[13piisab]

küsid Sa ikka tõsimeeli?

materjale nt:
http://www.xn--autovrvid-z2a.ee/lihvpaberid
mu viimase masinaga tegelenud maaler põlgas mu poolt pakutud Indiasa / Rhyno paberi jäägid ära - et ta eelistab omi / muid brände

lihvpaberid on niiehknaa kulumaterjal. Keemia (peamiselt erinevad pinnakattted) ning hinnalise tööaja kõrval on nendega seonduvate sentide lugemine vast tarbetu. Tõsisema keretöö puhul on maalrimaterjali eelarve koos kattevärviga vast ca 1keur kandis ning liivapaberid ja teibid oma mõnekümne eurose kuluga moodustavad sellest ju vaid paar protsenti.

vaatasin, mida ütleb märglihvi kohta Automaalri õpik - jutt viitab samuti, et tänapäeval eelistatakse veega "mäkerdamised" ära jätta. Ning seda ka poleerimise eelse udupeene lihvi puhul - mis siis veel eelnevatest karedamatest paberitest rääkida:

Vesilihvpaberid on autotööstuse algusest peale olnud peamine viis värvipinna siledaks lihvimisel enne
poleerimist ja neil on oluline roll ka täna, siiski on suure jõudlusega värvitöökojas läinud enamasti üle
kuivlihvketaste ja 3M Trizact viimistlusketaste kasutamisele.
Vesilihvpaberid sobivad samas väga hästi juhul, kui on soov kogu auto värvi– või lakipind siledaks
lihvida ja siis läikima poleerida. Nii on võimalik saavutada täiesti sile peegelpind ilma igasuguse
struktuurita, sest värvi struktuur eemaldatakse ettevaatlikult peenlihvpaberiga lihvides. Lihvimiseks
kasutatakse erineva suuruse ja kujuga alustaldasid ja klotse ning lihvimine toimub märjalt kas vett või
spetsiaalset libestusainet (näiteks Meguair´s M34 Final Inspection) kasutades. Alustatakse
karedusega P1200-P1500 ja liigutakse edasi karedusele P2000. Lõplik viimistluslihvimine toimub
P3000 karedusega ja sedasi eeltöödeldud värvipinnalt on väga lihtne lihvimispaberi jäljed
lihvimispastaga eemaldada ning pind kõrgläikesse poleerida.