traktoriga teel
#61

Kas veoauto O4 täishaagist võib traktori taga vedada? Traktoril on õhkpidurite ühendused olemas.
Kui keeruline on veoauto haagise pidurid hüdro peale ümber ehitada?
Vasta
#62

Võib, kui haakeseade on vastav ja lubatud massid lõhki ei lähe.

Ümberehitus on täpselt nii keeruline või lihtne, kui säärane asi ikka on: õhukambrite asemele hüdrosilindrid. Aga selle asja legaalsus on küsitav, kuivõrd näpitakse pidureid. Tungivalt soovitan jääda õhu peale, kuivõrd kahetoimeline pidurisüsteem on oluliselt täpsem ja ohutum.

Hüdropidurid nii täpselt ei toimeta.
Vasta
#63

otsinguga midagi mõistlikku ei osanud leida.
küsin seega siin, et mida seadused räägivad
metsa väljaveo käruga koos koormaga
tee peal liiklemisest.
meil kohalikud väljavedajad kardavad
suurele teele minemist. tuled olemas ja töötavad.
aga koormaga liikumine pidi olema keelatud.
täpsemalt seletada ei osata.
laenaks käru ja veaks ise teinekord, kui teaks reegleid.
Vasta
#64

(08-04-2021, 09:11 AM)diesel Kirjutas:  otsinguga midagi mõistlikku ei osanud leida.
küsin seega siin, et mida seadused räägivad
metsa väljaveo käruga koos koormaga
tee peal liiklemisest.
meil kohalikud väljavedajad kardavad
suurele teele minemist. tuled olemas ja töötavad.
aga koormaga liikumine pidi olema keelatud.
täpsemalt seletada ei osata.
laenaks käru ja veaks ise teinekord, kui teaks reegleid.

Pidurid on? See ilmselt saatuslikuks saabki. Enamusel traktoritel on uue traktoridirektiivi järgi lubatud kuni 3500 kg. See on haagise mass koormata...

Eeldusel, et on registris haagis.

Kui pole registris haagis ja veetakse pukseeritava seadmena (milleks see ilma koormata ka kenasti kvalifitseerub), siis koormaga tagasi sõitmisel on see ju sisuliselt haagis. Mis peab olema registreeritud ja kindlustatud.

Võib-olla mõni metsahaagis on ka registris, aga ma pole säärast veel kohanud.
Vasta
#65

(08-04-2021, 09:11 AM)diesel Kirjutas:  otsinguga midagi mõistlikku ei osanud leida.
küsin seega siin, et mida seadused räägivad
metsa väljaveo käruga koos koormaga
tee peal liiklemisest.
meil kohalikud väljavedajad kardavad
suurele teele minemist. tuled olemas ja töötavad.
aga koormaga liikumine pidi olema keelatud.
täpsemalt seletada ei osata.
laenaks käru ja veaks ise teinekord, kui teaks reegleid.
Mis seal käru passis kirjas on?
Meil olid metsakärude kandevõimed 50 kuni 200kg et mahtuda traktorile lubatud piduriteta haagise massi sisse ja seal võiks saada üsna palju riigiaktsiaid sundosta kui panna 8 tihu palki peale...
Vasta
#66

registris nad küll pole.
kas on nii, et kui koorem peal siis igal juhul registris?
kohalik suurtalunik veab oma juurikaid platvormhaagistel ja
pooled neist ilma numbrita. ka kaubavedu justkui.
krt, mul kõik sassis nigu puder ja kapsad. ega seal mingi kiiruse
piirang oluline polnud äkki? sellest on vist siinsamaski juttu olnud.
a vot ei mäleta enam mitte tuhkagi.
muidu vaatsi oma riigimetallil on piduriteta 5,4 tonni haagis lubatud.
Vasta
#67

(08-04-2021, 11:21 AM)diesel Kirjutas:  registris nad küll pole.
kas on nii, et kui koorem peal siis igal juhul registris?
...

Haagis on koorma veoks tehtud sõiduki haakes veetav seade. See peab olema registreeritud ja kindlustatud.

Eriveosena veetav pukseeritav seade on mingi töö tegemiseks kasutatav priboor, mille ülesanne ja eesmärk ei ole vedada koormat teel. Mõistlik kummardus neile, kes tööd teel ei tee (põllumehed, metsamehed, ehitajad). Peavad olema tuled, aeglase sõiduki tunnusmärk ("traktorikolmnurk") ja maksimaalse kiiruse piirangu kleebis kuni 25 km/h. Kui ülegabariidis, siis ka vastavad tähised.

Kuna meil liiklusjärelvalve sama hästi, kui puudub, siis lasevad paljud julmalt ilma ja kiiremini. Millest pole suurt sisulist häda, kuniks tegija arvestab asjaoludega. Õiguse alusel on tegu räige rikkumisega, mida tuleb menetleda nulltolerantsiga, sest midagi võib juhtuda. Ja siis on oluline leida süüdlane, et teda maksma panna.

Metsakäru on just säärane kahepaikne: kuniks maanteel kraami ei vea, pole nagu haagis, vaid erivahend. Tahad teel vedada - tee haagiseks ja lase käia.

Sinu "riigimetall" võibki siis 5,4 tonni piduriteta järgi võtta. Aga kui lähed järgmisel korral omanikku vahetama, siis ilmselt tõmmatakse direktiivikohase 3500 peale. Vaevalt nad niisama noid üksikuid erandeid metsast püüdma lähevad.
Vasta
#68

Huvitav teema.

Suvel mul üks kutt tõi puid oma MTZ-ga. Haakes oli üheteljeline käru kuhu mahub ca 6 ruumi puid. 
Haagis arvel pole. Küll on tuled ja märgid kõik oma koha peal. 

Huvitavaks teeb asja see, et selle sama koormaga peeti kutt kinni. Kontrolliti dokumente. Lasti puhuda. 
Vaadati ega koormas ümarat materjali pole ja lasti edasi sõita.
Ma veel küsisin, et palju vändati ilma registreerimata haake eest ja tuli välja, et selline haagis ei pea arvel olema. 
Seal olid mingid tingimused mis pidid täidetud olema aga pole meeles enam millest ta rääkis.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#69

Äkki tingimus, et kiirus ei ületa 25 km/h ja vastav kleeps? Kunagi oli vist mõiste "tehnoloogiline haagis"?
Vasta
#70

Miks ei või teisaldataval seadmel koormat peal olla,Nt.järelveetav taimekaitseprits?
Vasta
#71

(08-04-2021, 20:58 PM)mutikas Kirjutas:  Miks ei või teisaldataval seadmel koormat peal olla,Nt.järelveetav taimekaitseprits?

Sest siis muutub see haagiseks, mis on eraldi seade. Smile

Aga tegelikult võib koorem siiski olla:
LS  §63

Oli valesti meeles. Kui nüüd siin kusagil mingit kohtulahendit ei varitse just.

Taimekaitseprits on veel eraldi klass: 
vahetatav pukseeritav seadeldis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks;

Ehk põllu- ja metsamajanduse erisus traktori haakes toimetamiseks.
Vasta
#72

(08-04-2021, 12:32 PM)v6sa Kirjutas:  /---/
Metsakäru on just säärane kahepaikne: kuniks maanteel kraami ei vea, pole nagu haagis, vaid erivahend. Tahad teel vedada - tee haagiseks ja lase käia.

Sinu "riigimetall" võibki siis 5,4 tonni piduriteta järgi võtta. Aga kui lähed järgmisel korral omanikku vahetama, siis ilmselt tõmmatakse direktiivikohase 3500 peale. Vaevalt nad niisama noid üksikuid erandeid metsast püüdma lähevad.

Esimene osa on igati ok ja vastab LS §2 punkti 9 mõttele.

Passi kantavate haagise massidega sai oma jumbuga toonase MNT-ga veidi piike murtud. Kuna mul oli masin nö registrist kaduma läinud, siis algselt kanti haagiste maksimaalseteks massideks ühe- ja kahekordne traktori mass. Kuna siis poleks ma saanud isegi oma neljatonnist sõnnikulaotit sappa võtta, siis veidi uurimist ning sain tasuta uue thn passi, kus juba sees massid vastavalt kaks ja kolm traktori massi. Aitas mind mingi nõukaaegne vene keelne kataloog, kus oli sees kuuetonnine käru, vedukiks mh ette nähtud jumbu ja MKM määrus nr 39, Lisa 1, kood 1008 p 2. Tean, et üks härrasmees lasi peale seda ka oma bellakale uue passi välja kirjutada. Vbl on kellelegi abiks Smile
Vasta
#73

(08-04-2021, 22:01 PM)vurle Kirjutas:  
(08-04-2021, 12:32 PM)v6sa Kirjutas:  /---/
Metsakäru on just säärane kahepaikne: kuniks maanteel kraami ei vea, pole nagu haagis, vaid erivahend. Tahad teel vedada - tee haagiseks ja lase käia.

Sinu "riigimetall" võibki siis 5,4 tonni piduriteta järgi võtta. Aga kui lähed järgmisel korral omanikku vahetama, siis ilmselt tõmmatakse direktiivikohase 3500 peale. Vaevalt nad niisama noid üksikuid erandeid metsast püüdma lähevad.

Esimene osa on igati ok ja vastab LS §2 punkti 9 mõttele.

Passi kantavate haagise massidega sai oma jumbuga toonase MNT-ga veidi piike murtud. Kuna mul oli masin nö registrist kaduma läinud, siis algselt kanti haagiste maksimaalseteks massideks ühe- ja kahekordne traktori mass. Kuna siis poleks ma saanud isegi oma neljatonnist sõnnikulaotit sappa võtta, siis veidi uurimist ning sain tasuta uue thn passi, kus juba sees massid vastavalt kaks ja kolm traktori massi. Aitas mind mingi nõukaaegne vene keelne kataloog, kus oli sees kuuetonnine käru, vedukiks mh ette nähtud jumbu ja MKM määrus nr 39, Lisa 1, kood 1008 p 2. Tean, et üks härrasmees lasi peale seda ka oma bellakale uue passi välja kirjutada. Vbl on kellelegi abiks Smile



Kui ma enda viimast t25a masina lõpuks enda nimele vormistasin, siis lasin ka masse tõsta traktoril. Muu mind ei huvitanud, kui kerghaagis, mis on t25a puhul "tüüpiliselt" tühimassiga võrdne ehk 2T.  Nu minul läks igatahes närv mustaks ja tahtsin ka, et 1pts2 haagist saaks vedada. haagisel tühikal 800kg ja raskus haakeseadmele lubatud 400kg. Ehk tesisõnu 2000+800-400kg =2400kg -- täie lauluga lõhki t25a puhul, millel lubatud vaid 2t.  Seega vana otsis maksimum massid välja, mis lubatud ja ei leidnudki ühtegi arkis.  Lõpuks sain paberitesse 2750kg piduriteta haagise lubatud massiks. Mis mind rahuldas. Krt kolm korda pandad mul juba dokke kontrollinud ja morni näoga lahkunud. Neid ei ole huvitanud mis kaaluga asja ma vean vaid dokid.

Seaduse järgi jah on nii, et 2x piduriteta haagise mass ja 3x piduritega haagise mass. Kuid MNT töötajad ei pea sellest seadusest väga lugu. Seega kõik oleneb kelle otsa satud. Neile seaduse pulga ette andmine ei loe. Vaja dokumenteeritud katalooge, manuale jne kus andmed neile loetavas keeles ette kirjutatud.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#74

Näide lubatud haagise massidest...

Veduri tühimass 5580kg. Piduriteta haagis 3500kg. Piduritega 32000kg. Autorongi täismass 40000kg. Nii on kirjas regtunnistusel. Pirka peal kah samad numbrid pluss mõned veel. Oli inertspiduriga haagise mass ja mingisugune veel (ei oska välismaa keelt), mis 32000st väiksemad ja 3500st suuremad.

Aga mulle ei anna ikkagi rahu eespool presenteeritud "lemmikloom" ehk Kollane Elevant
Kuidas sellise asja üldse vajadusel treileri peale saab?

Küsimus tekkis sellest, et ükskord otsustasime teekonna lühendamiseks (teda ikkagi üsna vastik piloteerida) sõita alla väikesest kallakust. Mitu kraadi, seda ei oska öelda. Ja keset kallakut keeldus elevant liikumast, ei läinud ei edasi ega tagasi ja karjus piiks! piiks! nagu pitsitaks tal keegi mune Smile . Suure huviga asja jälgivalt publikult saime vihje, et juhtimise on võtnud üle horisontaalasendi andur. Egas midagi, paarimees väänas anduri sirgeks ja minul õnnestus aparaat tasasele maale tagasi juhtida.

Samas külgkalde suhtes ta nii pirtsakas ei paistnud. Ühed rattad olid sõidu- ja teised kõnniteel, vahe ca 15 cm. Allus juhtimisele, aga taevastesse kõrgustesse tõustes oli endal nii imelik tunne, et tulin alla tagasi ja manööverdasin ühele tasapinnale.

Treila peale saamiseks peaksid siis olema hiidpikad rambid... Või on mingi lihtne nipp, mida külamehemõistus läbi ei hammusta?
Vasta
#75

(10-09-2022, 21:27 PM)oltsberg Kirjutas:  Või on mingi lihtne nipp,
Ühe silla rehvid tühjaks. 
Meenub mingi transitilaadse ajamine kanalile. Uks madal, kuni omanik pudeli järel käis, aeti piduritrumlite peal kanalile ja pärast uue pudeli eest õue tagasi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#76

Vabandan OT pärast aga minu mälu järgi saab nendel tõstukitel override teha kui vaja manööverdada. Skandinaavias enamus objektide ümbrused on suurema kallakuga kui treila rampa.
Vasta
#77

Üks sild oskab ennast kergitada. See peab peale sõites tagapool olema. Samuti peab poom olema lõpuni sees ja maas ja korviliigendist timmid, et korv peale sõites maasse ei käiks. Tavalise treilaga neid tuuakse ja viiakse. Peab vaid arvestama, et kui korvist kaugemad rattad teevad väikse jõnksu, teeb korv suure jõnksu. Ülbed ja lohakad vennad saavad selle selgeks rängal viisil kui nt äärekivist alla sõidavad sundimatult korviraami najal lösutades.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne