[tartz1]

Mõtlesin kasutada foorumi eeliseid ja mitte asjata kütust/aega kulutada. Küsimus siis järgmine: on keegi kokku puutunud nn. "vanakooli" rataste montaaziga. Nimelt rehvideks diagonaalid+siselohv ja tasakaalustus. Kas kõik tänapäevased rehvitöökojad on nõus paigaldama/omavad piisavaid oskusi?

[wax]

Mõtlesin kasutada foorumi eeliseid ja mitte asjata kütust/aega kulutada. Küsimus siis järgmine: on keegi kokku puutunud nn. "vanakooli" rataste montaaziga. Nimelt rehvideks diagonaalid+siselohv ja tasakaalustus. Kas kõik tänapäevased rehvitöökojad on nõus paigaldama/omavad piisavaid oskusi?

On seal erilisi oskusi vaja? Mind pole veel kusagilt ära saadetud, ja rehvid püsivad ka peal

[Kalle1]

aja kulu lihtsalt suurem, rehv on rehv

[Väravamehaanik]

Paigaldamise juures on eripäradeks vast see, et rehv peab seest väga puhas olema. Kui mõni liivatera jääb rehvi ja lohvi vahele, siis on auk kerge sisse hõõrduma. Paigaldaja võiks olla selliseid asju varem ka teinud, siis ta teab, et enne rehvi pealmise serva paika surumist tuleks lohvi sisse veidi õhku lasta, et lohv kortsu ei jääks. Samal põhjusel ei tohiks liiga suure vungiga õhku sisse lasta, vastupidiselt ilma lohvita rehvile, mida väikese survega veljele ei saagi. Lohv, ehk sisekumm, peab olema ka õiges mõõdus või siis natuke väiksem, aga mitte kunagi lubatust suurem. Uutel lohvidel on üldjuhul märgitud peale radiaalrehvile mõeldud mõõdud, seega tuleb eriti hoolikalt jälgida, et lohv liiga suur ei ole, hoolimata sellest, et sisediameeter, mis on märgitud tollides, klapib.
Tasakaalustamisel ei ole mingeid erisusi, lihtsalt tasakaalud peavad olema plekkveljele ettenähtud kaalud. Seda ei pea korralikule tegijale ütlema, aga ma lihtsalt olen näinud plekkvelgi, kuhu on pandud valuvelje servale löödavaid tasakaalusid.

Mina teisi ei usalda, mina teen selliseid töid alati ise. Sellest hetkest, kui ise hakkasin tegema ei ole kortsus lohvide pärast teele jäänud ja uueaja meeste vingumist ei pea ka enam kuulama. Endale viitsin ka tasakaalustada rehve nii, et rool ei värise.

[tartz1]

Just seepärast küsisingi, et see paigaldus ei ole päris niisama lihtne nagu uue aja rehvidega. Igal tööl omad "nõksud" ja kui oled lihtsalt "teise ajastu" töömees ei tulegi selliste asjade peale. Nii et kahtlen kas ikka igas rehvivahetuse "punktis" sellised mehed olemas on. Isetegemise võimalus on küll jah alati olemas. Paraku ei ole alati selleks aega.

[Väravamehaanik]

Isetegemise võimalus on küll jah alati olemas. Paraku ei ole alati selleks aega.

Ühe diagonaalrehvi montaaz koos kõikide tasakaalustamistega võtab keskmiselt 7 minutit, radiaalrehvi montaaz umbes 4 minutit. Pigem on vaja ise tegemiseks korralikku ja jõulist rehvipinki, sest diagonaalrehvid on jäigemate külgedega.
Tasakaalustamiseks on vaja üldjuhul suuremat tsentri koonust, mida tänapäeval palju ei kasutata, kui siis ehk pakibussidel ja väikeveokitel. Sestap Sapaka ja Moskvich 400 rehve üldjuhul ei tasakaalustatagi laiatarbe töökodades.

Ja veel, kui velje keskmine ava on lopergune, siis rehvi tasakaalustamine pingi näidikute järgselt "nulli" omab reaalses elus hoopis teist tulemust, sest poltide kinnitused ei pruugi olla võrdsed keskmise ava asendiga. See esineb kõige hullemini uuematel Mossedel ja vahel ka Volgadel, harvemini Sigullidel. Seega ennem oleks mõistlik puhas velg tasakaalustuspingis ära kontrollida. Viimati valisin 25 Volga velje seast 5 korralikku välja ja 20 viskasin minema, kuigi asjatundmatule tegelasele oleks võinud neid ka raha eest pakkuda, sest üldmulje oli ilus. Moskvish 412 suhtearv oli mul viimati 45 /5.
Toredaid rehvitöid!

[metalliotsija]

Moens.

Minul kulus GAZ-21 ratastele peaaegu terve päev. Kasutada olid heeblid, tõkiskingad, rattavõti ja tungraud. Jõudsin ümber lüüa 5 rehvi. Kõigepealt ikka ratas alt ära, rehvist õhk välja, siis pressisin auto oma raskusega rehvi servad lahti, kangutasin kivistunud rehvi maha, vahetasin lohvid uute vastu. Montaaþi hõlbustamiseks higistasin hirmsat moodi ja niisutasin seejuures ka rehvide servi. Vahepeal võtsin ette võõrkeelse oskussõnaraamatu, aeg-ajalt otsisin põõsasse lennanud heebleid. Pärast tunde kestnud heitlust olin ülepeakaela räpane, kuid samas õnnelik ja uhke. Puhastasin allakeeratud tahmarõngad sügavmusta varjundini ja sõitsin sõpradele tehtud tööd näitama. Dünaamilise balansseerimise lasin teha mõistlikumas kohas - rehvitöökojas.

[Väravamehaanik]

Dünaamilise balansseerimise lasin teha mõistlikumas kohas - rehvitöökojas.

Ei ole vaja, poisid, ei ole vaja, see on liigne raiskamine ja alati ei ole rehvitöökoda käepärast, või on see lihtsalt suletud.
Kõige parem on kruustangidega metallist töölaua ühe jala alla panna umbes 3 mm paksune kiil ja kruustangide vahele keerata kinni esisilla ots, kuhu külge on kinnitatud ratas. Loomulikult eraldi detail, mitte selle auto küljest, millega on plaanis kohe sõitma minna. Seejärel tuleb ratas pöörlema lükata ja vaadata, millise ratta asendi juures teeb kõõluv töölaua jalg "kolks". Ratta raskema külje vastasküljele tuleb lüüa tasakaalusid nii kaua kui kolksu enam ei kosta.

Rahulikku närvi kodustel rehvitöödel!

[stihl]

Sellega seoses tuleb meelde üks lõbus vahejuhtum suvisest jaguarikokkutulekult, kui Mark7-l esisiselohv puruks paugatas...(vaata ka http://www.jagnet.ee/foorum/viewtopic.ph...c&start=45 )

Ühe diagonaalrehvi montaaz koos kõikide tasakaalustamistega võtab keskmiselt 7 minutit, radiaalrehvi montaaz umbes 4 minutit. Pigem on vaja ise tegemiseks korralikku ja jõulist rehvipinki, sest diagonaalrehvid on jäigemate külgedega.

Kaua teete, mehed...
Ja ammuks see pink leiutati; haamer ja heebel on kõik, mis selleks vaja..



Pildi juurde kuulus veel selline tekst:

J: Noh,(piiks), kas sul ei ole sis teist eeblit sin vä? Mis (piiks) töökoda sul selline on, kus eeblit pole (piiks-piiks)?

H:Noh,(piiks) ei ole noh, tänapäeval kesse kasutab sul eeblit enam, (piiks). Jämeda kruvikaga ei saa wä?

J: Mis (piiks) kruvikaga..Ja selle (piiks) sajakilose (piiks) haamri asemel võiks ka mingi (piiks) väiksem olla....
(piiks - piiks) mul juba käsi valutab, (piiks)

Sealt sahtlist Janek rohkem midagi vajalikku ei leidnud ja sai hakkama ka niisama..
Kokku siserehvi vahetusaeg 3min. 29sek...


P.S Väravamehaanikule: See Sulle kindlasti tuttav Firestone whitewall, mis algsetel piltidel väga nutune ja must on (ma juba kartsin, et nühkis tühjalt sõites valge kihi maha), läks hiljem lahustiga ideaalselt puhtaks...
Tõsised tegijad rehvid, midagi pole öelda, valget on seal ikka kogu raha eest (mitu cm) peal...

[Killer666]

Dünaamilise balansseerimise lasin teha mõistlikumas kohas - rehvitöökojas.

Ei ole vaja, poisid, ei ole vaja, see on liigne raiskamine ja alati ei ole rehvitöökoda käepärast, või on see lihtsalt suletud.
Kõige parem on kruustangidega metallist töölaua ühe jala alla panna umbes 3 mm paksune kiil ja kruustangide vahele keerata kinni esisilla ots, kuhu külge on kinnitatud ratas. Loomulikult eraldi detail, mitte selle auto küljest, millega on plaanis kohe sõitma minna. Seejärel tuleb ratas pöörlema lükata ja vaadata, millise ratta asendi juures teeb kõõluv töölaua jalg "kolks". Ratta raskema külje vastasküljele tuleb lüüa tasakaalusid nii kaua kui kolksu enam ei kosta.

Rahulikku närvi kodustel rehvitöödel!

saab ka teisiti:

Rataste tasakaalustamine
Rattaid tuleb tasakaalustada kindla ajavahemiku tagant ja siis, kui esirattad hakkavad viskuma, rehvid laiguti kuluma või kui sõidu ajal on tunda rappumist, mille sagedus vastab rataste pöörlemissagedusele. Selle rappumise järgi saab tasakaalustamata ratta kindlaks määrata. Rattaid tuleb tasakaalustada ka iga kord pärast rehvide pealepanekut. Eriti oluline on tasakaalustada taastatud rehvidega rattaid. Tasakaalustamata ratastega sõit kulutab tugevasti rattalaagreid ja rooli. Lisapinged kanduvad üle ka kerele, väheneb sõidumugavus.
Kõige paremini saab rattaid tasakaalu viia dünaamilistel stendidel.
Staatiliseks tasakaalustamiseks, mis on täiesti rahuldav mõõdukate sõidukiiruste korral, pole abiseadmeid vaja.
Siin saab kasutada esirattarummu, kui eelnevalt eemaldada laagrid ja pesta nad petrooleumiga puhtaks. Laagrid õlitatakse mõne tilga mootoriõliga ning koostamisel aseta-takse sisemise laagri taha puks siseläbimõõduga 31 mm, välisläbimõõduga 39 mm ja paksusega 5 mm (et tihend ei takistaks ratta pöörlemist). Laagri reguleerimisel tuleb säilitada rummu pöörlemise kergus — mutrit pööratakse kinni-asendist tagasi l/2 pööret. Piduritrumli paigaldamisel jälgitakse, et ta ei puutuks kusagil vastu piduriklotse. Tasakaalustatav ratas kinnitatakse rummule ja temalt eemaldatakse kõik tasakaalustusvihid (rehv tühjendatakse rõhuni 0,03 MPa).
Ratas pannakse seejärel kerge tõukega päripäeva pöörlema; seismajäämisel märgitakse kriidiga ta ülemine asend. Sedasama tehakse veel kord, pöörates ratast vastupäeva. Kähe märgi vahekohta asetatakse veljele viht massiga 30 g ja korratakse reguleerimist. Kui vihiga koht jääb üles, lisatakse samasse teine viht, kuid siseküljele. Vihi allapöördumisel on ratas piisavalt tasakaalus ja vihi võib ära võtta. Kui vihtide lõplik arv on paaritu, tuleb viimane neist panna velje siseküljele.

Selle kirjatyki autor on streetrace foorumis Wax.

[Aare]

Olete kõik unustanud, et rehvi sisepind ja lohvi välispind on vaja üle hööruda TALGIGA. See on valge pulber, mis muudab pinnad libedaks. Vene ajal sai seda osta apteegist. Kas praegu seda seal on, ei tea väita. Ratta veeremisel sõidu ajal toimub ratta diagonaal mõõdu vähenimine ja suurenemine pidevalt ja seega toimub pidev hõõrdumine rehvi sisepinna ja lohvi välispinna vahel. Pikemate sõitude ajal rehvid soojenevad ja isegi kuumenevad. Kui kunagi monteerite rehvi veljelt maha, siis leiate sellest hulgaliselt peenikest kummi puru, mis on tekkinud nende omavalelisest pidevast hõõrdumisest. Talgi kasutamisel seda kummipuru ei teki sest pinnad omavahel libisevad üksteise suhtes ja rehvid sõidu ajal ei kuumene oluliselt.
Kaasaegsete veomasinatega on võimalik läbida suuri vahemaasid ilma, et rehvid kuumeneksid ülemääraselt. Vene ajal rehvides lohvide kasutamisel oli kuumenemise probleem täiesti olemas. Seda kuumenemist suurendab kauba koguse raskus. Kui koormata lubatud kandejõust suurema tonnaaziga ja veel alarõhuga rehvidega, siis esines isegi rehvide iseeneslikku süttimist. Tavaliselt autojuhid tegid aegajalt peatusi ja kontrollisid rehvide kuumenemist ja kui vaja siis tehti paus nende jahtumiseks.

[TOP Secret]

Monteerimisel on kasu ka nn kummilibedast(kasutatakse rehvitöökodades)

[90Deville]

See üleeelmine kirjatükk(Waxi oma) on ilmselt pärit sigulli omaniku käsiraamatust.
See algas umbes nii: Kui teie autol on mingi väike viga, siis pole kohe mötet söita autoservisesse, saate ise kah hakkama. Olles selle löpuni läbi lugenud, siis ainus asi mis "väikese remondi" alla ei mahtunud oli ploki läbipuurimine suuremate kolbide jaoks, lihtsalt sellist pinki polnud eratarbijale müüa.
Köige rohkem meeldis mulle operatsioon, mis tuleks teha kui auto jääb rohkem kui 2 nädalaks seisma.

[41Degree]

Olete kõik unustanud, et rehvi sisepind ja lohvi välispind on vaja üle hööruda TALGIGA. See on valge pulber, mis muudab pinnad libedaks. Vene ajal sai seda osta apteegist.

Kui kellelgi tarvis peaks minema, siis olen praegusel ajal näinud seda müügil sporditarvete poes oma õige nime all ja Järvel KEY-nimelises poes "koroonalaua libestuspulbri" sildi all (kusjuures, ühes väljamaa keeles oli nimeks sõnaselgelt "talk").

Lihtsalt mainisin, ehk on kellelegi abiks

[via]

Vanasti sai kõik rehvitööd 2-3 heebliga tehtud...kui asi juba käpas ja kumm pole väga väikse siseavaga trehvanud või aastatega veljepeale roostetanud, siis küll planku ja pealesõitmist vaja polnud. Kahe heebli peenemate otstega saab vaheldumisi urgitseda rehvi serva velje keskvakku ja voilaa...
Talgi asemel sai ka tärklist kasutatud...

[guits112]

mina kasutasin rehvi lahti löömiseks veljelt, kahte vinkelraua tükki !nii u 5cm laiust! peale läks haamriga pekstes!

[villis1]

tegel oli ka vene ajal kasutusel ilma siselohvita digonaal rehvid, ehk BEZ KAMERA rehvid ja pakkuge mis autol

[mossepower]

Sapikal

[Veteran]

Ilma siselohvita? Kas mitte Zaz?

Veteran.

[villis1]

Ilma siselohvita? Kas mitte Zaz?

Veteran.

Vastus õige muhu originaal kumm