Tehniline sõnavara "behmes geeles"
#21

Paljud asjad on lihtsalt koolihariduse puudus aga summuti (sõnast summutama ehk maha suruma, lämmatama) ja sumbuti (sõnast sumbuma ehk vaibuma) on lausa kaklemise koht. Ja mõlemad on absoluutselt õiged: seesinane asi nii summutab müra kui ka helilained sumbuvad tema siseehitusse. Ise läheneks asjale nii: täispikk väljalase mootorist tagumise otsani on summuti ehk summutussüsteem. "Pütt" ise aga sumbuti. Ehk summuti koosneb kollektorist, katalüsaatorist, resonaatorist (ehedaim helilainete sumbutaja), sumbutist ja ühendustorudest.

Tegelikult on hirmus palju erialaseid sõnu, mida keelemehed oma olemasolu vältimatuse tõestamiseks püüavad absurdselt eestindada. Oli meil sellesinane teema ka merendusfoorumis. Näiteks mastil on top(p), mitte tipp, nagu neile meeldiks! Purjede ülestõmbamise otsad on ikkagi fallid, mitte vallid. Lisaks häirib mind hirmasti see, et vägisi on tehtud laeva "laest" tekk, kuigi see on dekk. Ja dekkist võimendita magneetofon, mis on 5000 aastat noorem asi siin ilmas, kui laev. Homonüümidega on räigelt üle pingutatud. Ise muutsin oma mere ääres asuva suvetalu nime katastrisse kandes mäekaldast mäeveeruks, sest ainult veekogul on kallas, mäel seda ei ole. Merel on põhi, kallas ja veepind, mäel jalam, veer/külg/sein ja tipp.

Edit: Oskuskeele mõiste Wikist.
1. sõnad peavad olema ühetähenduslikud;
2. mõisted peavad olema täpselt eristatavad;
3. üldistavate sõnade järele on suurem vajadus.
Üks ehedamaid näiteid oleks katkestijaotur ehk jagaja. Tegelikult tahaks suisa sõna jägaja kasutada, mida aga pole üldse olemas. Jägamist Eesti keeles ei tuntaBig Grin
1. Katkestijaotur on suhteliselt ühetähenduslik;
2. kontaktidega ja elektrooniline katkestijaotur on täpselt eristatavad;
3. Jagaja on vajadusest tingitud üldistus ja üldkasutatav kõnekeeles.
Vasta
#22

Gabott.
Õiendasin õues midagi auto juures ja järsku astuvad kaks noort kutti
tänavalt ligi ja küsivad:kle ega sikkari gabotti ei juhtu üle olema.
Seda mul üle ei ole aga üks ülearune KAPOTT on küll olemas.Ok ok,kapott
on poisid varmad ennast parandama.Minuti möödudes lahkuvad poisid
rõõmsalt kapotti kahevahel kandes uuesti tänavale tagasi.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#23

Kapott on meile tulnud slaavi keelest. Seda on teinud ka terve hulk muid sõnu....ja mitte ainult ida poolt meie keelde siginedes. Summutit/sumbutit kutsun ise sumpskiks, kapotti kaapetiks ( ,,kaabet tõmbama,, e.lahkuma on nõrga b-ga). Häirib aga see kui jõuallikat ,,moto,,-ks kutsutakse. Paraku on tal ju hoopis erinev tähendus.
Vasta
#24

Kapott on üks kuradi hea ja täpne sõna, mida suures eestindamise vaimustuses jälle pahaks pannakse. AutoLehe aegadel oli mul isiklikult ilge piin ja mõttetus muudkui kirjutada mootorikate või mootoriruumi luuk. Saagu meite keelemehed aru, need asjad on olemas veesõidukitel, autodel on siiski kapott ja kapotialune. Päravurril on mootorikate ja sisevurridel üldiselt mootoriruumi luuk.
Kapott on väga täpne ühetähenduslik sõna ja sellest saavad absoluutselt kõik inimesed ühtmoodi aru. Autodel puudub mootoriruum, ruum peab olema kindlasti põrandaga. Pakiruum on olemas, see on tõesti ruum ruumi mõistes aga mootor on siiski alt lahtises keskkonnas. Pakiruum ehk pagasnik on täpselt ühepikkused sõnad ja siin pole vahet. Samas, pakiruume on mujalgi, pagasnik on jällegi vaid mootorsõidukitel. Teistel sõiduvahenditel (laev, lennuk ja rakett) on juba lastiruumid (laeval ka trümm) ning rongil eraldi pagasivagun.
Vasta
#25

Eesti pidavat olema ainuke riik maailmas, kus on autod "ajudega". Samas on huvitav, et neist tunduvalt võimsamaid personaalarvuteid pole hakatud nt "hüperajudeks" kutsuma.
BTW, salongiventika asenduse ostmisel uuris esinduse müügimees, kas mul auto konditsioneeri või kliimaseadmega? ÕS väidab, et konditsioneer=kliimaseade, aga ju olen jälle millestki ilma jäänud ...
Vasta
#26

Oled jah, kont puhub tuimalt külma kuni nupust välja keerad, kliimaseadmele annad ette temperatuuri mida sul vaja on ja siis ta vastavalt vajadusele kütab või jahutab. Inglise keeles air conditioning/climate control (HVAC).
Vasta
#27

@Jesper
Sakslane tunneb autos kolme süsteemi: Heizung (kütteseade/soojendus), Klimaanlage (kliimaseade) ja Klimaautomatik (automaatne kliimaseade/kliimaautomaatika). Erinevatest keeltest tõlkides tekib paras segadus ...
Vasta
#28

Noh, see on nats maailmavaate küsimus ka, et kui näiteks 80% rahvastikust räägib ühte moodi ja ÕS teistmoodi, siis kumba muutma peaks Smile

Aga ma arvan et need sõnameistrid pole keegi ette kujutanud et seade mis toodab nii külma kui kuuma kui sisaldab automaatikat võiks füüsiliselt üks kast ühtede nuppudega olla, pigem ikka nii et kuskil on konditsioneer ja kuskil on radiaator ja siis automaatika juhib. Samas tänapäeval see vist justkui sinna kanti tüürib et kogu nähtav osa on ühine, ka hoonete juures? Mulle tundub Eestis elades ilgelt loogiline et kliimaseade suudab ka sooja kliimat imiteerida, Florida elanikul ilmselt sellega nii suurt probleemi poleks kui ta ainult külma puhub.
Vasta
#29

See üht ja teistpidi keelekasutus on naljas küll , nagu OT aga tuttaval koolis oli tabu ütelda printima kuna pidi olema inglise keelele sarnane. Trükkima pidi palju parem olema, seda ei teatud ,et see tuleb saksa keelest Wink

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#30

(19-05-2009, 00:31 AM)mighty tonka Kirjutas:  inglise keelele sarnane. Trükkima pidi palju parem olema, seda ei teatud ,et see tuleb saksa keelest Wink

Nu, me peaks siis maakeeli vist "jäljendama" sedasama asja...Big Grin

loll on loll olla.
Vasta
#31

Mõned arvavad, et läbisõitu mõõdetakse spidomeetriga...
Vasta
#32

Veel üks kivi keeleuuendajate kapsaaeda.
No ei paendu minu keel oma Landcruiserit "dziibiks" (jeebiks, mida iganes) nimetama, kuigi ka ajakirjanduse vahendusel seda korduvalt nõutud on. Miks siis juba mitte ajalooliselt tekkinud villis (kus pealegi võõraid tähti sees pole)?
Land-Roveri omanikud olevat lubanud lausa peksa anda, kui keegi pühaduse teotusega maha saab ja LR-it dziibiks sõimab.
Kunagi ammu olid jah kõik spordijalanõud botased (ja venemaal küsitakse: mis nokia sul on? Motorola, või Ericsson?), aga las maastikusuutlikud masinad olla ikka maasturid või mida iganes. Muidu varsti rohkearvuline GAZ-UAZ fännklubi solvub ja nõuab maasturite ümberimetamist hoopistükkis gaazikuteks-kozjolideks.

tervitustega
hulgus


Vasta
#33

Sellega olen nõus et "dþiip" kõlab koledalt, aga põhimõtteliselt "jeep" on vähem marginimi kui "villis", sest kaubamärgiks sai ta hiljem kui käibele võeti. Noh ja selliseid sõnu mis on mingi kaubamärgi järgi pandud on ju tegelikult päris palju, kaubanduskeskuses on meil eskalaatorid (Otise kaubamärk), põrandal on linoleum (ma ei mäleta hetkel mis firma seda esimesena tootis, aga see oli samamoodi kaubamärk), rohukapis aspiriin (Bayer), trepikoja ees vedeleval tegelasel on soontes heroiin (Bayer), kohv on termoses (esimesena tootis neid mingi Thermos Inc vms), mõne ässa särk on lükrast, jope nailonist, pesu nomexist, auto monokok kevlarist ja lõunavõileib on keeratud tsellofaani sisse (DuPont). Ok, sattusin natuke hoogu targutamisega nüüd Smile aga põhimõte peaks seda selgem olema.

Maastikuauto on minuarust väga normaalne sõna, kes tahab võib ju kõnekeeles maasturiks nimetada, aga kirjutatud vormis näeb see maastur sama slängilik välja kui dþiip. Villis on pigem "elementaarmaastur", mingit katuseni lisavarustust täis laotud LC-d on natuke imelik villiseks nimetada.
Vasta
#34

Dþiibimehel olnd dþiinid jalas... Rolleyes

loll on loll olla.
Vasta
#35

(19-05-2009, 12:54 PM)hulgus Kirjutas:  Miks siis juba mitte ajalooliselt tekkinud villis (kus pealegi võõraid tähti sees pole)?

ps. see oli mõeldud erikrdipeen iroonia olema...

Natuke ka erinevatest vintidest


Vasta
#36

No aga kui maasturit jeebiks nimetada ei tohi, siis ei tohiks linnamaastureid kh linnamaasturiks nimetada, sest linnas ju ainult asfaltteed või teeparanduse korral killustik või kruus, mis on vabalt läbitavad ka tavalise sõidukiga. Ja maasturiks ei tohiks üldse nimetada, sest maastikuläbivus on mõnel masinal hullem kui tavalisel vanal põllurallikal...

Muidu nende kaubamärkide nimetuste kohal oleks hea näide veel Rokla näol( see on see tõstuk mida kasutatakse poodidel laialdaselt).
Vasta
#37

linnadðiip
Vasta
#38

(Piduri) trumbel ! Pagana lahe sõna, kasutaks mingil teisel otstarbel meeleldi. Et kui sõnadest puudu tuleb raevuhoos siis k...i trumbel vms. Smile

Ford Granada
Vasta
#39

Nii mitmeski kohas olen sattunud lugema "plokikaase" Smile tihendi otsingutest ja vahetusest.

Plokikaas, -kaane, -kaant,...
Vasta
#40

Generaatori, starteri jms. harjased Big Grin. Naljakas väljend, ilmselt noorte tehnikahuviliste loodu harjade kohta.

Üsna laialdaselt tänapäeval, ka ilmselt noorsoo hulgas levinud väljend igasuguse sõidukites kastatava helitehnika kohta slängsõna makk või kasutatakse seda lihtsalt teadmatusest. Ka varasema nõukogude autotööstuse müügikuulutustes sageli ettetulev väljend, näit. '' ...heas korras, peal originaalmakk...,'' seda ka puhtatõuliste autoraadiote kohta.
Makk- (kassett)magnetofon, magnetoola ((kassett)magnetofon ja raadio), varasemalt käibel olnud lühend kassetikas
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne