[Väravamehaanik]

Mina ennast korraldajana üles ei anna, aga kellegi entusiasmi ka alla kiskuda ei taha, seega pajataks mõned mälestused vanadest aegadest.
Kunagi, kui Kalevi Suursõidud hääbuma hakkasid oli Eesti Vanamootorrattaklubis "Unic-Moto" täiesti reaalses päevakavas ürituse ülevõtmine ja kujundamine vanaaegsete motikate ja autode ringraja sõiduks. Isegi temaatiline kalendripilt sai tehtud entusiasmi tõstmiseks. Asi ei jäänud ei raha ega tegijate, vaid tehnika puudumise taha. Tollest ajast jäi mulje, et kohalik omavalitsus on igakülgselt lausa valmis toetama Pirita ringil sõitmist, just põhjusel, et see kujundab linnaosa mainet. Kui kiirused ei lähe väga suureks, siis ei ole vaja ka liigseid liikluspiiranguid ja Tallinnlaste elu ei kannata.
Seega kui koguneb auväärne korralduskomitee, kes teeb vastava kodulehe ja planeerib selle sõidu kultuuripealinna aastaks 2011, kutsub külla britte, somme ja vendi Bolðihhe, siis saab asjast ehk ka asja. Samas tuleb kulutada erinevate organisatsioonide uksi ja teha koostööd kõikide vastava ala organisatsioonidega. Lihtsalt keegi peab tõusma püsti ja ennast projektijuhiks kuulutama. Mul on ka muid nõpunäitlikke soovitusi, aga neid ei hakka kohe laialt jagama, vaid ikka sellele seltskonnale või kodanikule, kes otsustab vastutuse võtta.