Eesti vastupidavamad automargid on selgunud
#1

Päris huvitava statistika leidsin Internetist. Nimelt, näitab see kui suurt osa autodest saadetakse kordusülevaatusele ja mis on erinevate automarkide sõidukite keskmised vanused. Mõned tulemused on päris üllatavad. Näiteks viimasel ajal palju kirutud Mercedes üllatas hea tulemusega. Aga eks igaüks ise saab oma masina kohta järgi kaeda.
Artikkel siis siin: http://hinda.ee/et/news/article/eesti-te...s-porsched
Vasta
#2

Järjekordne mõnus pullisitt ruudus. Kui sellist statistikat üldse teha, siis vaid ja ainult auto vanusest sõltuvat.
Vanusegrupid:
1. esimene korraline ülevaatus peale ostmist
2. teine korraline ehk vanus 4-6 aastat
3. 6-10 aastat
4. 11-15
5. 16-20
6. 20-25
7. 26-35
8. vanemad

Ainult see näitaks midagigi. Lihtsalt pooled autod ei jõuakski vanusegrupini 4. ja üksikud isendid üldse edasi. Kui see kirutud Nõukogude tehnika keskmine vanus on juba mõiste "uunikum, millele mingid reeglid ei kehti" ja vaid 14% nendest ei läbi ülevaatust, on tegu eriliselt kõva ja vastupidava autoga. Sama ka kõigi teiste Nõuka-autode kohta, sest vastupidiselt vanadele Porschedele jms, mis esiotsas troonib, on enamus neist autodest tavakasutuses. Lisaks viib selle uhkemate autode protsendi üles ülevaatuste ostmine.
Samas Datsun, millist marki pole juba ligemale 30 aastat olemas: vaid 5 masinat ei läbinud ehk need olid "garaaþileiud". Ülejäänud on hobiautod ja need on korras.

Samas kui vaadata viimast veergu, kus vigaste protsent on jagatud vanusega, troonivad eesotsas kes??? 924/944 ja 911 on muidugi klass omaette niisamagi. Aga tegelikult lööb platsi puhtaks Volga, keskmise vanusega 34,3 aastat!!! Järgnevad Caddy ja Talbot 0,3 suhtarvuga, Buick 0,4 ja siis VAZ-IZ-ZAZ-UAZ koos Datsuni ja Mersuga 0,5 ning kohe ka AZLK 0,6!!! Need on siis TEGELIKULT kõige vastupidavamad autod. Porsche ja Mersu, see on teada, siis Caddy ja Buick ehk kaks kallist ja edevat "ameeriklast" ja siis kogu Nõukogude autopark.
Vasta
#3

(19-05-2009, 14:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...Aga tegelikult lööb platsi puhtaks Volga, keskmise vanusega 34,3 aastat!!! ...

Kust Sa seda välja loed? Nimekirjas on ju GAZ, sinna alla kuuluvad ka teised mudelid - veokid, dþiibid, mõni Tðaika. Muidugi sellele, et Volga on vastupidav, ei vaidle kohe üldse vastu.
Vasta
#4

Nõukogude tehnika pikaealisusel on ehk põhjuseks see, et totaalse defitsiidi tingimusis hoiti laipugi vägisi elus.
Need aga, mis tänaseni ülevaatusi läbivad, on ühel juhul papi hoitud "prillikivi"- kirikus ja kalmistupühal käimise autu või teisel juhtumil hobiauto. Mõlemad versioonid kenasti hoitud ja korras, ülejäänud ongi surnd. Nõuka tehnika on ju lihtne ja armas aga tegelikult ei kõlba ta ju ikka koerapersegi mitte. Ta on raske, jõuetu, lärmakas, vastik kasutada.....etc. Ainus hää omadus nõukaajal oli see, et ta oli olemas (kellel oli).
Täna võiks selle rudimendi väärtus olla ehk selles, et hoiab poisid kodus ja mõistliku(?) harrastuse juures.Big Grin

loll on loll olla.
Vasta
#5

Iffar, ma TÄNA käisin Lustisõidu ootuses ja ostsin esimesest ettejuhtunud Lada-poest (Mustaka trollide lõpp-peatuse taga) 380 eegu eest Ladale uue tagumise püti ja 10 eegu eest klambri. Selleks kulus Nõmme-Mustamäe-Nõmme aega 12 minutit. Siis võtsin aega vahetuseks (kanalina kasutasin äsjakaevatud kanalisatsioonikraavi väravavahel): täpselt 7 minutit hiljem tegin uue sumpsiga proovitiiru! Pane mõne muu autoga parem tulemus letti! Kokku 400 eeku ja 20 minutit.

Tallinna teenimelistel moodustistel on Lada asendamatu! Ta on odav osta ja pidada, ülisoe võrreldes peaaegu mistahes muu autoga maailmas ja VAIKNE! Uueaja autode igasugune kolin-nagin ajab suisa hulluks, vana hää Lada-Mosse on aga sama mugavad, kui Caddy või vana Mersu. Samas AutoLehe ajal testitud juhitavus LaSa kunagise 011'ga oli samast klassist Subaruga. Seda küll "kantossidel" ja oma aja äraelanud amortidega. Sinna vähegi rehv alla ja moodne amort ning...

Mis aga mõistet GAZ puudutab: 675 sellenimelist sõiduautode kategooriasse kuulunud sõidukit läbis ülevaatuse. Kui mitu Pobi, ZIMi, 69't ja Tðaikat ikka on, kokku paarkümmend kuni max. sadakond isendit. Seega on tegu ikkagi puhtalt vana ja uue Volga põhise tulemusega. UAZ ja RAF on omaette.
Vasta
#6

(19-05-2009, 15:44 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Tallinna teenimelistel moodustistel on Lada asendamatu!

Nõuka tehnika on ju teedeta maastikule projekteeritud...
See on kindlasti pluss, millesarnast mujalt ilmast ei leia.

loll on loll olla.
Vasta
#7

Palju juba klikke koos on?
Vasta
#8

Ütleks ka mõne sõna Seat Inca kohta, mis on tööautoks, eelmine nädal kukkus masinal läbisõiduks 300 000 km, va. on 1998. Tehtud on masinale osalist põhjakeevitust, kuna niiskus on pugenud põhjamastiksi alla, summuti remonti mitmel korral ja ülejäänud tööd võib hoolduse kontosse visata. Korra on ka teele jätnud ja viga oli päkkades süüteküünaldes.
Unustasin mainimata, et kui ootasin kellale eelpool nimetatud numbrit, siis suvatses tema näidu hoopis 0-i lükata (odom. 6 kohaline).
Vasta
#9

Mina arvan, et eranditult kõik nõukogude autod on inimeste kasutuses, kes teavad, mis on tooreklapp, süütenurk, õhukruvi, rooliloks, kokkujooks, pidurite õhutamine jne. See on põhjus, miks nõukogude autod on nii kõrgel kohal tabelis, sama põhjus on ilmselt ka Porschel ja vanal Mersul.
Normaalne inimene ei mõtle suvalise ja uuemat sorti "välismaaauto" omamisel pidurite õhutamise peale ja sellest tulenevalt ei pruugi ka väga lihtsa puudujäägi korral esimese korraga ülevaatust läbida. Peale paari töötundi tehnohooldes on jälle auto tehnoülevaatuseks valmis. Mingeid põhjapanevaid järeldusi ei ole võimalik TÜV andmete alusel küll teha autode kvaliteedi kohta, sest tavakasutaja ei mõtle oma auto puudustele enne TÜV-i, vaid alles seejärel, kui talle seal puudujäägid ette loetakse ja kordusülevaatusele kutsutakse.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#10

Arvestades, et juba ARK-ist väljastatud algandmed on keskmise vanuse kujul , ja aastakäikude variandis pole jällegi mudeleid), siis polnud artikli autoritel eriti valikuvõimalust. Nad lihtsalt järjestasid selle ARK tabeli http://www.ark.ee/atp/?id=486 pisut teisiti ümber.

Jaotus aastakäikude kaupa oleks muidu huvitavam-täpsem-asjalikum küll.

üllatas, et Subaru populaarsuselt alles 29ndal kohal on, linnapildis torkab justkui sagedamini silma. Subarute suhteliselt hea töökindlus polnud nii üllatav.
Vasta
#11

See ARK-i tabel on tegelikult täpsem, sest ei ole võimalikke tõlgendusi. Eriti huvitav on tabeli tagumine osa. Kõik kolm Eesti 1942. aasta Packardit said ilusasti ülevaatuse tehtud. Ühel on kogemata vale aasta kirja saanud, muidu ei oleks keskmine vanus komakohaga.
Samas oleks ju kummaline teha sellest järeldus, et tegu on maailma töökindlaima automargiga, mille esindajad läbivad 66 aastat peale valmimist Eestis TÜV-i 100 protsendiliselt.
Aga ühel Nysa mehel ei õnnestunud, ilmselt me teame milline see Nysa on, kui Lustisõitude arhiive vaadata.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#12

Mind huvitab hoopis teine asi seal ARK tabelis. Ülevaatusel on käinud
REX 1 1 0 keskmise vanusega 13 ehk toodetud 1996
Mina pole käinud, kodanik Vedru Laagrist pole ka käinud, kes see on? Kas Mati R12 Cobra? või on kuskil Sõitev R10 veel????
Vasta
#13

Siiski lööb platsi puhtaks MZMA ehk Mossed mudelitega 400-408 aastani 1968. Viimaste puhul on mõni jõuga tehtud AZLK'ks, kuigi tehaseplaat on selgelt MZMA kirjaga, minu Elite näiteks. Tema küll ülevaatuse tabelis ei esine Big Grin
32 vanakest ja kõik läbisid ülevaatuse üks kord aastas, seejuures keskmine vanus 48 aastat ehk sünniaasta 1960!.

Omamoodi lahe on arvutada autode arvu ja ülevaatuste arvu põhjal, mitu autot käis siis aasta jooksul 2 korda ülevaatusel. Või et mõni üldse loobus, ju oli üks AZLK ja kolm Caddyt täielikud raiped etc. Samas kõik olemasolevad ehk ülevaatuspunkti viidud Buick'id said oma tahtmise, küll tuli seitsmel seal ka teist korda käia. Aga on ka keskmist vanust. Kõik LuAz'id said ka lõpuks ülevaatuse kätte aga ühel vennikesel tuli kohal käia 3 korda Big Grin

Näiteks Daimler Benz'e on Eestis 6 tükki aga 2 neist olid sunnitud sama aastanumbri sees käima 2 korda korralisel ülevaatusel aga said mõlemal korral kohe läbi. Lahe! Lisaks 12 niisama Daimlerit ehk siis Jaguari? Kas oli, et 3 kuud enne korralist regnumbri põhist tehes pead ikkagi sama aasta veelkord minema. Meil tuleb sama trikk Ladaga, veebruaris sai tehtud aga juunis tuleb jälle minna.

Statistika on igavene tore mänguasi!

Edit: või on kuskil Sõitev R10 veel???? Aktiivselt olid kasutuses kollane ja lilla Rex R10. Kollane (disaineri oma) on vist nüüd Sinu käes, seega peaks see lilla olema, millega sõitis üks naisterahvas. See vist pandi ise kokku, kui mu mälu ei peta. Vedru käes on ju Mati enda roheline V6?

Huvitav, mitu autot on omavalmistatud 14 hulgas EstFieldid ja mitu Leivategija omad ja mitu reaalsed omaloomingud?
Vasta
#14

Plyval, mis ime Lada see selline Caddyde ja Mesadega võrdne on? Ise just sõitsin ühe pensionäri omanduses olnud 90 alguse 1,3 se 06ga. 110 km/h @4000 p/min. Asi ei olnud mitte kuidagi võrreldav näguripäevi näinud 520ga u samast ajast ega ka määramatus koguses km neelanud 83 aasta diisel Mersuga(mb190)

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#15

(20-05-2009, 19:04 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Plyval, mis ime Lada see selline Caddyde ja Mesadega võrdne on? Ise just sõitsin ühe pensionäri omanduses olnud 90 alguse 1,3 se 06ga. 110 km/h @4000 p/min.

jutt oli Tallinna tänavatest, seal jääb kiirus enamasti 50 piiresse. maanteekiirusel salongi ulatuv 4k kastiga VAZi mootorimüra ei ole kindlasti kergete killast.
tagaveolise VAZi vedrustus on vaieldamatult sobiv ja pehme auklike ning roopas teede, trammiteede ja raudteede ületamiseks. testitud, kindel. ameeriklaste ja w123ga siiski ei võrdleks, eks suuruse vahe mängib ka rolli. aga ega palju puudu ei jää.
Vasta
#16

(21-05-2009, 11:17 AM)TeeTL Kirjutas:  
(20-05-2009, 19:04 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Plyval, mis ime Lada see selline Caddyde ja Mesadega võrdne on? Ise just sõitsin ühe pensionäri omanduses olnud 90 alguse 1,3 se 06ga. 110 km/h @4000 p/min.

jutt oli Tallinna tänavatest, seal jääb kiirus enamasti 50 piiresse. maanteekiirusel salongi ulatuv 4k kastiga VAZi mootorimüra ei ole kindlasti kergete killast.
tagaveolise VAZi vedrustus on vaieldamatult sobiv ja pehme auklike ning roopas teede, trammiteede ja raudteede ületamiseks. testitud, kindel. ameeriklaste ja w123ga siiski ei võrdleks, eks suuruse vahe mängib ka rolli. aga ega palju puudu ei jää.

Ma olen nõuka-autonduses "eluaegne Mosse-mees" olnud ja Ladaga on terve elu olnud kokkupuuted peaaegu olematud. Aastal 1989 tegin 2 õppesõitu ja eksami ning korra-kaks olen puuriga masinatega rajal paugutanud. Mõni törts veel aga üldiselt puudus arvamus. KÕIK. See on naljakas, sest ma olen omanud ja testinud ikka tõeliselt palju autosid, Diabloni välja. Isegi "seebikarbiga" olin enne teisipäeva rohkem sõitnud, suisa Pärnus käinud Big Grin Loomulikult on omanduses olnud nii 123, 124, 116 kui 3- ja 5-seeria bõmme, turvaetalonist 200-seeriast rääkimata.

Mosse on lihtsalt kümme korda ilusam auto, just need kuni 1975 kroomirikkad isendid ja vanakesed. Seepärast tõmbab Mosse ikkagi rohkem. Aga nüüd sõitsin elus esimest korda Ladaga pikemalt Lustisõidul ja enne seda mööda kilulinna rõveuulitsaid. Ja tuleb tunnistada, et et isegi see konkreetne isend ei jää mugavuses palju lääne masinatele alla. Just selles, mida mugavuseks lugeda. Peale uue tagapüti installi on tegu täiesti vaikse ja ülipehmelt konarustel kulgeva aparaadiga, millega ei olnud ka kiirus 110 Peterburi teel üldse palju. 5.käik oleks abiks aga mingit puudust ka ei tundnud. Mõnus kiirus oligi 90, et Pardipoeg, 408 ja Gaz21 sabas püsiksid. Pajal pole kiirendavaks käiguks jõudu, seda on vanad Lada-mehed väitnud juba 20 aastat tagasi. Ajamsime kaasaga täiesti sundimatus vaikuses poolel häälel juttu.

Ma olen sunnitud tunnistama, et et Lada on Mossest ikkagi kordades mugavam ja kunagine Euroopa Aasta Auto tiitel ei läinud Fiat 124'le ilmaasjata. Tänases päevas ta suurem asi maanteemasin pole, seda just idioot-kaasliiklejate tõttu ja tema suhteliselt olematu turvakere poolelt aga Tallinnas-Tartus linna sees sõita tõesti suurepärane! Linnas ei ole mitte ühte moodsa auto gizmot tarvis, kui, siis ainult roolivõim võiks olla. Mulle pole seegi probleem, jõuab sportrooli keerata küll. Samas naudid tema suurepärast käiguvahetust ja lendava vaiba kombel liikumist võrrelduna mistahes 21.sajandi puuvankriga. Ka uued Caddyd on puuvankrid sest aetakse taga mingit täiesti mõttetut ringrajasuutlikust. Nafik? Pehme vedru-kõrge rehv, vaat see on mõnus auto.
Vasta
#17

Olen PlyVal64-ga täiesti samal meelel, et 06 on Tallinna konarlikel teedel oluliselt mugavam sõita kui mis tahes uus auto, mis trambib ja plast koliseb. Ja jutt on konkreetselt 06-st mis on oluliselt pehmema vedrustusega kui 01 või 011. Ning kasutamiseks on mõeldud ikka tavaolukorda linnas, kus rahulikult kruisid ega võta suurel kiirusel ringteid maha.
Vasta
#18

Kannatab 01-ga ka Tallinna tänavatel 50-60 km/h vahel sõita, tunduvalt vaiksem ja mugavam kui uus auto, linnast väljas on küll üks piin 01-ga sõita, eriti veel originaal 1,2-se mootoriga.
Vasta
#19

Egas 01-l ja 06-l vedrustuses mingit vahet pole, viimane on lihtsalt parema müraisolatsiooniga, alates "vatitekist" kapoti all.
Þiguli on tõesti hea esivedrustusega ja sobilik nii auklikule kruusale kui löökaukude läbimiseks asfaldil. Löökaugu peale asfaldis ta vaid noogutab kergelt, erinevalt praegusaja küünalvedrusrustest, mis teevad sellepeale korraliku põmpsu. Eks see klassikaline trapetsiga esivedrustus on oma olemuselt pehme, aga seetõtu mitte eriti jäik külgjõudude, jms suhtes ja ei sobi rallitamiseks. Samuti ei sobi ta kokku esiveoga ja ei hoia ajas hästi rattakaldeid, jne. Mugavuses on ta aga ülihea...
Ega tegelikult klassikmosse esivedrustus ka kõige hullem pole. On seegi pehmem pragusaja masinatest. Suurem probleem on tema puhul väike auto stabiilsus suurematel kiirustel. Mürataseme osas jääb ta siksidest muidugi maha, samas on tal unikaalne undav hääl. Nii et 412 moto tunned eksimatult ka kinnisilmi rahvahulgas ära...
Vasta
#20

(21-05-2009, 16:52 PM)via Kirjutas:  Eks see klassikaline trapetsiga esivedrustus on oma olemuselt pehme, aga seetõtu mitte eriti jäik külgjõudude, jms suhtes ja ei sobi rallitamiseks. Samuti ei sobi ta kokku esiveoga ja ei hoia ajas hästi rattakaldeid, jne. Mugavuses on ta aga ülihea...

See nüüd küll päris õige pole.

http://www.motorsport.com/photos/f1/2007...m-0202.jpg
http://www.familycar.com/RoadTests/Porsc...ension.jpg

Ma rohkem ei viitsi otsida, aga kõik kiired autod alates F1-st ja lõpetades näiteks Estfieldiga kasutavad põhimõttelt sarnast esivedrustust Smile MacPherson on rallis hetkel üldlevinud, kuna reeglid nõuavad standardautole sarnast lahendust, B-grupil olid topelt-õõtshargid edukalt kasutusel. Rattakallete hoidmine pole probleem, vastupidi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne