[PlyVal64]

Ilmakaarte järgi saab formaalselt küll tehnikat jagada, kuid sellel puudub sisu ja õiget üritust nende järgi ei tee.

Vastupidi, just ilmakaarte järgi saabki autosid aastatest 1940-1990 jagada. Mitte millegi muu järgi, sest suur enamus selle aja autodest olid ühel või teisel viisil "poliitilised". Poliitika ja kurjuse impeeriumi käsi on mõjutanud maailma autondust rohkem, kui esmapilgul suudame ette kujutada. Tegelikult on praegu paras aeg hakata toimunut lahti mõtestama. Nüüdseks on meil olemas piisavalt pikk ajavahe ja ka teistsugused kogemused, et hoomata raudse eesriide taga toimunut ja mõista selle impeeriumi tegelikku võimsust maailma ja inimeste saatuste üle.

Näiteks seda, mis tehas oli reaalselt maailma Nr.1 autotehas. See oli Gorki autotehas GAZ, kes võistles selle koha eest konglomeraat General Motorsiga. Kõik ülejäänud olid järgmise taseme tehased, BMW, Mercedes ja kõik muud väga häid autosid ehitanud tehased ja nende juhid ning peakonstruktorid ei määranud maailmas suurt midagi. Autondus ise on siiani ikkagi suhteliselt olematu tähtsusega globaalpoliitika kontekstis. Samas auto liiklusvahendina ise on maailma totaalselt muutnud.

Auto arengu, tehnilise täiustumise, ilu ja kõige muu meiesugustele ahvidele meeldiva kõrval, milles oli GAZ vast tagapool isegi Varssavi pakti riikide teistest autotootjatest, vabast maailmast rääkimata, määras selle tehase toodang valmisautodega ja tohutu lõpmatu hulga alusvankritega erinevatele autodele 1/6 maismaapinna ehk sel ajal 1/2 arenenud ühiskondade käsutada olnud pinna elu ja tegevuse. Seda tegi ÜKS tehas. Kui poliitilised jõukeskused olid Moskva ja Washington, siis autonduse raskuskeskmed olid Detroit ja Gorki.

Tegelikult tuleb seda aega vaadates sisse tuua ka Minsk. MAZ ja MTZ on samamoodi üliolulised, Minski traktoritehas oli ju Nr.1. Mis on omamoodi pull, kõik need toimivad tänase päevani. Kui edukad nad on, seda ei peagi hindama. Nõrgad nad ei ole. Uljanovsk tänu UAZ maastikuautole ja 4X4 bussidele on ka oluline. Toljatti ja Kama tehased on juba hilisem muusika, kellest Lada oli puhtakujuline "pakasuuha", et näidata maailmale, kuidas Nõukogude võim "hoolib" oma inimestest. Reaalselt ei vajatud seda tehast, see oli Hruðtsovi sula tagajärg. See on vist ka ainumas CCCP autotehas, mis ei tootnud sõjatehnikat ja mille toodang ei kuulunud militaarkoosseisu? Vähemalt kohe mul ette ei tule. Võin ka eksida, targemad parandavad.

Nõukogude auto on absoluutselt erinev Lääne autost, tema lahtimõtestamisel ei tule laskuda disaini, tehnilisse täiusesse, kvaliteeti ega uhkusesse. Muuseas, neile saab vastu panna Saksa tehnika aastatest 1933-1945. Mercedese või Horchi spetsiifiline ukseklõps võis juudile tähendada kiiret koonduslaagri teekonda aga ka paljudele omamoodi "maailma valitsemist". Samamoodi võib GAZ51 öine ukseklõps meenutada 60 aasta tagust teekonda loomavagunis aga siiski enamusele elavatele meenutab ta heinalõhnast suve, kus nõukogude lapsel oli elu kui lilleaed. Sellele vihjas mu kallis kaasa, kui nautis jälle kord GAZ63 ukse sulgumist Põltsamaal. Temale tõi see meelde isa, puhtija-laadija ja kevadkülvi Järvamaal. Seesama ukseklõps on juba suur osa kogu nõukogude autondusest. Neid erinevaid klõpse oli nii vähe, et iga laps suutis ka ilmeksimatult öelda, millega parasjagu maja ette tuldi. Oli see ZIL krusa, Lada, Mosse või takso-Volga. See ongi CCCP toodangu erilisus vs muu ilma toodang - see oli ülimalt monotüüpne ja selle monotüüpse toodanguga on üles kasvanud 5 inimpõlve.