[nustu826]

Tere

Kuna plaanis teha hiljuti soetatud MB 207D-le mootoriremont, siis sellega seoses on tekkinud mõned küsimused, millega loodan siit abi saada. Ülemise poole remonti olen teinud ennemalt mitmeid kordi erinevatel autodel. küll bensiinimootoriga masinatel, aga ega see diiselgi nii kardinaalselt erinev ei ole. Mehhaaniline osa on sama. Just huvitaks alumise poole remont ja järgnevad asjad siis:

1. kuna selgus, et antud mootoril on silindrihülsid vahetatavad, siis tekkis selline küsimus, et kas peab vahetama ka kolvid ära, või piisaks ainult silindrihülssidest ja kolvirõngastest(kolb iseenesest ju ei kulu, kuigi eks hea oleks nad ka ära vahetada, aga kas saab ka vanad jätta eeldusel et hülsiga samas mõõdus). Ja ega neid hülsse vist rohkem töötlema ei pea(st. plokki ja kolb sisse).

2. Vahetusse peaks minema ka saalering. Seega mismoodi toimub selle väntvõlli lihvimine ja mille järgi ostan uued saaled. Kas olen õieti aru saanud, et kui viin vända lihvimisse, siis sealt saan pärast teada ka remontmõõdu mille järgi saaled osta. Igasugused pingutusmomendid saan tööjuurest kataloogidest.

3. Ja kas koos vända lihvimisega kaasneb ka tasakaalustamine. On seda üldse vaja. tegemist tavalise tänavasõiduautoga(buss)

Kuskile teha ei taha viia. just see omatehtud - hästitehtud asi on see kõikse parem.
Ja oskab äkiste keegi öelda ka seda kuhu või kelle poole pöörduda vända lihvimise asjus. ise asun järvamaal.

[41Degree]

2. Vahetusse peaks minema ka saalering. Seega mismoodi toimub selle väntvõlli lihvimine ja mille järgi ostan uued saaled. Kas olen õieti aru saanud, et kui viin vända lihvimisse, siis sealt saan pärast teada ka remontmõõdu mille järgi saaled osta. Igasugused pingutusmomendid saan tööjuurest kataloogidest.

3. Ja kas koos vända lihvimisega kaasneb ka tasakaalustamine. On seda üldse vaja. tegemist tavalise tänavasõiduautoga(buss)

Kuskile teha ei taha viia. just see omatehtud - hästitehtud asi on see kõikse parem.
Ja oskab äkiste keegi öelda ka seda kuhu või kelle poole pöörduda vända lihvimise asjus. ise asun järvamaal.

Ma siis panen kirja oma nägemuse asjadest.

Väntvõlli lihvitakse remontmõõtude järgi (s.t esimene, teine või vahel ka kolmas mõõt). Alguses tuleks omale mingi piisavalt usaldusväärne tegija otsida, kellega siis asja edasi arutada (Tallinnas on enam-vähem kindla peale minek OÜ Tõukur, tegijaid kohti peaks vist teisigi olema). See tegija siis mõõdaks ära vända kaelad ja vaataks kuskilt targast kohast välja, mis on sobiv mõõt (ehk järgmine rem.mõõt). Selle järgi siis saad saaled ka osta. Muide, kui omal on ligipääs (pool)korralikule kruvikule, siis võid ka ise proovida mõõta, saad mingi aimduse asjade olukorrast, aga absoluutse tõe pähe seda võtta ei maksaks.

Siis lihvib see keegi Su väntvõlli ära ning peakski tulema kokkupanemise aeg. Tasakaalustamine? Aga siinkohal küsitakse tavaliselt seda, et kus väntvõll tasakaalust välja peaks minema? Kui viitsi on, siis on ehk mõtet kolvid-kepsud ja selle juurde kuuluv padajänn ühte kaalu ajada, aga väntvõlliga ei tohiks nüüd küll midagi juhtuda selle lihvimise käigus. Võetakse igalt poolt ju sama palju ja sümmeetriliselt maha. Liiati, kui tegu on võrdlemisi aeglasekäigulise diisliga, siis... Mina vähemalt ei näe erilist mõtet tasakaalustada

Ja päris iga meistrimehe kätte ei julgeks vähemalt mina vänta lihvimisse anda. Kole kulukaks võib minna.

[Raimond]

Kui mõõdad silindrite ülemise ja alumise osa läbimõõte, siis selle põhjal saad otsustada, kas tasub neid vahetada. Samuti kipub silinder kuluma väheke ovaalseks.

[via]

Kolb kulub samuti, mitte ainult rõngad ja silinder. Kolb võtab vastu külgjõud ja kulub pisut ovaalseks, rääkimata kolvisõrmest...

[nustu826]

Nii, siiani on siis jäänud veel ainult üksainus küsimus - nimelt kas siis on vaja vahetada ka kolvid või mitte. asja tuum ongi just selles, et rõngaid vahetades peaks ju ka laskma puurida/hoonida ka silindrid. muidu kulub rõngas rutem ära(kooliajast meelde jäänud). Silindrihülsi hind oli aga umbes 500kr. tükk. kolb seevastu aga kaks korda kallim. praeguse plaani järgi ei saaks buss tööloomaks vaid niisama fun sõidukiks ja sõidaks temaga umbes max. paarsada km kuus või veelgi vähem. seega ei ole nagu mõtet ka mingeid miljoneid investeerida.

Kolvisõrmede vahetuse peale mõtlesin ka kui see vajalikuks osutub.
ja kolb jah kulub küll, aga otsest millegi vastu hõõrdumist tal ju ei ole nagu rõngastel või silindritel, seega peaks tema kulumisaste olema kakas kolmandikku väiksem kui silindril.

Ja paljalt rõngaid/saalesid ei ole minumeelest nagu mõtet vahetada - või ma eksin?

[Raimond]

Kas ja mida vahetada, sellele peaksid vastuse saama pärast seda kui oled kogu kola lahti võtnud ja erinevaid lõtkusid.
Kui mootor veel koos, siis saad mõõta surveastet. Sellegi põhjal saad järeldusi teha.

[CORRADOg60]

Kas ja mida vahetada, sellele peaksid vastuse saama pärast seda kui oled kogu kola lahti võtnud ja erinevaid lõtkusid.
Kui mootor veel koos, siis saad mõõta surveastet. Sellegi põhjal saad järeldusi teha.

Mõõdetakse kolvigrupi poolt tekitatavat survet silindris ehk kompressiooni...
Surveaste on hoopis teine asi...

[marts777]

Siiski kolvil kuluvad küljed ja rõnga piludki võivad suureks loksuda.

Loomulikult soovitan kõik kuluvad pinnad üle kontrollida(mõõta), leida vastava mootori rem raamat, kus on sees piir väärtused.
Lihtsalt tuimalt lihvida ja juppe vahetada ei ole erilist mõtet.

[Raimond]

Kas ja mida vahetada, sellele peaksid vastuse saama pärast seda kui oled kogu kola lahti võtnud ja erinevaid lõtkusid.
Kui mootor veel koos, siis saad mõõta surveastet. Sellegi põhjal saad järeldusi teha.

Mõõdetakse kolvigrupi poolt tekitatavat survet silindris ehk kompressiooni...
Surveaste on hoopis teine asi...

Õige märkus, vabandust. Kiirustades mõtled üht, kirjutad teist.

[nustu826]

Nii, teemale jätkuks siis:

1cyl: 9
2cyl: 13
3cyl: 7
4cyl: 25

Neljanda silindri tulemust võib normaalseks pidada, kolmas ja esimene käivad niisama tühja kaasa ja teine üritab ka õrnalt midagi. Seega pole ka ime miks ma teda käima ei saanud. huvitav on ainult see, et mispärast on 4 silindri surve normaalne ja teised mitte. saaks veel aru, et oleks kõik ühtemoodi kehvad.
Kas võiks sellises asjas süüdistada klappe, mis kolmel silindril enam ei pea. muud põhjendust ei oska tuua sellise erinevuse kohta...

aga mida välja pakute?

[v126]

Klapid reguleeida, sellel mootoril ongi see viga, et töö käigus pikapeale kaob klapivahe ära. Sisselase 0,1mm väljalase 0,3mm. Sõidad mõnisada kilti ja uuesti reguleerida, või jätad kohe natuke suurema vahe sest klapivahed tagi ja tahma täis. Kompressioon peaks olema 24 - 30.

[nustu826]

Tervitus üle hulga aja. Uuendaks teemat siis jälle.

Praeguseks siis mootori ülemine pool lahti võetud ja korda tehtud(kõik tihendid+klapid lihvitud/reguleeritud), aga tekkis uus idee:

Vahetaks siis ära ka rõngad ja kepsusaaled. Esialgu lihtsalt prooviks, et kuidas mootori alumise poole remont välja tuleb. Aga tekkis ka mõningaid küsimusi, kuna see mulle uus asi ja tahaks et pisut ikka sõita ka saaks.

Aga kõigepealt ütleks siis ära, et ei taha uut asja teha, kuna järgmisel talvel läheb peale teine mootor, millele ka täisremont tehakse.
Puurimise/hoonimisega ei taha ka nagu tegelema hakata, kuna vaja ainult, et moto sügiseni kestaks, siis ei plaaniks suuremaid summasid investeerida. samuti ei ole plaanis sõita temaga ilmselt üle 3000km kindlasti, aga tahaks et käivituks kindla peale ja samuti oleks see pisike käeharjutus enne mõnda muud mootorit.

Küsin siis:

1. Kui ainult rõngad vahetada, siis mis saab kulumisrandist silindri ülal servas? Töökaaslane teadis rääkida, et kui seda ranti ära ei lihvi(või ei puuri - krt seda teab kuidas sellist tööd nimetatakse), siis pidavat uute rõngaste puhul ülemise rõnga puruks lööma. Kas see õige jutt? Ja kas seljuhul tuleks äkki ülemine rõngas vana jätta? On ka levinud kuuldusi, et müüakse mingeid odavaid hõõritsaid vms. kodusele kasutajale, millega seda kulumisranti lihvida.

2. Ja kui vänta ei lihvi, vaid panna lihtsalt uued originaalmõõtu saaled? Ka nii ju tehakse.

Selle paari/kolme tuhande km. pärast ei tasuks nagu puurimist/vända lihvimist ette võtta. Lisaks veel, et praegune eelarve, mis koos rõngaste ja saaledega materjali pääle kulub on kuskil 1500 eeq

[v126]

See on nii vitske ja pikeaeline mootor, et kestaks niisamagi veel mitu aastat, eeldusel et viga ainult klappides on. Ainult rõngaid pole küll mõtet vahetada, hülss on ju ovaalseks kulunud kui juba kulumisrant tunda on. Hülsid on vahetatavad küll aga need on toorikud ja vajavad hoonimist.
Tahaks juhust kasutada ja küsiks kes tegeleb Tartus hülsside hoonimisega. Äkki oskab keegi midagi soovitada.

[Baracus]

Pagan, kurb hakkab sellist juttu lugedes.
Jääb mulje, et tahad teha ainult tegemise pärast.
Tegemisel võiks ka mingi eesmärk olla, antud juhul siis korras mootor.
Kui eesmärgiks käeharjutamine, siis võid ju niisama laiali lapata, ära pesta ja kokku tagasi panna.
Diiselmootori puhul eriti oluline tegur - kompressioon, saavutatakse kolvigrupi detailide omavaheliste mõõtude sobimisega, kulunud hülssi ja uut rõngast ei ole võimalik edukale koostööle sundida.
Mis valu nende saalede vahetamiseg on? Kolin sees? Madal õlisurve?
Ka seal saab head tulemust ainult lihvides ja uute vastavas mõõdus saaledega.

Kas eelpoolnimetatud kompressioonimõõtmise tulemuste suurte erinevuste põhjused on tuvastatud? Oli see siis kolvigrupi (kummaliselt ebaühtlane) kulumine või klappide ebatihedus?

mell@ka10aastat.motorist

Tere,

Ka minul tekkisid lugedes seda postitust samasugused emotsioonid nagu tsiteeritud kasutajal. Jääb mulje nagu oleksid kuskil teeveeres ja üritaksid masinat liikuma saada, et koju jõuda.
Küsiks samuti, et kas peale klappide tegemist on surved silindrites ühtlustunud ehk siis kas need kolm õnnetut silindrit on neljandale järele jõudnud.
Saalede vahetusele peaks tõesti viitama madal õlisurve või kolin mootoris. Lihtsalt vahetamise pärast ei ole midagi vaja vahetama hakata.
Kui silindril on tugev kulumisrant siis kindlasti peab selle silindri üle töötlema. Teadmiseks veel, et hõõrits on lõikeriist, mis mõeldud täpseks töötluseks ja sellega ei saa midagi lihvida. Samuti ei ole hõõrits mingi odav tööriist, eriti veel selline, millega silindrit üle töödelda saaks. Hind sõltub ka suuresti täpsusklassist.
Kolvid kuluvad siiski. Teoreetiliselt peaks ju olema kõikide hõõrduvate pindade vahel mootoris õlikile ja mitte ükski detail ei tohiks kuluda aga siiski puutuvad pinnad omavahel kokku. Kolvi kulumise saab ka visuaalselt kindlaks teha, sest kolvile jääb ka kulumisjälg (seda juba tunduval kulumisel) Suurel määral sõltub kulumine pinnatöötluse kvaliteedist (pinnakaredusest).
Ole hea ja tee palun endale eesmärgid selgeks. Siin on juba piisavalt häid soovitusi olnud, et neid järgida.
Edu ja jõudu mootorite maailmas.

[hulgus]

natuke nn. poolikust mootoriremondist

Suuremahulistel diislitel, mõõdetakse ja hinnatakse visuaalselt mootoriosade kulumist. Vastavalt sellele siis vajadusel kas lihvitakse v.võll, hoonitakse/vahetatakse silindrid-kolvid jms.
Olen ise remontinud ühe 8,0D mootori (ls. ca600´000km), millele tekkis sisse väike "tiks", kaaned maha: korras, karter lahti: saaled-vänt korras, Saaled lahti, kolvid välja ja üks kolvi surverõngas oli pooleks. Silindrites oli veel näha tehase rombistik, esinduse inimene mõõtis kolvid-hülsid üle (mõõdetakse ka kolvirõnga pilu) ja anti soovitus vahetada ainult rõngad. Sisse läksid orig. rõngad.
Saaled läksid (peale mõõtmist) vahetusse, originaalmõõdus ja ilma vänta lihvimata. Sama ütles ka teenindus, et neil lähevad iga kord uued saaled, kui juba kepsud/raamid lahti. Tingimuseks, et mingeid kulumisjälgi ei tohi vändal olla.

Konkreetne mootor kestis pärast remonti minu käes 3aastat, ca 200´000 km. ja sai siis müüdud. Ainus probleem oli suurenenud õlikulu vahetult peale remonti ca 20tkm jooksul, sissetöötamise ajal.

Eelmainitu ei tähenda muidugi, et surnud mootori, saaks ainult uute rõngastega uuele elule äratada.

[hulgus]

Suuremahulistel diislitel, mõõdetakse ja hinnatakse visuaalselt mootoriosade kulumist........

Kadunud vanaisa lubas mul "silmajärgi" kahte asja mõõta.

ja jah. Seda ka muidugi...
No sai sõnastus natuke konarlik, parandame:
Suuremahulistel diislitel, mõõdetakse kuluvaid detaile mõõteriistadega ja hinnatakse mõningaid elemente visuaalse vaatlusega.
Nimelt kavalad meistrid Södertälje tehasest, on mootori hülssidele kenad rombikujulised mustrid, hoonimise käigus jätnud, sama ka silindri osa ülemise servaga. Ja kui nüüd visuaalsel vaatlusel need rombid kenasti ja kogu silindri ulatuses ühtlased paistavad, siis pole põhjust silindreid veel hukka mõista.
Sama ka kolbidega, mis tegelikult ei kulu, (kui mitte arvestada kolvisõrme), kui kolvi põskedel ja rõngaste vahedes midagi visuaalselt ei tuvasta, siis läheb sisse tagasi.

[Jannar]

niisiis oli täna survete mõõtmise päev ja tulemused on järgmised
I silinder 170 P.S.I ehk ca. 12 atm
II silinder 210 P.S.I ehk ca. 14 atm
III silinder 190 P.S.I ehk ca. 12.8 atm
IV silinder 210 P.S.I ehk ca. 14 atm

on vist loogiline, et see auto enam käima ei lähe külma ilmaga, sooja ilmaga töötab

[diesel]

peab ikke õite hää mootor olema, kui seuksete kompressiooninumbritega soojastki peast käib. numbrite järgi on asi igatahes hõre, et mitte öelda hullemini.

[nustu826]

Kui tegemist on bensukaga, siis on ok, kui diisel ,siis jah, miinuskraadidega enam käima ei lähe muudmoodi kui tõmmates...

Teema jätkuks aga - bussi panin siis kokku. Tegin ainult kaane remondi ära, kuna klapid ei pidanud. Nookurid maha võetud, valasin pesad plokikaanes diislit täis ja loetud minutitega olid 3tk tühjad. Peale klappide/klapipesade lihvi tegin uuesti katse, ja tunni püsisid täis, rohkem ei kannatanud oodata...

Aga hetkel läheb käiku ühe bensuka mootoriremont, kuna:

Õlirõhk on küsitav. Sooja mootoriga tühikäigul on 0,9bar. Autodata näitab minimaalseks 1,5bar, aga ise arvan, et see vast veel kõikse hullem ei ole...
Aga samuti probleem silindrisurvetega. Autodatas oli 11 -13bar lubatud vahemik, mõõtes seevastu sain sellised tulemused:

1cyl - 10 14
2cyl - 9 12
3cyl - 17 20
4cyl - 6 8

Teine rida mõõtmisi teostasin kui olin valanud silindrisse natuke mineraalõli, et saada mingi ülevaade rõngaste seisukorrast. Mõõtsin igat silindrit 3 korda ja kõige parema tulemuse panin kirja.

Et küsimus tekkis miks on kolmandal silindril nii tugev kompressioon, mis on üle lubatud piiri, aga vähemalt midagigi on...

Et tundukse nagu jällegi osad klapid ei pea või mis arvate? Kusjuures kõige huvitavam asi oli see, et sel mootoril peaks saama klappivahet reguleerida, aga mina ei leidnud küll sellist kohta...
Keskel jookseb nukkvõll ja nukkvõllilt saavad käituse rullnookurid, mis siis otstega ongi klappide peal. Tavaliselt saab nookuri välimisest otsast ikkagi klapivahet reguleerida, aga sellel on välimine ots pealt kinnine, mis on minu jaoks kummaline... Kas peabki asi nii olema, või on keegi juba miskit näppinud seal sees... Hüdratõukureid ka ei ole ju...
Sest kui klappe ei ole reguleeritud, või ei saa reguleerida siis on ka loomulik, et klapivahe pikapeale kaob ära ja silindrisurve langeb, sest klapp ei sulgu enam tihedalt...
Ühelgi klapil igaljuhul klapivahet tunda ei olnud...
Et mida arvate asjast?

Autoks Hyundai Scoupe 93a 65kw...

[traatjalg]

Hüdrotõukurid