Gaasiballooni lõikamine / BBQ
#1

Mõtlesin, et enne enese õhkulaskmist oleks hea targematelt nõu küsida. Nimelt vaja vana majapidamisgaasi balloon lahti lõigata (teadagi- ikka BBQ valmistamiseks Wink ), kuid seal sisalduvad gaasi jäägid ei armasta sädemeid. Netiavarustes on soovitus lasta lõikamise ajal sinna heitgaase, aga see meetod ei tekita just 100% kindlust... Oma peaga kavatsesin ballooni täita veega ja enne lõikamist tühjendada- nii peaks propaani jäägid välja saama, aga kas muud ollused (balloonidesse koguneb n. mingi õline kondensaat) ei või miskit kurja korda saata? Kuulaks targemate soovitusi Smile
Vasta
#2

CO2 hea abimees, nt tulekustuti sisse tühjendada kui kahju pole. Smile Aga tuulutuse variant? Kompressori voolik sisse õhuga ja puhub välja? Või kahe abimehe koosmõju, heitgaasid ennem ja vesi hiljem peale?

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#3

mina lõin kraani küljest ning täitsin ballooni veega - ääreni. Vesi välja ning lõikama - hirmus hais sees püsib esimese korraliku tuletegemiseni. Tööriided jäävad ka vihaselt lehkama. Edu.
Vasta
#4

Veega on kõige kindlam.Ise lõikasin ka nii.
Plahvatavad vaid aurud, kui ikka balloon silmini vett täis, pole miskit ohtu.
Vasta
#5

Käsisaega nühid ja kastad...Big GrinCool
Vasta
#6

SIIN üks mees toimetab gaasiballooniga.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#7

Matkabussile reoveepaaki tehes lasin ballooni kuumapuhuriga tuliseks, ühtlasi ka tuulutas.
Algul lasin august sisse puhuda esimese astme peal. Kui oli veidi aega juba tuuldunud, siis panin teisele astmele.
Bensiinipaagi heitgaasidega tuulutamise põhimõte ongi kuumuses. Kui paak on täiesti kuumaks läinud, siis on sealt ka kõik plahvatusohtlikud asjad ära auranud. Vanasti sai ZILga pool tundi, parajate pööretega, bensupaaki tuulutatud. Kus tänapäeval enam seda bena jõuab selleks otstarbeks osta. Peale tuulutamist tuli keevitaja ja proovis käega paaki. Kui oli tuline, siis asus "asja" kallale.
Vasta
#8

motamees Kirjutas:Bensiinipaagi heitgaasidega tuulutamise põhimõte ongi kuumuses. Kui paak on täiesti kuumaks läinud, siis on sealt ka kõik plahvatusohtlikud asjad ära auranud.

Kas see ikka päris nii on? Heitgaas nüüd nii metsikult kuum küll ei ole, et selle propaanijäägi sealt ära aurutab. Pigem asi hapnikuvaba keskkonna loomises- et poleks plahvatust-põlemist soodustavat oksüdeerijat hapniku näol. Heitgaas teadupärast kõige parem põletusgaas ei ole.
Vasta
#9

vant Kirjutas:Kas see ikka päris nii on? Heitgaas nüüd nii metsikult kuum küll ei ole, et selle propaanijäägi sealt ära aurutab.

Võin kihla vedada, et kaasfoorumlane Vant ei hoia ZILi sumbuti otsa ees kuigi kaua oma kätt, kui see töötab poolte pöörete peal.
"Aurutamise" tagajärjel läks 125liitrine bensiini paak kuumaks.
Ja propaani pudelit aurutasin ma kuumapuhuri ehk fööniga. Aega ei võtnud. Usun, et mingi 1,5 tundi oli ta küll taga. Kindel on aga see, et pudel läks täitsa tuliseks.
Vasta
#10

Mul töö juures (vedelgaasiterminalis) aurutatakse remonti või utiili minevad balloonid seestpoolt puhtaks. Keeratakse lihtsalt tagurpidi ja pannakse sealt august, kuhu muidu kinnitub ventiil, sisse toru, millest tuleb kuuma veeauru. On olemas vastav stend selle töö jaoks. Mõned mahakantud ja läbiaurutatud balloonid seisavad ka eraldi hunnikus igaks juhuks, kui keegi peaks tahtma omale mingit grilli või veepaaki ehitada (kui kellelgi peaks asja vastu suurem huvi olema, võib mulle privas teada anda).

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#11

motamees Kirjutas:Võin kihla vedada, et kaasfoorumlane Vant ei hoia ZILi sumbuti otsa ees kuigi kaua oma kätt, kui see töötab poolte pöörete peal.
"Aurutamise" tagajärjel läks 125liitrine bensiini paak kuumaks.
Ja propaani pudelit aurutasin ma kuumapuhuri ehk fööniga. Aega ei võtnud. Usun, et mingi 1,5 tundi oli ta küll taga. Kindel on aga see, et pudel läks täitsa tuliseks.

Jah, kätt ei hoia sääl võib-olla tõesti. Ega ka mingit muud kehaosa. Ja mossemehe poolt mainitud aurutamine puhastab ilmselt propaanijäägid tõhusalt. Nagu ka Sinu kuumutamine seda lõpuks ilmselt teeb. Mina aga tahan seda öelda, et näiteks diiselkütuse paagi keevituseks piisab see heitgaasiga täita ( minut-paar) ja töö võib alata. Näiteks ühe siinse foorumi kasutajaga me mõni aeg tagasi ühte paaki keevitasime...     ... Ei olnud vaja teda sugugi tundide kaupa kõrvetada. Paak kütusest tühi, ajasin oma Nissani sinna kõrvale, voolik külge paar korda andsin gaasi (et paak rutem täituks) ja töö võis alata. Aga eks Sul omad meetodid, meil omad...
Vasta
#12

motamees Kirjutas:Matkabussile reoveepaaki tehes lasin ballooni kuumapuhuriga tuliseks, ühtlasi ka tuulutas.
Ära pahanda, aga siit tuleb välja, et leeklamp on veel tõhusam. Mina igastahes lilli ei too, kui järgmisel korral üritad. Pealegi olen näinud nii kosmonauti, kui paagi jäänuseid, oli sinuga ühte usku mees, et soe on tähtsam, kui hapniku eemaldamine,

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#13

Kõige lihtsam on balloonil ventiil pealt ära keerata ja siis see balloon kuhugi seisma "unustada". Mida kauemaks, seda kindlam. Puhtal butaanil on aurustumistemperatuur -0,5, propaanil -42,1 kraadi. Gaasi lõhna balloonis ei tekita mitte propaan/butaan (mõlemad on tegelikult lõhnatud ja värvitud) vaid hoopis gaasile lisatav odorant, mille funktsioon on inimesi lekke korral oma spetsiifilise lõhnaga hoiatada. Varem kasutati odorandina etüülmerkaptaani. See eriti aurustuda ei taha ja selle jäägid tühja ballooni põhjas veel kaua-kaua haisevadki. Praegu kasutatakse odorandina tetrahüdrotiofeeni, mis suuremalt jaolt koos gaasiga ära põleb.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#14

Hulk häid ideid, tänud! Usun, et katsetan veega täitmist ja seejärel tühjendamist- kodustes tingimustes kõige lihtsam ja kindlam- kaevuvesi +4 kraadi, seega vedelgaasi jääke sinna enam jääda ei saa ja (kui õigesti aru sain) kondensaat jm plöga plahvatusohtlikku segu moodustama ei ole võimeline.
Vasta
#15

Pigem soovitaks loputada keeva veega. NB! Seda plöga (nimetatakse ka rasketeks jääkideks) ja ka loputusvett on kasulik niisama äraviskamise asemel mutiaukudesse valada.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#16

Mossemees- mis seadmega ja millise jõuga teil ventiilid külge kruvitakse? Tegemist veneaegse majapidamisballooniga, millel ventiili keere messingist. Esimesed avamiskatsed olid igatahes läbikukkumine.
Vasta
#17

Suurte, ligi meetripikkuste torutangidega peaks ventiili maha keerata jõudma küll. Osaliselt käib see töö ka meil nii, üldiselt kasutatakse rohkem siiski vastavat masinat. Kodustes tingimustes ilmselt suurem probleem on, kuidas balloon ventiili keeramise ajaks korralikult paigale fikseerida. Terminalis on selleks vastav seade, kus suruõhk ja ZIL'i pidurikamber ballooni kinni pigistavad, et see ventiili keeramise ajal paigal püsiks. Samamoodi keeratakse uued ventiilid peale, tavaline keermeteip käib ventiili vindi peale. Ventiile on eri mõõtudega, et ikka täpselt auku istuks. Kui ma õigesti mäletan, siis oli vist nii, et max. 5 ventiili keermesoont tohtis august välja ulatuda.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#18

koduste vahenditega Sa seda ventiili sealt välja ei keera - proovitud mitmeid kordi(nikastad ennast ballooni kinnhoidmisega), kuid lõpuks jõudis ikka järg kuvaldaniBig Grin.
Vasta
#19

ats97 Kirjutas:koduste vahenditega Sa seda ventiili sealt välja ei keera - proovitud mitmeid kordi(nikastad ennast ballooni kinnhoidmisega), kuid lõpuks jõudis ikka järg kuvaldaniBig Grin.
Räme-täpne laks peab olema- raud ju kohe messingist järgmine ja kaks rauda kipuvad andma sädemeid
Vasta
#20

Küllap on mulle sattunud kaks koduse propaaniballooni kraanid olnud juhuse tahtel hästi lahti tulevad Smile Smile.
Sai august veega kõrini täidetud ja siis gaasiga auk sisse. Väike ,,pups,, käis ja sellega oli asi mutt.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne