GAUJA'61
#1

Algus on ehk kuskil seal, kus mu vanaisa 60-ndatel omale sõiduriista ostis. Kuidas see kõik oli, ma ei tea. Sõitsin selle Gaujaga ise lapsest peast, tõenäoliselt oli see ka esimene mootoriga kaherattaline, mille selga sattusin. Pärast seda tulid kõik teised. 2003 aasta sügisel võtsin kätte ja kogusin kõik mis alles kokku, et viia vana sõiduk jälle töökorda. Päris mitu asja oli puudu või kasutuskõlbmatud. Esihargi ülemine osa oli kuskile kadunud ja esimene poriplekk, veljed väga roostes ja esialgu nad ilmselt selle Gauja alla enam ei satu. Keskjooks koos väntade ja hammasrattaga oli ka kuhugi haihtunud ja see polnud veel kõik... 2004 aasta veebruaris alustasin taastamisega, sellest ajast on ka esimesed pildid: [Pilt: 08928325fa240c_l.jpg] [Pilt: 0892838120376a_l.jpg] [Pilt: 089283378a2ca1_l.jpg] jne...
Ühesõnaga, asi nägi välja üsna õnnetu. Võtsin enesele ülesande seda õnnetut olekut oluliselt vähendada.

Do'nt panic
Vasta
#2

Sai siis alustuseks kõik algosadeks võetud, nagu ka üsna loomulik sellel puhul. Kõpitsesin esiteks mootori kallal ja üritasin sotti saada, mis seisus see on, vahetasin väntvõlli laagrid ja panin muid korralikumaid juppe, varustasin mootori lamedapealise silindriga. Käivitamine ja enne veel lõplik kokkupanek seisab ees, seda juba tema omal raamil.
Suvel võtsin ette raami ja muu puhastuse vanast värvist ja roostest. Selleks sai ostetud väike liivaprits ja paar kotti ehitusliiva. Liivapritsi ja liiva koostöö laabus, niiet varsti sai kõik kenasti haljaks ja siis terasharjaga üle harjatud, hakkas ilusti läikima erinevalt liivapritsist tulnud matile hallusele... Et värvida ei tahtnud enne, kui kõik värvitavad osad koos, siis lasin jupid Zn krundiga üle, mine tea kui kaua neil seista tuleb, ja õige kah, värvitud said detailid alles 2008 aastal. Kuigi hiljem seisid pritstud ja harjatud esemed edukalt ka ilma värvita üsna roostetamatult paari aasta jooksul kütmata garaaþis.... Enneremondi meeleolusid veel: [Pilt: 089283296cf2da_l.jpg] [Pilt: 0892836780482a_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta
#3

Järgnevad aastad kulusid Tagadi laatadelt ja mujalt puuduvate juppide otsimisele. Tagadilt sain ühe raami koos esihargiga ja keskjooksuga, mäletamist mööda maksis ~200kr, paagile õige korgi, originaal oli kadunud pehmelt öeldes aastakümneid Smile, veohammasratta, esiporitiiva (mida ei kasutanudki, oli liiga roostes, ootab oma aega...), piibu, gaasikäepideme jms. Velgedega on olnud kõige raskem, heas korras isendeid pole ma kuskil näinud, sel sügisel sain lõpuks ühe, mida tuli paraku taastada ja mis läks kalliks, kuid olin väsinud otsimast. Tulutud on olnud velje otsingud internetis tootjate ja nende esindajate kaudu, selles mõõdus terasvelge lihtsalt pole või ei ole ma piisavalt järjekindel. Valdo kirjutas küll ühes teises Gauja teemas, et kuskil Saksamaa laadal neid leidub, aga sinna sõitma ainult velje pärast ka ei hakka veel Smile Taastatud velg läks siis ette... Tagumise veljega lahendasin asja nii, et panin Riga oma, mille läbimõõt täpselt sama, aga kodara augud väidetavalt liiga suured ja tegelikult ka arv erinev. Kuna ma ise mäletan oma Gauja tagarattal ainult jämedamaid kodaraid (~2,7mm läbimõõduga), siis on see valik üsna lihtne ja loogiline, taastan nii, nagu ma ise ratta sain... Niisiis taga 32 kodarat, läbimõõduga 2,62mm, välja näeb peagu nagu päris Smile [Pilt: 08927987741fa7_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta
#4

Sellised taastamised lisavad teadmistepagasisse ja kogemuste hulka uusi asju, näiteks sai õpitud rattale kodarate panekut ja rihtimist ning pingutamist. Natuke internetis sobramist ja julget pealehakkamist, ning teine ratas läks juba päris libedalt Smile Tegelikult sai tehtud veel ka tagumisest poritiivast esimene, sest leidus suht heas korras tagumine, aga esimene oli väga kehva... siis liivapritsimise lõbus töö, kraevahed ja kõrvaaugud liiva täis Smile Õpitud sai sedagi, et on vaja ahvi kannatust mõnede asjade puhul ja ka umbusku, jah just seda! Iga meistrimehe käest peab üle küsima, kas ta sai aru, mis tahtsin ja kas ta ikka oskab teha seda just nii ja kas hind on ikka selline... Valesti tegemise kogemus on mul praegu sadulsepaga seoses, seni kui pole lõplikku tulemust, ma tegijat ei avalda.
Niisiis, praeguseks on umbes 85% osasid taastatud ja valmis kokkupanekuks, alustan sellega üsna pea. Annan teada edusammudest ja näitan ka pilte...
P.S. tegelikult on täielikust õnnest puudu ketikaitse(d), aga mind see väga ei mureta, pole sellel sõidukil neid näinudki, aga kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi kes tunneb üleliigsete kaitsmete omanikku, andku aga teada! Smile

Do'nt panic
Vasta
#5

Ahjah! Igast asju on ju tsingitud. Paar aastat tagasi tegin esimese osa juppe Vasaras, maksma läks hea ports juppe ligikaudu 150-200 krooni, täpsemalt ei mäleta. Sel aastal viisin aga veel juppe ja sain vastu nina, et mis te siin käite ja neid vidinaid tassite, olgu kui palju teha on, arve alla 500 krooni pole. Kiiremini tehti küll, kui eelmine kord, aga suhtumine oli ebasõbralik. Kui keegi kavatseb Vasarasse tsinkimisse asju viia, siis on kasulik võimalikult palju kokku koguda või mitme mehega mesti lüüa, et kindlasti üle 500 kronine arve tuleks. Neil on seal mingi kogus, millest ülespoole siis arvutatakse täpne summa, ehk koguse järgi, muidu on ikka 500kr...

Do'nt panic
Vasta
#6

Uute piltide ülespanekuks ka aega võetud. Hakkab kiskuma juba vaikselt kaherattalise iluduse kokkupaneku poole, kuigi mõni asi on ikka veel puudu või korda tegemata, nagu näiteks summuti... Osadelt asjadelt sai alles kroom galvaaniliselt eemaldatud, nüüd lihvimine, poleerimine jms. ning siis kroom jälle uuesti selga.

Koledad tinutatud poriplekid
[Pilt: 0892794117cfc8_l.jpg]
Värvitud raami osad
[Pilt: 08927979ccd0ab_l.jpg]
Esiratas koos, ilma rehvita
[Pilt: 08927971325a1d_l.jpg]
Tsingitud juppe
[Pilt: 08927981b601f4_l.jpg]
[Pilt: 08927983230065_l.jpg]
Kroomitud nodi
[Pilt: 08928435caa4c5_l.jpg]
Galvaanikast tulnud asjad
[Pilt: 09463787bb9c5b_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta
#7

Jõudu ja jaksu! Loodetavasti tuleb siit lähiajal üks vahva mootorjalgratas (kui mitte kasutada rahvapärast nimetust "sääreväristaja", mis 1961 oli juba kindlasti kasutusel).

Kuna endal ka hetkel ühe Gauja tegemine pooleli (kereosad värvitud, kroomitöö pooleli), siis tekkisid mõned küsimused:

a) Kas Sinu isendil pakiraamiklambrit koos vedrudega polnudki (minuteada oli see kõikidel Riia hilisematel jalgratastel ja vähemalt kuni-1963 Gaujadel, tsingitud). Ekspluatatsioonis kippus ta küll ära kaduma, aga oma erakogust siiski ühe leidsin, mis ületsinkimist ei vajanud.

b) Kas Sa tõesti ei leidnud ühtki 36 auguga Gauja profiilis terasvelge? Riga-5 juures neid ju masskasutati ja neid peaks veel palju liikuma, ainsaks probleemiks on suured nipliaugud, mis 2 (või 2,2) kodarate korral inetult näha jäävad ja enda alla eriseibe tahavad. 32se velje kokkumonteerimine 36se rummuga on ise ju paras mängimine, pead kummalgi serval 2 auku tühjaks jätma. Mootoriketi poolel pole see märgata, teisel poolel aga küll. Mina suutsin enda isendi jaoks leida isegi kaks sellist peeneaugulist velge, mis ülekroomimist ei vajanud ja jätsid poleerituna üsna talutava välimuse. Seega jätsin Riga-5 jämedaaugulised veljed mängust sootuks välja.

c) Rehvid - kas jätsid sinna peale uuemad B-57 või oled kusagilt välja võlunud ka algsed (Ja)-85? Mina ei taha B-57 kohe mitte Gaujale alla panna, nii hiljuti nagu 45-50 aastat tagasi ülimasskogustes toodetud (Ja)-85 lausa PEAB üles leidma. Üks sõidukõlbulik mul tegelikult ongi (üks ratas juba koos), teine aga viletsake ja senini otsin... Luban, et minu Gauja ei sõida enne meetritki, kui on ka teine sõiduvõimeline (Ja)-85 leitud.

d) Lohvid - Gauja lohvid olid jalgrattalohvid, jalgrattaventiiliga (mitte autoventiil ja selline kummist ventiili väljaulatuv osa, nagu Su pildil näha). Ja 1961-63 pandi veel KÕIK Riia tehasest väljuvad isendid kokku ketiga ventiilikattega.

e) Miks Sa otsustasid porilaudadel keeruka tinatamise kasuks lihtsama ja odavama pahteldamise asemel? Kas olid augud sees? Või otsustasid ðnitti võtta 1930-50ndate autodel levinud tinapahteldamisest?

f) Näen kroomieeltöö detailide seas lambikorpust. Kas see polnud mitte must (vanemad isendid) või sellise faktuuriga alumiiniumvärvi all (uuemad isendid alates ca 1964st)? Või lähebki ta värvi alla?

g) Ei näe kroomieeltöö detailide seas kella (Gaujadel oli tavaline Riia jalgrattaga identne kell) ega heebleid. Kas nende galvaanika on korras vms?

h) Millises seisus on küljeplekid?

i) Milleks Sulle tagaketiratta juures kaks ketiratta südamiku kujulist metallrõngast? Seestpoolt käivad vastas kolm sektorit minuteada.

j) Mis seisus on mootor ja selle detailid? Vanad peene-paljaskõrilised trossid? Tekstiilisolatsiooniga kõrgepingejuhe?

k) Milleks Sulle esihargi käändosa (ülaosa) kaks telge (vt galvaantöödeldud osad)?

Mina enda isendi restaureerimisprotsessist ei ole pilte klõpsinud. Olen lihtsalt teda veidi nokitsenud mõne jalgratta tegemise (Ilmarine 1940, ARE 1937, ETEKA 1939, Rammo 1911) vahel ja kõrval. Kui kokku saan ja midagi vaadata on (a la 1958.a. abimootoriga ratas), eks siis teen mõned pildid, et näidata ka siin, milline Gauja välja näeb.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Vastused Valdole:
a) Pakiraami klamber on juba vähemalt 30 aastat kadunud, mul on üks olemas küll aga päris palju roostes. Hea, et meelde tuletasid, tegelen sellega ka.
b) Õigeid velgi olen leidnud, aga mitte piisavalt heas korras, tegelen muidugi edasi. 32 kodarat 36 augusele tagarummule läheb päris hästi, esimene kokkupanek läks küll nihu, rumm oli kõveralt küljes, aga võtsin lahti ja uuestipanek läks hästi.
c) kas rehvid on (Ja)-85, ei oska hetkel öelda, on küll väga originaali moodi, mõõdud peal on 665x48. Kui pole originaalid, tean mida otsida vähemalt.
d) jah, lohvid proovin välja vahetada, praegu panin nii, et ratas näeks juba natukegi normaalne välja. Mida mõtled sellega: "ketiga ventiilikattega" ?
e) porilauad olid aukudega, otsustasin tinutamist proovida tuttava plekksepa soovitusel
f) see ei ole lambikorpus vaid hoopis summuti tagumine osa, küljest murdunud suudmega Smile
g) jah, kella unustasin maha, heeblid on korras
h) küljeplekke pole, need lubati hankida, pole mahti olnud järgi minna
i) kuna rõngaid oli mitu, lasin mitu ka tsinkida, sektorid olemas ka
j) mootor normis, trossidest kaks olemas, kolmas hetkel puudu, tekstiilkattega küünlajuhet pole
k) sama vastus, mis i)

Kui tekib küsimus, et miks kahte värvi tsinki, siis vastus on, et tulemus oleks huvitavam Smile ja kuna 100% originaalipüüdlust pole, siis võib seda ehk lubada. Muidugi niipalju kui vähegi võimalik ja mõistlik, panen ikka originaaljupid originaalvälimusega. Sadulaga läks juba nihu tegelt, sadulsepp ei saanud aru, mida tahtsin ja keeras paraja käki kokku, kuigi kaugelt vaadates ja detailidesse süüvimata näeb päris hea välja:
[Pilt: 089279856660fa_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta
#9

D) pakuks, et ketiga ventiilikatte alla peeti silmas ventiili korke , mis olid ketiga kinnitatud ventiili kylge , et nad ära ei kaoks?

Pole midagi targemat teha
Vasta
#10

Killer666 Kirjutas:D) pakuks, et ketiga ventiilikatte alla peeti silmas ventiili korke , mis olid ketiga kinnitatud ventiili kylge , et nad ära ei kaoks?

Jah.

Kuni 1940ndateni olid nad masslevnud, peale sõda N.Liidus tükati (pms Riia jm läänepoolse kola toodandul). 1960ndate teisel poolel olid igalt poolt N.Liidus kadunud.

Panen pildi ka, aga mitte hetkel, kuna mu era-pildikogu teises arvutis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Valdo, tänud põhjaliku info eest! Teed aga kurvemaks ka selles suhtes, et kui palju originaalosasid veel puudu on, lisandusid siis rehvid, mul on jah praegu B-57, kettidega niplitest rääkimata. Samas on viimased 30 aastat need rehvid mu Gauja all olnud...

Do'nt panic
Vasta
#12

giordanobruno Kirjutas:Valdo, tänud põhjaliku info eest!

Pole tänu väärt. Minu põhimõte on, et kui Sul on teavet, jaga seda kindlasti teiste kaasvõitlejate-restauraatortitega Smile Ja kui Sul on kindlalt üleliigseid osi, siis jaga kindlasti ka neid Smile

giordanobruno Kirjutas:Teed aga kurvemaks ka selles suhtes, et kui palju originaalosasid veel puudu on, lisandusid siis rehvid, mul on jah praegu B-57, kettidega niplitest rääkimata. Samas on viimased 30 aastat need rehvid mu Gauja all olnud...

Korralikke Ja-85 naljalt ei liigu. Ka minu ostukuulutusele siin ei ole keegi vastanud, kuigi ma olen surmkindel, et igat masti 98se mootoriga 1930-50ndate isendite all (Sachs'i mootoriga asjad, Kievljaninid) peaks neid leiduma veel üsna palju. Usun ka, et nende isendite huvilistest omanikud vast on nõus neid rehve ka ära andma, sest nende algsed rehvid olid hoopis teise välimusega, mootorrattalikult kolmerealise ristkülikmustriga (kaasajal toodetakse maailmas ristkülikmustriga 26x2 rehve mitmel pool, igal suuremal Saksa laadal neid lademes saada).

Ka minul on hetkel üks sõiduvõimeline Ja-85 puudu (osutus murenenuks ja räbalaks). Minu B-901 all on perfektses korras Ja-85 paar, aga sealt ei taha ma neid ära võtta, st ma ühe vanasõiduki taastamiseks teist haruldast dekomplekteerida. Hetkel kavatsen ma läbi käia kolm paika (kaks Eestis ja üks Lätis), kus on kunagi vanade võrridega palju sõidetud ja väidetavalt neid jäänuste ja tükkidena palju vedelema jäänud. Äkki leian?

Ketiga ventiilikatteid peaks ikka siin-seal leiduma, need olid jalgratastel kuni ca 1960ndate alguseni või veidi edasigi masslevinud. Mul endal küll ülearu praegu pole, sest kõik on jalgrataste restaureerimisel ära kulunud (ka need mõnedkümned, mis Saksast toodud). Enda Gaujale leidsin veel kaks nn pealesõjaaja-nõukavassongi ketti-katet ühest suurest kolikastist, mis kuulus Jõgeva lähedal ühele punnvõrrde harrastus-remontijale.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

valdo Kirjutas:Minu põhimõte on, et kui Sul on teavet, jaga seda kindlasti teiste kaasvõitlejate-restauraatortitega Smile Ja kui Sul on kindlalt üleliigseid osi, siis jaga kindlasti ka neid Smile


Hetkel kavatsen ma läbi käia kolm paika (kaks Eestis ja üks Lätis), kus on kunagi vanade võrridega palju sõidetud ja väidetavalt neid jäänuste ja tükkidena palju vedelema jäänud. Äkki leian?

Kus need kohad täpsemalt on?
Vasta
#14

Pleku Kirjutas:
valdo Kirjutas:Hetkel kavatsen ma läbi käia kolm paika (kaks Eestis ja üks Lätis), kus on kunagi vanade võrridega palju sõidetud ja väidetavalt neid jäänuste ja tükkidena palju vedelema jäänud. Äkki leian?

Kus need kohad täpsemalt on?

Tuttavate tuttavate talumajapidamised, kus pika ja ettevaatliku rääkimise ja eeltöö (andmeturbes on selline ilus termin social engineering) korral võibolla lubatakse "omainimestele" ja nende tuttavatele midagi sealt ära. Võib-olla ka mitte.

Igasugused metalliärikad, uunikumide müümise vaheltkasuvõtjad jm on teinud sellealase olukorra tihti ülimalt keeruliseks - igaks juhuks hoitakse ja ei anta midagi ära (et äkki andsin liiga odavalt?) ja siis kui, oma elutegevust segama juba hakkavad, viiakse prügimäele.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

Leidsin need pildid ka. Tehtud enne vana kroomi eemaldamist:
[Pilt: 096196699a059b_l.jpg]
[Pilt: 096196677f367a_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta
#16

Leidsin oma Gauja juppide seast paar asja, mis tekitasid küsimusi:
[Pilt: 0984589792f14f_l.jpg]
ja
[Pilt: 098458910a5356_l.jpg]

neil juppidel on peal kiri "OMEGA", millest see tuleb?

Veel on siginenud selline poriplekk:
[Pilt: 098459037c968c_l.jpg]

Millega tegu? Samas, kas kellelgi on sellist vaja? Natsa roostes on, aga läbivaid auke pole, niisiis rahuldavas seisukorras.

Do'nt panic
Vasta
#17

Omega oli 1950ndatel aastatel Riia rattatehasse (ametlikult Sarkana Zvaigzne ehk Punane Täht) kaubamärk, mis tulenes sellest, et Riia rattatehast loeti sõjaeelse Omega tehase järeltulijaks (kuigi tegelikult oli ta rohkem Erenpreisi järeltulija).

Ja väga paljudele Riia rataste detailidele pressiti veel 1950ndate lõpul kiri OMEGA, mis säilus ka osaliselt Gauja aegadel, mis kasutas mitmeid jalgrattadetaile otse üle võetult. Eks "nemeckimi bukvami" kirjutatud OMEGA näitas ka, et hinges oldi endiselt Lääne tehas...

Mis porilauda puutub, siis selline laiendusega porilaud oli B-902 (V-902) komplektis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

Tänud, Valdo! Niiet tegu ikka originaaljuppidega, mida saan julgelt Gauja taastamisel kasutada.
Poriplekk ootab siis kellegi soovi seda omandada...

Do'nt panic
Vasta
#19

giordanobruno Kirjutas:Tänud, Valdo! Niiet tegu ikka originaaljuppidega, mida saan julgelt Gauja taastamisel kasutada.

Jah, julgelt. Kroomi ära ja on algsed ning ilusad.

Millagi peale 1961 tegelikult (mil jalgrataste tootmine lõplikult kadus) kadusid ka OMEGA kirjad detailidelt, kuid rataste tootmise lõpuni olid nad olemas.

Ehk siis 1963. aasta Gaujal (minu omanduses) neid kirju enam polnud.
1961. aasta Riga-26 naisterahva-jalgrattal (1961 algul enne lõpetamist tehti jalgrattaid vaid paar pisipartiid, üks isend minu omanduses) olid kõik need kirjad veel olemas.

giordanobruno Kirjutas:Poriplekk ootab siis kellegi soovi seda omandada...

Mina soovitan Sul teha turuplatsile eraldi teema (M: B-902 esiporilaud) - usun, et leiad kindlasti kellel selline puudu või katkine on.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

B-902 porilaua omanik vahetunud.

Do'nt panic
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne