29-01-2020, 19:51 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-01-2020, 19:56 PM ja muutjaks oli honkomees.)
(29-01-2020, 08:16 AM)pen.skar Kirjutas: Ei mingit ülearust liigutust kui ikka päev niitmist ees. Viiekümnendatel sai talvine lehmahein käsitsi puisniidust tehtud. Laialilöömine pärast tokiga juba köömes. ...Meil sai 2-3 lehma ja hobuse hein käsitsi niidetud pea aastani 1980, põllult ju teenistuja perel heina teha ei lastud, ikka niiduveered, sooservad jms, kust ainult käsitsi niites ja kandepuudega küüniplatsile välja kandes sai hein tehtud.
Mind õpetati ikka nii, et lai kahemeetrine kaar ühtlaselt vikat maadligi kogu kerega keerates, mitte käte jõuga ja kaare lõpus tõuseb vikati kand üles, keerab vaalu turri, vaal muidugi eelmise, niidetud osa peale. Kui vaja (noh vihma hirmus taheti hästi kiiresti rõuku saada), siis löödi vaal laiali ikka vikativarrega tagasi algusse tulles, eraldi kunagi mingi tokiga laialilöömist ei tehtud.
Päev läbi ei niidetud, ikka nii kella 4-9 umbkaudu, pärast seda hommikusöök ja siis juba varemniidetud heina kuivatamise protseduurid, üleslöömine (kaarutamine vististi kirjakeeles), kokkuriisumised ja rõukupanemised, viimane tükkis lõppema hämaras, nii k 23 paiku. Vahepeal ka muud loomadega seotud tööd.