hakkame siis vilme arvustama jälle!
Ette öeldes- uusversioonid ei pea tingimata olema algvariantide perssekeeramised (meenub Hirmu Neem- täitsa hea jo), aga Vanishing Pointi puhul see 100% nii on.
Märk, et nüüd hakkab mädanema, oli minu jaoks koht, kus sangar tankimise ajal taksofoni juurde läks ja oma naist taga otsima hakkas. See oli nagu põhjuse otsimine, miks kihutama hakata, peategelasel polnud mingit viha ühiskonna vastu, vaid lihtlabane egoistlik jonn- tegelt poleks ju sittagi muutunud, kui see tropp oleks ka naise kätt hoidma jõudnud. Sellest hetkest muutus ka täiesti mõttetuks kloun raadioeetris- see ajas oma joru, sama, mis neeger originaalis, aga neil polnud Kowalskiga midagi ühist ju! Üks rääkis aiast, teine- ah, teate ise millest.
Kõrvalosadest ei ole mõtet üldse rääkida, millegipärast tehti asi kuidagi jube isiklikuks (jobu ment, kes Chargeri kummuli keeras, meenutas oma karakterilt- alul kõva vend, lõpus laseb pisara- sheriffi Konvoist, fbi neeger oli lihtsalt mingi kinnisidee küüsis).
Lõpp oli täiesti jabur (krt, ma ei mäleta, kas Kowalski algvariandis ka ära haihtus, kui nii, siis hästi, et midagi uut ei üritatud).
Kokkuvõtteks- uusversioon polnud enam mingi mõtlemapanev, tagamõttega stoori, vaid läbinämmutatud must-valge vedel fekaal, ma ei tea, kas peeti laiemat vaatajagruppi silmas või ei küündinud tegijad kõrgemale.