Karbussi puhastus
#21

stihl Kirjutas:Aga seda HR numbrit täitsa soovitan osta: peale igasugu keerulisemate nippide oli kirjas ka:

- kuidas siis tegelikult äädikaga radikaid puhastada
- Kuidas kinniroostetanud polte küünlaga (jah, tavaline tordiküünal) lahti võtta paremini, kui penetrating oil`iga
- jne.

http://www.zinio.com/pages/HotRod/Jan-09...1243/pg-88
Vasta
#22

Äädikaga radiaatori puhastamist tegin selliselt, et valasin äädikhapet radiaatori korgi august sisse ja kork peale. Panin mootori käima ja sõitsin temaga linnas vajaminevaid sõite. Äädikhape puhastab kõige paremini katlakivist, kui äädikasegune vedelik on keemisele lähedadel temperatuuril. Igaüks on võibolla äädikaga puhastanud veekeetmise kannu ja seal on piltlikult näha tulemust ja puhastamise kiirust, kas teha seda külma veega leotamisega, või lasta vesi keema.
Radiaatori ja ploki puhastas väga puhtaks ja väljalaske kraanide kaudu tuli välja kaunis paksu vedelikku. Pärast neutraliseerisin süsteemi söögi sooda lisamisega jahutussüsteemi ja mootori käivitamisega. Radiaatori puhastas selliselt, et torude ja vanni liitekohtadest hakkas vett tilkuma. Samuti lekkis vett vanni plekist. Plekil olid nagu nõelaga läbi torgatavaid auke. Kindlasti äädikaga puhastades tuleb radiaator viia rariaatorite remondi mehe kätte.
Kõige ohutumaks meetodiks oli selline vedelik - piima vadak. Vadak tekib hapu piima kuumutamisega kohupiima saamiseks. Seda vadakut sai piimakombinaatidest. Vadak on natuke happeline ja mitu päeva autoga sõites kõrgel temperaruulil puhastab jahutussüsteemi puhtaks. Vadaku eeliseks on, et jätab katlakivi vanni ja torude ja vanni ja torude paneeli vahelisesse ühendustesse ning ei hakka lekkima. Samuti ei kahjusta alumiiniumist plokki ja plokikaant.
Vasta
#23

. Plekil olid nagu nõelaga läbi torgatavaid auke.

- Need sellest et radikas eil ole puhas vask vaid sisaldab ka tsinki- tuletage meelde üht eismeset keemiatunnist- tsik hävib happes tekkib saltser. Hape sõõb radikastki tsingi välja.


Kõige ohutumaks meetodiks oli selline vedelik - piima vadak. Vadak tekib hapu piima kuumutamisega kohupiima saamiseks. Seda vadakut sai piimakombinaatidest. Vadak on natuke happeline ja mitu päeva autoga sõites kõrgel temperaruulil puhastab jahutussüsteemi puhtaks. Vadaku eeliseks on, et jätab katlakivi vanni ja torude ja vanni ja torude paneeli vahelisesse ühendustesse ning ei hakka lekkima.

_ vadak on orgaanikline hape, seal töötavad bakterid kelle ideaalseim töö temperatuur 20-25 kraadi kuskil üle 30 nad juba hävivad so sõita vadakuga radika puhastamise eesmärgil ei ole mõtet.
Olen ise nooruses seda katsetanud samuti, tolku ei midagi vaid selline leivajuuretse lõhn autos (autoks oli Zuk) ja siis TPI mehed selgitasid mulle vadaku toimet
[/quote]
Vasta
#24

Nonii, katse karbussidega on lõppenud! Kuna keemiatunnid omal ajal koolis läkisd kähku kõrvade vahelt minema . Oli tulemus järgmine:[attachment=29238] torusiili sees olnud isend ja [attachment=29239] sanidi sees olnu. Nimelt karbussil suur tsingi sisaldus.

"Need sellest et radikas eil ole puhas vask vaid sisaldab ka tsinki- tuletage meelde üht eismeset keemiatunnist- tsik hävib happes tekkib saltser. Hape sõõb radikastki tsingi välja"

Autod M 408 export, GAZ 21 ja Saab 96 "küülik"
Vasta
#25

Äädikhape tsingiga reaktsiooni ei anna, seega aukude tekkimine on pigemini sellest tingitud, et hape lahustas augud ummistanud katlakivi ära ja tulemuseks oligi sõel.
Torusiil ja karpa. Eelpoolkirjeldatud mullitamine on reaktsioon torusiilis sisalduva tugeva leelise (NaOH) ja alumiiniumi vahel, seega pikka leotamist ei julgeks soovitada...
Vasta
#26

Tänahommikuses terevisioonis olid torusiili katsed Smile
Vasta
#27

Ishijupp Kirjutas:Äädikhape tsingiga reaktsiooni ei anna, seega aukude tekkimine on pigemini sellest tingitud, et hape lahustas augud ummistanud katlakivi ära ja tulemuseks oligi sõel.
Torusiil ja karpa. Eelpoolkirjeldatud mullitamine on reaktsioon torusiilis sisalduva tugeva leelise (NaOH) ja alumiiniumi vahel, seega pikka leotamist ei julgeks soovitada...
Tohohh, või äädikas tsingiga ei reageeri, see on küll miskit uut päikse all...

Tsink on muide amfoteerne ja lreageerib nii hapete kui leelistegaToungue
Vasta
#28

Tsink reageerib enamuse vähegi tugevamate orgaaniliste hapetega üsna hästi, kuna tema soolad on suhteliselt hea lahustuvusega ja seetõttu passiveerivat kaitsekihti metallile ei teki teki. Tsink on tänu õhutihedale oksiidikelmele püsiv vaid neutraalses keskonnas... Happed ja leelised reageerivad aga ka tsinkoksiidiga ja see nende vastu ei kaitse...

Kogu see karbussi söövitamine igasugu happelis-aluselise keemiaga viib pigem selle "riknemisele"
Vasta
#29

via Kirjutas:...

kusjuures loomulikult on sul hape+Zn osas õigus, mõtlesin alumiiniumist ja rääkisin tsingist
Vasta
#30

Alumiinium on samuti amfoteersete omadustega keemiliselt aktiivne metall. Vaid tänu vastupidavamale oksiidikihihile on ta nõrkadele alustele ja hapetele mõnevõrra vastupidavam. Siiski ei tasu unustatda, et ka alumiiniumpotis ei tasu keeta ei hapukapsaid, ega hoida õunamahlaBig Grin
Vasta
#31

tohoh, eluaeg alumiiniumpotis hapukapsaid keedetud, pole veel midagi juhtunud.
Vasta
#32

Kisub küll räigelt OT-ks, aga Al oksiidikiht on üsna vastupidav ja hapukapsad ja õunamahl suudavad halvemal juhul poti ära määrida (keergelt söövitada), oluliste kahjude tekkimiseks peab ikka päris pikalt neid keetma, noh, nii paarkümmend aastat Big Grin
Muide- Al oksiidikihti on võimalik lihtsate vahenditega sellisel moel kahjustada, et reaktsioon veega muutub võimalikuks ning Al tükk oksüdeerub ka välisõhu toimel "kapsaks", st oksüdeerub jäägitult. Piisab kas tilgast elavhõbeda soola lahusest või detaili kastmisest elavhõbedasse. NB! LAPSED, ÄRGE PROOVIGE SEDA JÄRELE TEHA! ELAVHÕBEDA AURUD ON ÄÄRMISELT OHTLIKUD JA KROONILISE MÜRGITUSE KORRAL PÕHJUSTAVAD MH NÕDRAMEELSUST Big Grin
Vasta
#33

Ishijupp Kirjutas:Kisub küll räigelt OT-ks, aga Al oksiidikiht on üsna vastupidav ja hapukapsad ja õunamahl suudavad halvemal juhul poti ära määrida (keergelt söövitada), oluliste kahjude tekkimiseks peab ikka päris pikalt neid keetma, noh, nii paarkümmend aastat Big Grin
Muide- Al oksiidikihti on võimalik lihtsate vahenditega sellisel moel kahjustada, et reaktsioon veega muutub võimalikuks ning Al tükk oksüdeerub ka välisõhu toimel "kapsaks", st oksüdeerub jäägitult. Piisab kas tilgast elavhõbeda soola lahusest või detaili kastmisest elavhõbedasse. NB! LAPSED, ÄRGE PROOVIGE SEDA JÄRELE TEHA! ELAVHÕBEDA AURUD ON ÄÄRMISELT OHTLIKUD JA KROONILISE MÜRGITUSE KORRAL PÕHJUSTAVAD MH NÕDRAMEELSUST Big Grin

Silmas saigi peetud just kahju toiduainetele ja selle tarbijale, mitte potileWink
Liigne alumiinium pidavat mõjuma halvasti ka meeste "väntmehhanismile"
Vasta
#34

No nii kiirelt vaja saada karbuss pealt poolt puhtaks! Karpaks K23 ,peal 50 ne aasta sodi.Millegisse likku ei pane ,aga pealt puhastaks küll.Mida algkeemikud soovitavad?
Tulemuseni viiva vihje eest müün nõudepesumasina 500 krooni eest.Naise käest võtate raha ja siis hiljem ütlete -ei kõlba muuks kui kolapesuks.Big Grin Võin vahetada ka millegi huvitava vastu!
Nõudepesumasin sobib antud tööks ideaalselt ,aga naine hetkel kodusBig Grin

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#35

Ennegi siin-seal soovitanud, aga siin ikkagi veel mitte.
http://www.estko.ee/file-upload/3UV_plexu.pdf

Ise pesen sellega masinaid ja nende mootoreid (traktoreid) enne remontima hakkamist.
Peale remontimist pesen samuti.
Enne värvimist pesen kah.
Vahendi või 1/2-le tehtud lahuse kannan pritsiga pinnale, annan nats aega liguneda (väldin vahendi kinnikuivamist!!!) ja siis ohtralt survepesuriga üle.
Sõiduautot ei soovita pesta või kui on tõesti hullult määrdunud ja juba sammaldub, siis lahusega olen pesnud (kolm osa vett, üks Plexu't). Loputamisega peab väga hoolas olema, et kübetki vahendit auto värvile ei jääks. Ja veelkord - mitte lasta vahendil ära kuivada!!!
Värv matistub, kui laisaks minna.

Poolteist tundi tööd lahja survepesuri (120 bar), mootoripesuaine ja Plexuga:
Enne:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...pid=124416

Protsess:
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...pid=124450
*1. Mootoripesuvedelikuga liguneb
*2. Survepesu peale mõneminutilist ligunemist ehk operatsioon "suurem soga vedelaks ja maha".
*3. Plexuga leotatud ja survepesuriga üle käidud (plexu ei tee määrdeid vedelaks, vaid neutraliseerib ainult rasvasid).
*4. Sama mis kolmaski, aga teise nurga alt.
Pind jääb puhas, rasvavaba ja kuiv, pane või kohe värv peale.
Vasta
#36

kradmelder Kirjutas:Väike vihje inglise keele oskust ja kompressorit(koos suruõhu püstoliga ) omavatele karbussipuhastajatele-
http://www.aircooledtech.com/tools-on-th...a_blaster/
Toimib, puhastasin niimoodi aastakese tagasi paar päris koleda välimusega 60-70 aastast karbussironti ära.Siiani ilusad.Tundub, et see sooda tekitab mingi kerge kaitsva kihi ka puhastatavale asjale, igatahes pole nad ära tuhmunud.

Mina olen analoogselt puhastanud soodaga oksiididest restaureerimise eesmärgil väga- väga koledaid akujuhtmete klemme, mis hapega kokkupuutumisest ja elektrolüüsi mõjul on tekitanud just eriti + klemmile valge- rohelise seenetamise. Peale soodaga puhastust jääb väga meeldiv puhas poolmatt siidjas pind, nagu uus. Aga ka kõige peenem liiv jätab töödeldava pinna ikkagi matiks. Soodajääke välja ei leotanud, antud kohas ta ka mingiks neutalisaatoriks uue happerünnaku puhul.
Pole küll praktikas lollusi proovinud Toungue, kuid peale sooda peaks läbi pritsi lastes teoreetiliselt analoogselt ja õrnalt metallipinda puhastama ka näiteks talk, tärklis või muu jahutaoline aine, võib olla ka kruubid ja peentang Big Grin Big Grin
Vasta
#37

Lennunduses kasutatakse kookospähkli koore puru ,aga meie siin nii kõrgele ei küündi...

Terv. Veteran.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne