat jagu valminud laagrikuule jälle ümbersulatusse saada. Ikka sorteeritakse klassidesse ja täpsemate laagrite jaoks tehakse lisavalikud...

[stihl]

Kulla vaesed ja vanemateta lapsed, saage ükskord aru, et selliste laagrite välimine saale ongi rattarumm. Ja seda ei saa eraldi vahetada.

Läbilõige umbes selline:



Ja hakati neid tegema umbes 80ndatel selleks, et igasugu tarkpead, kes numbreid tunnevad, oma auto originaallaagri koodiga liiga tihti tavalisse laagripoodi jooksid.


Ja selge on ka see, et kui sa täna poest uue keskauto ostad, rattalaagrid lahti võtad ja korralikult ära määrid, siis sõidab ta kauem, kui see auto millel seda ei tehta.

Nüüd, muidugi, automoto "targad" küsivad, et miks autotehased lolle insenere palkavad ja korralikke laagreid ei pane oma autodele....?
Vastus on, et targad insenerid on ammu olemas, hoopis head turundusinimesed palgatakse.

Kes ütlevad, et autolaagritele polegi mõtet määret ja tolmukaitsmeid panna, pigem vahetame tehase kulul 100t juures 2 laagrit/per auto välja (garantiiaeg on siis, eksole...) ja hiljem müüme juba 11k eeguga 2tk per auto pärast garantiiaaega juurde.
Ja hoolitseme selle eest, et xyz-sugused seda mujalt, kui esindusest osta ei saaks...

Lihtne matemaatika: laager maksab tehasele omahinnas on miski 300.- eeku. Kaks tk garantiiajal kundele tasuta anda + töö kinni maksta (mis on rummuga laagritel jubeodav, kuna töömaht v. väike) = kokku tehase kulud garantiiajal ümmarguselt 2000.- eek.
Kunde veel õnnelik ka, näe vahetati tasuta 11kne laager, jube hea firma ikka...edaspidigi ostan nende käest auto.

Pärast gar. aega 2 laagrit letist kundele müüa kokku 22000.- eeku. Kunde reeglina ei ole enam see, kes garantiiajal autot kasutas, vaid auto on nö teisel või kolmandal ringil...Kohalik diiler teenib veel vahetusega ka kopika. Ehk tehas on kokkuvõttes 20000 eeguga plussis võrreldes sellega, kui ta OLEKS oma masinate laagrid korralikult määrinud ja või 2RS-e kasutanud....

Numbrid on, tegelikult, veidi teised, kuid põhimõte on selline.
Jas sellel Vitol on nüüd see viimatimainitud aeg kätte jõudnud.
Pole ju keeruline ...?

[Ranno]

Võibolla leidub mõni lihtsameelne kes on õnnelik kui laager vahetatakse garantiiajal tasuta. Minu jaoks tähendab see hoobilt auto kvaliteedi ja väärtuse langust. Ka juttude põhjal. Järgmine kord ma sellist autot enam ei osta. Ja kuigi ma olen n.ö mitmenda ringi autode kasutaja siis see oli kohe üheks tingimuseks, mis mõne automargi välistas. Edu müügimeestele! Aga paljude jaoks on ilu ja värv määravam kui koostamise kvaliteet.

[CORRADOg60]

Võibolla leidub mõni lihtsameelne kes on õnnelik kui laager vahetatakse garantiiajal tasuta. Minu jaoks tähendab see hoobilt auto kvaliteedi ja väärtuse langust. Ka juttude põhjal. Järgmine kord ma sellist autot enam ei osta. Ja kuigi ma olen n.ö mitmenda ringi autode kasutaja siis see oli kohe üheks tingimuseks, mis mõne automargi välistas. Edu müügimeestele! Aga paljude jaoks on ilu ja värv määravam kui koostamise kvaliteet.

Neid "lihtsameelseid" on küll ja küll. Paljud liisingufirmade kasutusrendi vms kliendid just sellest juhinduvadki. Enne garantiiaja lõppu või lõpus antakse masin tagasi ja võetakse järgmine uus. Remondi eest ise maksma ei pea...
Järgmine õnnelik omanik muidugi enam nii õnnelik pikalt olla ei pruugi.

[xyzwt]

11 tuhandelise "laagri" korral hakatakse freespinkidega rattarumme järgi tegema ja pannakse odava tootja standartne laager sisse.

cnc-freespingile pääsab 500 eek/tund paljudes kohtades ligi.
Samuti on üsna lihtne otse pingi juhtkeeles, ehk g-koodis kirjeldada ringjoonest või ringjoone osadest koosnev rummu väliskuju, mida mööda pinfrees närib kümmnekonna minuti jooksul rummu välja - paar poldi auku ja ümar siseosa järgi ja ongi valmis - standartne laager sisse pressida ja esindus pika ninaga.

Õnneks on veel paljudes uuemates autodes kasutusel standartsed laagrid - kui igalpool sama hulluks läheb, nagu selle 11 tuhadelise Vito laagriga on, siis hakatakse autofoorumitesse tasuta üles panema cnc-freespingi g-koodi juppe, mis freesivad rummu kuju välja.

[Killer666]

Kurvis peaks olema hästi kuulda, kui välisküljele suurema koormuse langedes laager rohkem undama hakkab.

ei pruugi olla , kui on topelt laagrid , sis hoopis v6ib teise ratta koormusepoolne laager unnata