[via]

Jätkasin katsetusi tagavedrudega. Võetud said kõige "pehmemad" (värvimärgiseta) Lada esivedrud ja tehtud ligi kaks keerdu lühemaks. Kõrgustpidi istub auto tagumik nüüd igati ilusti. Nüüd tuleb asja "lahingolukorras" testida.
Mõned pildid: enne lühendamist-vedrud-peale lühendamist

               

[vootele]

Kas mahavõetud vedrudel otsad miskit seal lõhkuma ei hakka? Endal on plaanis esivedrudel kaks keerdu maha võtta, sellepärast küsin...

[via]

Taga on vedrude lõikamisel tekkiva kaldse otsaga lihtsam. Kuna see läheb alla ja toetub sillatala küljes olevale vedrukandurile ja vedru otsa saab paigaldusel keerata kanduri sillatala poolsesse serva. Nii läheb koormus kanduri kõige tugevamasse piirkonda-sillatala küljes.
Ees on vedru kärpimisega probleemsem. Siin on ülal ja all kandetaldrikud. Kui kärpida, siis kärbitud ots tuleks panna alla, aga see kannab ikkagi suure osa auto raskusest asümmetriliselt taldriku ühele servale. Siit kaks negatiivset efekti. Esiteks, taldrik võib ebaühtlase koormusega viltu vajuda-painduda. Teiseks, amordi varras, mis on ka esiratta pöördumise teljeks, saab vedru asümmetrilise koormuse tõttu lisa külgsuunalise koormuse. see põhjustab ilmselt amordi kiirema kulumise-riknemise...

Kaks keerdu ees kärpida on ilmselt liig, esisillatala tuleb ligi 10cm alla ja muutub buldooseriks. Asfaldilt ära pärast enam ära keera...maastikuläbivus kannatab drastiliselt..

[vootele]

Aga äkki kannataks vedrule äralõigatud otsa küljest viimase tugikeeru tagasi keevitada? Väikese kalde all, nii et surve all jääks veidi kandma ja ühtlustaks survet taldrikule...
10cm ongi suurusjärk, kuhu ma sihin. Sellest tulebki asfaldi auto, kuna rehv on samuti madala profiiliga ja veidi tavapärasest laiem.

[via]

Pole küll kuulnud, et mingigi valemiga vedruterast nii keevitada annab et seda hiljem vedruna kasutada saab..
Ennem võib mõelda mingi lisapadja valmistamisele, mis sobitaks taldriku ja vedru otsa kalded kokku..kanduri nurk peab jääma veidike väiksemaks vedru omast, et surve all vedru kannaks raskuse laiemale alale, kuna vedru keerud koormuse all vajuvad paralleelsemaks...

Venelased on muidugi lõiganud 2141 esimesi vedrusid lühemeks, seda on foorumites lugeda olnud...kas nad ka midagi vedru otsaga ette on võtnud ja kaua selline kooslus vastu on pidanud, ajalugu vaikib...

[vootele]

Ehk aitab sepa poole pöördumine sepistaks vedru otsa õige kalde alla...

[via]

See peab ikka oskaja sepp olema, kes algul vedru või selle otsa ära noolutab, et see painutada annab ja pärast oskab selle uuesti õigesti karastada. Pole välistatud, et sellised mehed muidugi olemas on

Vaatasin huvipärast seda taldriku asja. Olin juba unustanud, aga nagu näha, siis alumine taldrik on tegelikult tsentrist välja paigutatud, nii et vedru sisekülg (kere ja vedru otsa poolne) on amordile tunduvalt lähemal kui välimine. Ilmselt on see osalt just taoliste amordivarda külgjõudude neutraliseerimiseks nii projekteeritud. Seetõttu peaks taldriku sisekülg ka oluliselt tugevam olema ja võib kärbitud vedru surve ka välja kannatada...
Eks teatud lisa külgsurve amordivardale muidugi ilmselt tekib, mis ilmselt amordi tihendid, ülemise tugipadja pöördlaagri, jms., kiiremini hävitab..

Tegin ka esimesed testsõidud uue tagavedrustusega ja tulemus paistab igati oki olema.

[via]

Auto jälle igapäevaselt kasutuses. Viimased päevad on mõned korrad esinenud ootamatut, momentset mootori seiskumist sõidu ajal. Uuesti käivitades käivitub kohe ja töötab normaalselt. Kahtlus langeb süüteluku kontaktide mingile probleemile. Eks peab jälgima-uurima..

[via]

Täna vahetasin katkesti kontaktid. Kontaktpinnad erodeerunud, vahe olematu. See oligi ootamatute seiskumise probleem. On seda jama aegade jooksul ennemgi olnud, aga kohe ei karga pähe ja algul kahtlustasin hoopis süütelukku. Kas on kondekas kehv või mis, aga kontaktide erodeerumist on sellel eksemplasil ennemgi olnud. Antud kontaktidel oli ka haamrit liigutav plasttald tavatult kibe kuluma ja kontaktivahe kiire kaduma. Märkasin tegelikult juba mõnda aega, et mootor tõmbab jälle tuimalt ja klappide klõbinat pole ühelgi reþiimil kordagi kuulda...aga noh, inimene on mugav ja kohe kapoti alla ei poe
Lühendatud VAZ esivedrudel tagavedrstus toimib kuid auto tagumik pisut ühele poole viltu nagu oli seda ka originaalvedrudegagi. Toona kahtlustasin ühe vedru väsimist, aga ilmselt on probleem vedru kandurite eri kõrgustes või kere väändes, kuna " uute" vedrudega mõõtes on vedrude pikkused koormuse all samad, kere taga aga nõksa kaldus. Oleks enne teadnud-mõõtnud, oleks ühe vedru poole keeru võrra pikema jätnud ja oleks auto tagumiku horisontaali saanud. Aga oleks on paha poiss, nagu öeldakse..
Tagavedrustus on nüüd pisut jäigem samuti.

[via]

Otsustasin juba mitu aastat vana Polar-i "rohelise" jahutusvedeliku pikaealise punasega asendada. Sain ka umbes 7 l vana vedelikku süsteemist kätte. Sisse läks "punane" Polari premium longlife, mis etiketi järgi lubatud segunema vanemate markidega. Peale vahetust hakkasin alles netiavarustest jahutusvedelike asja uurima ja selgub, et need punased on OAT (organic acid technoloogial) ja jäi silma et võivad nt joodise tina hävitada Seega, karta on, et varsti radikad lekkima hakkavad
Vene tehnikale pakub ASPO chemicals tegelikult nn Tosol A35 vedelikku.
Kas kellegil on kogemusi nn "punaste" jahutusvedelike kasutamisega vene tehnikal?

[hulgus]

Täna vahetasin katkesti kontaktid. Kontaktpinnad erodeerunud, vahe olematu...

Mhmmm...
Pole väga põhjalikult Sinu teemat uurinud, aga...
Minu ajalugu on seotud kahe 2141-ga, mõlemad olid küll moskvitshi jõuallikaga, lisaks olen uurinud üht Lada jõuallikaga mudelit, aga neil kõigil olid juba Halli anduriga katkestid, ehk siis kontaktivabad. Kas vene tehnika on siis 1,7 mootoriga tõesti niipalju tagasi läinud, et jälle kontaktid kasutusel?
ps. isegi Izevski tehase moskvitshil juba kommutaator peal, mis pmst välistab kontaktide põlemise.

pps. Punane jahutusvedelik vanematüübilisel (Isuzu 5,0D) tehnikal toimis heaste, lekkeid pole täheldanud ja väidetavalt olla viskoossem, kui etüleenglükooli baasil vedelikud, st. ei tiku igast olematust praost lekkima. Radikad tavalised vaskelementide ja paakidega, pole kuskilt miskit ära söönud. Mingi müstika on vaid veepumpadega, mis suuremate läbisõitudega tehnikal üle aasta ei kestnud, aga see võib olla tootja apsakas.

[via]

See riistapuu aastast 1991, puha klassikaline süütesüsteem, ei mingit elektroonikat, UZAM 331.

Tänu jahusvedeliku info osas...neti-avarustes palju kisa selle punase kohta, et paha-paha, GM tehnika ei taluvat ja silikooni sisaldavad tihendid hävinevad, jne.
Põhikomponent peaks ikka H2O+OHCH2CH2OH kõigil olema. Vanadel oli lihtsalt s nitraate, fosfaate, silikaate, jne sisaldav lisandite pakett. Punastel on aga OAT.

[via]

Sai siis võetud ette retk Muhumaale. Vastupidi oodatule, kujunes see nii autole kui ekipaazile tõeliseks katsumuseks. Viimaste päevade vihm oli siin maal olnud ilmselt eriti äge. Ürituse Kõinastu osa jäi täielikult täitmata, kuna teeolud olid meie varustuse jaoks liig, mis liig. Libe savi, sügavad kohati ligi pool meetrit veesügavusega, roobastega lombid, salakivid. Ühe korra istusime suure, rohu sisse varjunud kivilahmaka otsa, mis muljus korralikult autopõhja, ühe korra savistes roobastes. Pidevate peatustega ja lompide sügavusi kaardistades õnnestus saada "ringiga" siiski tagasi "Kuivale" maale. Siiski, masin tõestas end järjekordselt, et loodud "Vene teedele"
Sai ka karjaajamisradu mööda pikki põhjarannikut ukerdatud.
                   

[via]

Selleks korraks on "suvi" lõppenud ja masin läks talvepuhkusele.
Kilomeetreid kogunes suvega üle 5200, mida mullusest küll vähem. Keskmine bensukulu tuli 7,3 liitrit 100-le. Suuremaid rikkeid ei olnud, olid mõned elektriprobleemid, ühel juhul ei andnud kaitse kaitsmekarbis kontakti, teisel juhul vajasid esitulede pistikud puhastamist, kuna tuled kustusid vahetevahel..oli ka katkesti kontaktide vahetus millest juba pajatatud.
Sai ka esipamper asendatud, kuna küljesolnud klaasriidest toode sai Karepa juures võpsikus ukerdades kerge kondakti puuvibalikuga millest piisas selle ühe nurga pilbastamiseks.

Suve lõpetamine    

[via]

Suvi läheneb ja peagi tahab masin jälle Eestimaa teid uudistama minna.
Olen ikka iga kevade midagist Jaan Tatika tüüpi täiendusi auto juures teha püüdnud ja seekord on plaanis autot tiba kõrgemaks tõsta. Taha said selleks 185/80-14 kõrged rehvid ja sillatala all nüüd u 21 cm õhuvahet takistutest üle hüppamiseks. Esiosa tõstmiseks tulevad amortide ja kere vahele 4mm lehtmetallist tehtud u 3-4 cm jagu kere tõstvad "niidirullid" millede tegemine veel pooleli.
Mõned pildid asjaga seonduvast rauatööst:                

[via]

Vaatan, et on kasutatud tikksaagi lehtmetallist "sõõrikute" lõikamiseks. Kui eduliselt asi ikka toimib? Umbes mitu sentimeetrit 4-se materjali puhul minutiga edasi jõuab lõigata?
Oleks endalgi vaja sarnaseid asju lõigata, aga senini ei ole täinud osta korralikku tikksaagi, kuna paljud on hirmutanud, et tikksaag ikka rohkem puu lõikamiseks. Mul üks DWT tikksaag oli, aga see läks praktiliselt kohe metalli lõigates laiali. Ega ta muidugi midagi ei maksnud ka.

Üldiselt olen tikksaagi metalli lõikamisel üsna edukalt rakendanud. Nende sõõrikute lõikamisel nürines üks peenehambaline metallitera, õnnestus murda ka üks jämedama hambaline metallilõiketera. Kõverjoonte lõikamine on teradele suur väändekoormus ja karm värk. kui panna terale pendellikumine ka peale, siis sirgjoones võtab esiti 4mm metalli nagu "vineeri". Nürinedes tempo muidugi aeglustub. (sae käigusagedus keera muidugi minimaalseks, muidu hambad kuumenevad üle ja nürinevad kohe. Aeg-ajalt, lõikamise käigus määrin tera ka õliga)

[metronome]

Kas keegi teab midagi lääne osade sobivusest antud autole ?
Eriline jama on koguaeg tagapiduritega - need vene mansetid ei ole sugugi õlikindlad. vb saaks silindri kõigega välja vahetada ?
Võib kirjutada ka esiamortide laagritest ja ka sellest, mis materjalist on mosse bensupumbale uusi tihendeid/klappe tehtud.
Kas kellelgi on klaasipesudüüse kapotile ?

[via]

Kas keegi teab midagi lääne osade sobivusest antud autole ?
Eriline jama on koguaeg tagapiduritega - need vene mansetid ei ole sugugi õlikindlad. vb saaks silindri kõigega välja vahetada ?
Võib kirjutada ka esiamortide laagritest ja ka sellest, mis materjalist on mosse bensupumbale uusi tihendeid/klappe tehtud.
Kas kellelgi on klaasipesudüüse kapotile ?

2141 on peamiselt Simca ja Audi ristamisel saadud auto. Paraku 1:1 vahetatavad pole enamus detaile kummagagi, kuigi on ka identseid osi ja detaile.
Seega, lihtsam on üritada rääkida konkreetsetest detailidest..

Tagapidurisilindritele peast ei oska analoogi öelda. Soovitan osta FENOX toodetud tagasilindrid. FENOX toodab neid küll vististi Valgevenes, kuid firma pidavat olema väliskapitalil-omanduses.
Minu kogemus FENOX toodetega on olnud positiivne.

Esiamortides, pöördelaagrina, neil autodel mis meie maile veel 90-e alul jõudsid, olid teflonkattega liugelaagrid. Hiljem, lõpupoole mindi üle kullaagritele, kuid siia neid masinaid enam ei jõudnud. Venemaal peaks varuosadena igasugu ülemineku, jms. komplekte liikuma ja foorumitest loetu järgi aretati sinna ka igasugu muid laagreid. Minul pole isiklikult ka liugelaagritega probleeme olnud, kui amortide porikummid ja liugelaagri kaitsekumm korras peetud, siis peavad ka laagrid vastu. Eks rool liugelaagreil raskevõitu pöörata muidugi ole..

Bensupumbale müüakse ka siin mail remontkomplekte, kus membraanid ja klapid sees. Siiski, soovitan mosse tüüpi originaalpumba asendada Lada tüüpi pumbaga, mida mossele sobivas versioonis samuti meil müüakse..

Aknapesu düüsidel (plast) kipuvad voolikupoolsed otsad murduma. Asendust peaks olema nii lääne masinatelt võtta, vb ka VAZ-2108 omad. Ise olen saanud Tartust, Jaama tänavalt Mekre poest sellist kraami..

[via]

Üle pika aja sai jälle aega pisut nokitseda ja lõpuks vedrukõrgendused kokkukeevitatud. Asjad näevad välja nii:    

[via]

Masin sai jälle kokku. Algseid, ca 4.5-5 cm tõstvaid kõrgendusi siiski ei paigaldanud kuna:
a) vedrustus masinal selline, et suuremal kõrgendusel rattakalded, õõtsade asendid, tolerantsid, jm. kipuvad ebasoodsaks minema.
b) Auto väljanägemine läheb natuke liiga offroaderiks
c) visuaalseks tasakaalustuseks tuleks taguotsa samuti tiba kõrgemale upitada

Sai siis tehtud u 3 cm tõstvad analoogsed kõrgendused ja vahele pandud. Samuti sai amortide algsed kere külge kinnitused tugevduseks originaal M8 pealt M10 peale ringi tehtud. Soovi korral saab nüüd ka vedrupüstakute vahele diagonaalvarda jäikuse tõstmiseks korralikult kinnitada, nagu rallikatel see pannakse..

Kuna juba suurem lammutamine käsil oli, sai ka ühtlasi sidur lahti kakutud ja korralik ketas sisse pandud. Selgus, et käigukasti võlli ots, mis hooratasse läheb, käib tugilaagri sisevõrus ringi ja on end juba üksajagu peenemaks kulutanud ning korralikku istu sinna enam ei saa. 2141, siduri vahetus on muidugi üksjagu korralik jõukatsumine, kuna mitmekümnekilone jõuülekanne tuleb upitada üles ja punnitada paika väga kitsastes oludes ja akrobaatilistes asendites.