restaureeritud mootorjalgratas Gauja, 1963.a.
#21

Suur kiitus sellise projekti eest! Väga ilus asi, ega teist sellist vast eestima pinnalt ei leiagi.Toungue


(15-05-2009, 12:59 PM)fic Kirjutas:  Ilus vaadata, sest vanaisal seisis selline samuti garaazis. Sai sugulaselt ning sõitnud oli see ratas ligi 20km, sest vänt kukkus küljest ja seisma ta jäigi omal ajal. Vanaisa ka kaherattalistest vaimustatud polnud ja ei putitanud ning külapoisid panid sealt minema sellega. Ehk Reymo ja Kevin kes te Hiiumaalt olete, hoidke Putkaste kandis silma peal, ehk liigub veel kellegi käes.

Kusjuures alles ükspäev oli Käinas üks Gauja Smile Vanasti sai üht ka ühe ''külapoe'' ees nähtud, aga nüüd ei mäleta, kas see oli tavaline abimootoriga ratas või siis Gauja. Olin siis alles paar aastat vana ja sellist asja nähes laususin ''Emme, ma tahan endale ka sellist kunagi'' Big Grin
Vasta
#22

Tervist!

Kohutavalt ilus masin, võiksid algsest variandist ka pildimaterjali näidata. Võrdluseks, või nii. Aga kas tagumisel ketirattal peabki üks mutter puudu olema? Ma kui võhik, tahaks teada.

http://www.mois.ee/tmp/gauja_15.jpg

Terv, Timo.
Vasta
#23

(16-05-2009, 13:27 PM)Timm Kirjutas:  Aga kas tagumisel ketirattal peabki üks mutter puudu olema? Ma kui võhik, tahaks teada.

Puudu pole midagi. Kõik ketiratta poldid sai kahe mutriga stoperdatud, lihtsalt pooled poldid lähevad läbi kahe sektori ja pooled poldid läbi ühe. Loomulikult on nendel poltidel, mis läbi ühe sektori lähevad, katmata keermeosa pikem Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#24

Kas sellest käsipumbast detailsemat pilti ei leidu? Ning kas ka Riga-13'nel käis samasugune pump?

Ettetänades,
Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#25

(22-05-2009, 22:23 PM)Kevin68 Kirjutas:  Kas sellest käsipumbast detailsemat pilti ei leidu? Ning kas ka Riga-13'nel käis samasugune pump?

Pump vale. Hetkel on Gaujal peal tüüpiline 1970ndate "pallipump". Õige pump oli vast (päris pead ei anna) selline ümarate otstega kroomitud välimusega ja "Riga Omega" kirjadega. Mida pole, seda pole.

Ratast (sh ka pumpa) saad uurida Kurtna muuseumis, kuhu isend hetkel deponeeritud. Usun, et kui annad seal Urmasele teada, et mina lubasin ratast (erandkorras!) näpuga katsuga, siis saad seda teha, st ka pumba eemaldada Wink

Mina lähipäevil Kurtnasse ei jõua kahjuks Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#26

Pole pikka aega siia foorumisse sattunud ja näe mis kohe silma hakkas. Näen, et sul on ülim õnn olnud leida nii hea kroomiga isend. Minu Gaujal on kroomimine siiani tegemata. Lihtsalt muid prioriteete on eespool olnud.

Silm puhkab kohe, miski aeg peaks Gaujade kokkukogunemise korraldama.
Vasta
#27

(29-05-2009, 18:23 PM)Cardo Kirjutas:  Pole pikka aega siia foorumisse sattunud ja näe mis kohe silma hakkas. Näen, et sul on ülim õnn olnud leida nii hea kroomiga isend. Minu Gaujal on kroomimine siiani tegemata.

Üsnagi hea kroom oli, jah. Samas sai paljud kroomosad võetud teistelt isenditelt/mujalt ja palju sai ka kroomitud.

Mujalt sai hangitud kroomitud tagavelg ja kogu summuti algusest lõpuni, samuti lambivõru, esikahvli stoppermutter, vaheseib ning hulk väiksemaid pedaalidetaile.

Kroomkate sai uuendatud leistangil (kõik kolm detaili, nii leistang ise, toru kui ka ühenduskoht), sidurriheeblil, ühel esihargivedru, mõlemal esihargi vedru poldil koos mutritega ning pedaali otsaplekkidel.

Mida ma eelnevas ei maininud, jäi algse kroomiga.

Ratast ennast saab vaadata Kurtna mootorrattamuuseumis, kuhu ta hetkel on deponeeritud, et asi oleks rahvale vaadata.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#28

Kus sa kroomida lasid, ise mõtlesin, et Broki juurde asjad saata.
Üks pisiasi mis silma jäi oli , et esipiduri trossil on üks tugikinnitus seal kuhu kinnitub esimese porilaua tugivarras, see on puudu Big Grin
Samas oleks endalegi vaja nii ilusat võtmete nahkkotikest.
Ja kas sa summutipotskasse mingit mürasummutust ka panid ?
Vasta
#29

(30-05-2009, 00:27 AM)Cardo Kirjutas:  Ja kas sa summutipotskasse mingit mürasummutust ka panid ?

Kaks algset sõela. Puhastasin ja panin tagasi.

Pauna detailide ühenduspiludesse panin hermetiseerimiseks peenikest asbestniiti, mida seal algselt vast polnud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#30

Summuti ühenduspiludes on algselt vist midagi olnud, võtsin hiljuti ühe suht heas korras isendi lahti ja mingi, võimalik et asbesti sisaldav ollus seal oli.

Valdo kirjutas:

...Pauna detailide ühenduspiludesse panin hermetiseerimiseks peenikest asbestniiti, mida seal algselt vast polnud...

Do'nt panic
Vasta
#31

Kena töö Valdol ära tehtud.
Ehitasin ka lapse jaoks Gauja mini versiooni. Kõik osad on erinevatest kohtadest pärit ning omalooming. Loodan, et peksma ei hakata, sest restaureerimisega pole minu projekti puhul küll midagi pistmist.Lihtsalt väike võrdlus. Algselt oli raam roheline, aga punane metallik tundus parem. Võrr veel veidi pooleli, kondlid tegemise käigus.
Pikemalt seletada ei taha teise mehe topikus.
[url]http://[Pilt: gauja01.th.jpg][/url]
[url]http://[Pilt: pic03350.th.jpg][/url]

Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta
#32

Kiitus ka minu poolt.
Paar tähelepanekut siiski meepotti. Seisuhargi võll peaks minu meelest olema teistsugune, analoogne esikiige ja sadulavõlliga, igatahes mitte kuuskantpeaga, pildil on aimatavalt näha võlli ots plekist fiksaatoriga. Seisuhargi vedru peaks kinnituma ülemist otsa pidi hargi kronsteinis selgelt näha olevasse avasse. Vt. pilti:

[Pilt: 08928383f8be2d_l.jpg]

Numbri kinnitus oli näiteks minu isendil hoopis raami küljes, paagi kohal, kus kaks toru kõrvuti jooksevad, numbri kinnituspoltki on nii pikk, et ulatub sealt läbi ja rohkemgi veel, niiet tagaporitiivale ei saa seda kohe kindlasti panna, sest siis ulatuks polt pikalt rehvi sisse, poriplekile käib metallkorpusega reflektor. Vt. pilti:

[Pilt: 089283775d6c25_l.jpg]

Esipiduritrossi või siis lambijuhtme hoidja (ei tea kahjuks kumma) plekist aas käib mingil variandil esihargi vedru mutrite alla aga nt. tehase joonistusel on trossihoidja aas paigutatud generaatori kinnituse külge. Aga võibolla on vahe seegi, et piltidel on 1961 aasta sõiduk, siin on juttu 1963 aasta omast.

Do'nt panic
Vasta
#33

(11-08-2009, 15:07 PM)giordanobruno Kirjutas:  Numbri kinnitus oli näiteks minu isendil hoopis raami küljes, paagi kohal, kus kaks toru kõrvuti jooksevad, numbri kinnituspoltki on nii pikk, et ulatub sealt läbi ja rohkemgi veel, niiet tagaporitiivale ei saa seda kohe kindlasti panna, sest siis ulatuks polt pikalt rehvi sisse, poriplekile käib metallkorpusega reflektor.
Gaujale pole ette nähtudki numbrikinnituskohta, iga omanik paigaldas universaalse numbri (jalgratastel ju sama) vastavalt oma äranägemisele ja oskustele. Sinu variandi puhul aga on selleks valitud üsnagi imelik koht... Pikast poldist lühema tegemine peaks olema igale Gaujaomanikule jõukohane ülesanne (foorumit lugedes jääb kahjuks tihti teine mulje...)
Vasta
#34

(11-08-2009, 15:07 PM)giordanobruno Kirjutas:  Seisuhargi võll peaks minu meelest olema teistsugune, analoogne esikiige ja sadulavõlliga, igatahes mitte kuuskantpeaga, pildil on aimatavalt näha võlli ots plekist fiksaatoriga.

Mul ei olnud autentset võtta ja selline oli küljes. Ise täiesti nullist teha oleks olnud liiga suur töö. Lisaks veel aukude täiskeevitamine. Ühesõnaga, läksin lihtsama vastupanu teed ja jätsin, nagu oli.

(11-08-2009, 15:07 PM)giordanobruno Kirjutas:  Seisuhargi vedru peaks kinnituma ülemist otsa pidi hargi kronsteinis selgelt näha olevasse avasse.

Jälle mugavama vastupanu tee. Ei saanud olemasoleva vedruga seda sealt tööle. Kunagi võib hankida teise (õige) vedru ja ringi panna.

(11-08-2009, 15:07 PM)giordanobruno Kirjutas:  Numbri kinnitus oli näiteks minu isendil hoopis raami küljes, paagi kohal...

Numbri kinnituskoha kohta ütles juba Indrek, et seda head tegelikult polegi. Kaalusin pikalt, kuhu pannes oleks ta visuaalselt kõige sobivam, jäin lõpuks selle variandi juurde, et numbri M6-poldiga asendasin porilauatraadi poldi. Lühemaks ei teinud midagi, pigem ehitasin numbri jäänustest uuesti üles (oli alles ainult roostes ja kokkumurtud välisplekk, sisemine plekk koos poldiga kaduva teed läinud). Väga kole vast välja ei näe, mäletan, et 1970ndatel ka mõned papid sõitsid, number porilaual Smile

(11-08-2009, 15:07 PM)giordanobruno Kirjutas:  Esipiduritrossi või siis lambijuhtme hoidja (ei tea kahjuks kumma) plekist aas käib mingil variandil esihargi vedru mutrite alla aga nt. tehase joonistusel on trossihoidja aas paigutatud generaatori kinnituse külge.

Esipiduritross oli pandud jämedamakõriline miski supermoodsa (1980ndate?) kahekäigulise mopeedi oma, mille viskasin sealt kohe minema. Asemele panin oma ladudest ühe korraliku tsingitud kitsama kõri, mis aga osutus nibin-nabin-lühemaks, kui vaja igasugusteks kinnitusteks poltide vm alla. Nii jäigi ta tilpnema.

Kui keegi soovitab mulle, kust saaks hankida meetriga uut tumehalliks tsingitud peenikest trossikõri (D8 isenditel on juba jämedam, tsikimata ja plastkattega), siis asendan praeguse trossi. Või kasvõi tsinkimata, sest tsinkida saab ju lasta. Trossis endas pole probleem - seda liigub igal pool meetrikaupa lademetena.

Oma D4 abimootoriga isendil õnnestus kõik juhtmed-trossid lambiklambri keskelt läbi juhtida (vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid155798 , minu arvates on nii esteetilisim lahendus), Gaujal soovisin esialgu sama teha, kuid eelosundet põhjusil ei õnnestu see hetkel.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#35

Ehh... kuidas ma teen numbri kinnituspoldi lühemaks ja panen poripleki külge, kui aegade algusest on raamil olnud...

Arvasin, et on ülejäägiga hargi polti, ei ole, küll aga pildistasin üles, ehk on kasu. Fotokal aku tühi, panen pildi pärast ööd Smile Kahjuks ei ole supler läheduses, nii ei saa täpsemaid mõõtusid anda. Aga treida on teist ka äärmiselt lihtne- sile võll ja otstes sooned stopperite jaoks.

Muuseumis vaatasin, et hargi jalad su Gaujal kandiliste lappidega, kas hiljem olidki sellised?

[Pilt: 12107809cf0a4c_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne