traktoriga teel
#41

(09-03-2020, 09:42 AM)mutikas Kirjutas:  Oskab keegi viidata millise seaduse punki alla käib see et esilaaduriga traktoriga teel liigeldes ei tohi kopas midagi olla?

Vot siin jõuame taaskord välja jaburuseni, kuid säädusetähte punktuaalselt järgida.

Meil oli ühte parklanurka lumehunnik kokku lükatud ja vastavalt väljakujunenud praktikale teisaldati see "kulbiga" mõnekümne meetri kaugusele maanteekraavi. Lund täis "kulbiga" liikumine toimus kohtades (parkla, riigimaantee), mis ilmselgelt mahuvad tee mõiste alla. Järelikult on selline tegevus keelatud, legaalseks alternatiiviks on labidas ja käsikäru.

(09-03-2020, 12:09 PM)olli Kirjutas:  Näiteks liikurmasina (LM) kategooria laaduritel on tihti kandevõime 0 kg passis. Ka seda peab jälgima liikluses. Traktoritel kandevõimega probleeme pole, küll aga teljemasse peab jälgima.

Vaatasin kah ühe aparaadi passi. Kategooriat kahjuks ei mäleta, aga silma jäi sõna teetöömasin ja kandevõime 0 kg. Ometi on taga puistur, mida ka teel pruugitakse. Pole eriti tõenäoline, et puisturisse kühveldatud soola-killustiku segu oleks tootja poolt aparaadi massi hulka arvatud. Nii et taaskord labidas ja käsikäru Big Grin Sad
Vasta
#42

(09-03-2020, 13:42 PM)oltsberg Kirjutas:  
(09-03-2020, 09:42 AM)mutikas Kirjutas:  Oskab keegi viidata millise seaduse punki alla käib see et esilaaduriga traktoriga teel liigeldes ei tohi kopas midagi olla?

Vot siin jõuame taaskord välja jaburuseni, kuid säädusetähte punktuaalselt järgida.

Meil oli ühte parklanurka lumehunnik kokku lükatud ja vastavalt väljakujunenud praktikale teisaldati see "kulbiga" mõnekümne meetri kaugusele maanteekraavi. Lund täis "kulbiga" liikumine toimus kohtades (parkla, riigimaantee), mis ilmselgelt mahuvad tee mõiste alla. Järelikult on selline tegevus keelatud, legaalseks alternatiiviks on labidas ja käsikäru.

Ja kus on öeldud, et ei tohi midagi olla?
Vasta
#43

(09-03-2020, 14:28 PM)v6sa Kirjutas:  
(09-03-2020, 13:42 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
Ja kus on öeldud, et ei tohi midagi olla?

Seda siin eespool ju küsitigi, kuigi mina ei leidnud kah säädusetähtede pealiskaudsel lugemisel otsest keeldu.

Tegelikult võiks ksf! mutikas oma postituste tagamaid veidi täpsustada. Mina loen sealt välja, et on tehtud trahvi, millest ka järeldus, et ei tohi.

Kas see on isiklik kogemus või kusagilt kuuldud jutt (Volli ütles, et Endel teadis rääkida, et Aadu olevat kellegi käest kuulnud, et Evaldi õepoja poeg olevat trahvi saanud).

Või oli tõesti 0 kandevõimega masin?

Või tuvastas üliagar mundrimees, et näiteks kopas olev märg liiv pole piisavalt kinni rihmutatud või kaetud ja tõlgendas juhtumit kõige karmimal võimalikul moel?
Vasta
#44

Paar päeva tagasi sai sõber hoiatuse,et ei tohi teel kopas midagi vedada(kopas oli siis tühi 200l vaat).Mtz+vene kunn.
Endal vahel vaja kopa sees nt.tõstekahvlid kaasa võtta jne.
Vaatasin selle 34 läbi ja leian et kui kopas olev tavaar on kinnitatud ning esisilla mass lõhki ei lähe peaks nagu ok olema.
Vasta
#45

(09-03-2020, 20:25 PM)mutikas Kirjutas:  Paar päeva tagasi sai sõber hoiatuse,et ei tohi teel kopas midagi vedada(kopas oli siis tühi 200l vaat).Mtz+vene kunn.
Endal vahel vaja kopa sees nt.tõstekahvlid kaasa võtta jne.
Vaatasin selle 34 läbi ja leian et kui kopas olev tavaar on kinnitatud ning esisilla mass lõhki ei lähe peaks nagu ok olema.

Kui see vaat oli kinnitamata, siis jah, säärane asi on sigadus. Kui paned bremset, rullib rõõmsasti edasi. Kui vaat oli rihmaga kinni, siis oli lihtsalt kordnikul vaja tark näida.

Seni pole minu väheseid kopas transamisi pahaks pandud, aga mul on tavaar rihmaga kinni ka. No liiv ja lumi pole tõesti olnud, aga neid pole ka maanteedmööda vedanud.
Vasta
#46

Pidevalt linnas tulevad vastu kopad ja upitajad 300-400 kg. "potsatajad" ees kopas, see ka siis ebaseaduslik v?
Vasta
#47

"veos" peab olema korralikult kinnitatud ! Ei usu et sinijoped norima tulevad, kui rihmad/ketid ümber kopa jooksevad.
Ise olen näinud kuidas Tallinna kesklinna ristmikul JCB traktori kühvli seest tüse (ca 150kg) kihv minema lendas.
(ristuva tee rööpad sees ja vedrustamata masin raputab 40ga sõites ikka kõvasti)
Lume vedamist kopas võiks käsitleda tee-töö tegemiseks ja isegi kui seal paar kübet maha pudeneb, et tapa see isegi jalakäijat ära, erinevalt lendavast metall kolkarast.
Vasta
#48

Pistsin ülemusele nina alla regtunnistuse (teetöömasin), kus kandevõimeks märgitud 0. Ülemus hakkas naerma, sest loogiliselt arutledes ei tohiks ka direktor kabinetis istuda ja aparaati peaks juhtima nagu drooni Big Grin 

Aga mida ütleb säädus (või selle täitmise kontrollija) sellise aparaadiga teel kulgemise kohta:
   
Vasta
#49

tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass;
Vasta
#50

(28-08-2020, 08:43 AM)oltsberg Kirjutas:  ...
Aga mida ütleb säädus (või selle täitmise kontrollija) sellise aparaadiga teel kulgemise kohta:

Liikurmasin. Tuled, kolmnurk, kiirusepiirangu märk ja tuld.

Tulesid neil enamasti ei oleWink

Tühimassi kohta juba öeldi. Aga kaugjuhtimine on väga tänapäevane teema:
https://www.youtube.com/watch?v=oaCoL_WlsOE
Vasta
#51

(28-08-2020, 09:15 AM)v6sa Kirjutas:  
(28-08-2020, 08:43 AM)oltsberg Kirjutas:  ...
Aga mida ütleb säädus (või selle täitmise kontrollija) sellise aparaadiga teel kulgemise kohta:

Liikurmasin. Tuled, kolmnurk, kiirusepiirangu märk ja tuld.

Tulesid neil enamasti ei oleWink

Tulesid ei ole, vile on küll Big Grin  Nõuetele vastavate tulede paigaldamine (ees valged, taga punased) oleks ka nonsenss, sest esimene ja tagumine ots ei ole määratletavad, korv võib olla liikumissuna suhtes nii ees kui taga või mingis suvalises vahepealses asendis. Kuigi mugavam on juhtida, kui korv on taga, sest kummagi silla rattaid pööratakse eraldi nuppudest ja piloodil on siis asjast parem ülevaade.
Vasta
#52

Kui asjal on reg tunnistus siis on ta vastanud mingil hetkel mingile määrusele mis need registreerimis tingimused on paika pannud. Seal on ju ka kirjas mis liik või kategooria on ja selle järgi leiab netist või saab küsida mnt. tehno osak. käest. Pakun huupi nt. et tuled võivad olla teisaldatavad vms.
Vasta
#53

(28-08-2020, 09:51 AM)MeelisV Kirjutas:  Kui asjal on reg tunnistus siis...
Ei ole tal mingit reg tunnistust. Või mõnel taolisel aparaadil on? Ometi opereeritakse nendega ka linnaruumis, tee mõiste alla kuuluvates kohtades. Et kui näiteks aknapesija saab ühe aknaga valmis ja tahab järgmise juurde liikuda, siis peaks sinna vedama treileri peal?
Vasta
#54

Liikurmasinaks on lihtne liigitada mida iganes, mis omal jõul liigub aga on keegi pidanud seadusesilmadega vaidlust teemal pukseeritav seade vs registreerimata haagis traktori haakes?
Liiklusseaduse § 2.  Mõisted punkt 58 ütleb:
pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub;
Punkt 91 ütleb:
vahetatav pukseeritav seadeldis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks;
§ 63.  Pukseeritava seadme vedu käsitleb selle vedamise nõudeid:
(1) Pukseeritava seadme veol ei tohi suurim sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 lubatud sõidukiirust.
 
(2) Pukseeritava seadme veol peab pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternate, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkurite ning aeglase sõiduki ja kiiruspiirangu tunnusmärkidega.
 
(3) Haakeseadis peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
 
(4) Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koormaplatvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest.
 
(5) Korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat seadet või vahetatavat pukseeritavat seadeldist.

 (6) Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise mass ei tohi ületada käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõudeid.
 

(7) Pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis peab vastama valmistaja tehnonõuetele.

Nende punktide järgi peaks omavalmistatud käru olema vahetatav pukseeritav seadeldis, millel on peamine otstarve on abistada põllumajandus ja metsandustöödel?
Nõudetele vastav on ta nagunii, sest vahetatav pukseeritav seadeldis peab vastama valmistaja tehnonõuetele ja valmistaja olen ma ise või sõber?
Jurist arvas asja kohta, et võimalik on seda seisukohta kaitsta aga ei soovitanud sest sina pead vaidlemise ise kinni maksma ja aega kulutama aga riik on selle kohustuse meie kõigi vahel ära jaganud ning see vaidlus võib väga pikaks venida.
Vasta
#55

(28-08-2020, 10:49 AM)oltsberg Kirjutas:  
(28-08-2020, 09:51 AM)MeelisV Kirjutas:  Kui asjal on reg tunnistus siis...
Ei ole tal mingit reg tunnistust. Või mõnel taolisel aparaadil on? Ometi opereeritakse nendega ka linnaruumis, tee mõiste alla kuuluvates kohtades. Et kui näiteks aknapesija saab ühe aknaga valmis ja tahab järgmise juurde liikuda, siis peaks sinna vedama treileri peal?

Olgem siis täpsed. 

Küsimus algas ju nii


Tsitaat:Pistsin ülemusele nina alla regtunnistuse (teetöömasin).... 
Vasta
#56

(28-08-2020, 11:22 AM)MeelisV Kirjutas:  Küsimus algas ju nii

Tsitaat:Pistsin ülemusele nina alla regtunnistuse (teetöömasin).... 

Vabandan, et väljendasin ennast halvasti, panin mitu eri asja ühte postitusse kokku. (Samas eeldasin, et teemat loetakse ka eestpoolt, kuigi viimasel ajal tundub, et see ei ole eriti populaarne tegevus.)

Konkreetne nullkandevõimega teetöömasin on see
Kui pilooti käsitletakse põhimõtteliselt masina osana, siis selle kohta küsimusi ei ole.

Küsimus puudutas eespool pildil esitletud korvtõstukit. Et kuidas temaga teel liiklemisse suhtutakse?
Vasta
#57

(28-08-2020, 09:38 AM)oltsberg Kirjutas:  ...
 Nõuetele vastavate tulede paigaldamine (ees valged, taga punased) oleks ka nonsenss, sest esimene ja tagumine ots ei ole määratletavad, korv võib olla liikumissuna suhtes nii ees kui taga või mingis suvalises vahepealses asendis. Kuigi mugavam on juhtida, kui korv on taga, sest kummagi silla rattaid pööratakse eraldi nuppudest ja piloodil on siis asjast parem ülevaade.

Kui paned tuled ülemise vaguni külge, on kõik JOKK. Lihtsalt pead ise meeles pidama, kumb ots ees pead edaspidi sõitmaWink
Vasta
#58

Väljaspool eestit olen täheldanud sellist asja, et nende korvtõstukitega pikki otsi ette ei võeta. Küll aga liigutakse nendega mingi objekti piires tänaval väga edukalt. Tööpiirkond on porganditega tähistatud kenasti nii et nad jäävad tegelikult ikkagi avalikust liiklusedt eraldatuks.
Kui on pikem ots plaanis siis tõenäoliselt võmmist luba ja saatemasinad.
Teine asi on näiteks vastukaalutõstuk. On küll asutusi kus ühe tehase tsehhid asuvad puki tänavat. Saksas on tõstukil selleks puhuks tuled ja number pluss vilkur loomulikult kõik küljes. Teine täpselt sama tõstuk ilma numbrita väravast välja ei tule.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#59

Võtame taas jutuks aegunud T-kategooria lubatähe taastamise (palju juttu eelmisel leheküljel). Kui keegi aegunud lubatähega õigesse kohta vehkima läks ja see lihtviisil muule tähestikule lisaks "löödi", on tegemist õnnesärgis sündinuga.

Praegune seis on kahjuks teistsugune. Kõnest transpordiameti infoliinile selgus järgmist. Kui lubatähe kehtivusest on möödas rohkem kui 5 a, tuleb sooritada eksam. C olemasolul piirdub asi sõidueksamiga. Mis eeldab koostööd mõne autokooliga, sest eksameid vastu võtvatel büroodel traktoreid ei ole. Tõenäoliselt ei piisa jutust, õu, kule, mul on eksami jaoks traktorit vaja, vaid autokool määrib pähe traktoriõppe miinimumpaketi. Konkreetse autokooli esituses maksab see 132€, sisaldades 2 sõidutundi ja riigieksami. Mis ei ole iseenesest halb ja vale, sest päris ilma ettevalmistuseta eksamile minna on natuke karm. Seda enam, et mul ei õnnestunud Riigi Teataja rägastikust leida, mida eksamil konkreetselt nõutakse. Viiteid pakuvad autokoolide kodulehed, kus on vastavad juhendid ja joonised.

Et siis edasi- ja tagasikäigul "uss" ning külgboks. Mõned allikad viitavad, et seejärel tuleb haagis sappa võtta ja külgboksi tagurdada ning seejärel ka sirgelt tagurdada ja kõige lõpuks haagis sabast võtta. Ja teise etapina on ette nähtud linnasõit, mis pidavat sisaldama ka möödasõitu (!!!) ja raudtee ületamist Smile

Kas kellelgi on mingeid kogemusi või oskab keegi üles leida konkreetse seadusetähe?

Lõppkokkuvõttes ei ole kõiges eelnevas midagi ilmvõimatut, aga siiski tekib küsimus, kas asjal on (kulutusi arvestades) mõtet. Ja kelle asi see siis lõpuks on - töötaja või tööandja? Eks see T rohkem juriidiline kaitsekilp ole. Et kui midagi juhtub, siis ei saa keegi tänitada, et piloodil puudus vastav ettevalmistus.
Vasta
#60

Ise tegin T kati ~5 aastat tagasi, eksamil olid platsisõit traktoriga, siis käru haakimine, käruga mingid sooritused, siis lahtihaakimine ja linnasõit. Kui sul traktor tuttav pole siis haakimine vast kõige keerukam, vähemalt mulle kes harjunud russiga toimetama. Pead mingeid nuppe või kange jebima(õppesõit oli vist 6 seeria john deere) et haakeraud mingeid nippe teeks. Kindlasti tasub võtta see miinimumpakett, saad traktori selgeks eksamiks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne