Gaz 53 süütenurk stroboskoobiga mõõtmisel?
#21

Eiei, 53-e jalas on tühikäigu segu reguleerimise, ehk CO kruvi. Peadoseerimist saab reguleerida näiteks 51-e karburaatoril.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#22

Pean nüüd oma sõnu sööma... tänane pikem testisõidu tulemusena siiski kuulsin mingit detonatsiooni moodi häält. Tekib see alles täiesti töösooja mootori puhul, rohkem koormaga sõites, neljanda käiguga kuskil 20-30km/h mõõdukalt kiirendades (mitte lapats põhjas) on kuulda sellis "klok-klok-klok" heli, mida enne hilisema süütega polnud (pole selline nö terav "klapiklõbin", mis oli vanasti näiteks mossedel). Lisaks on sellist kuuma mootorit käivitades tunda, et starter hakkab õrnalt vastu.
Ilusa häälega muidugi ei käi, tühikäigul puterdab ja kohapeal pöördeid tõstes on vahelejätud sees (hilisemaga käib ilusamini).
Näis mis kütusekuluga nüüd juhtub, siiani viimastel mõõtmistel oli see 43-47L/100km.
Jagaja sai siis täiesti lõpuni varajasse seisu, strobo näitas sellises asendis tühikäigupööretel 14-15 kraadi eelsüüdet.
Vasta
#23

Detonatsiooniheli on äratuntav terav kõlks. Seda ei saa segi ajada millegi muuga.Big Grin Sams, kui kuulnud pole, siis seletada ei saa.

Klapiklõbin on mahedam.

Iseasi, kas kaasiku madalapöördeline alaforsseeritud pada on üleüldse võimeline detoneerima 95 kasutades...Toungue

Kas pettis video või tõepoolest oli süüde katkendlik? Videos on näha, et mitte iga takt ei süüdata, vilkumine on ebaühtlane. Kas tõepoolest nii on või oli tegemist defektiga?

Mida näitavad gaasid, eriti HC näit? Ehk süüde on vaid pool ottomootori seadest - teine pool on toide. Eeldusel, et gaasijaotus üleüldse paigas on (nagu juba vihjati).
Palju on silindrite surved?

Süüte paneb tunde järgi päris hästi paika. Niikuinii on see kulunud mootoril pigem natuke siia või sinnapoole, harva täpselt tehaseseades. Aga hea on alustada tehaseseadest ja siis otsida magusaimat osa.
Vasta
#24

Suht jama on niisama katsetuse teel süüdet timmida - iga kord jäta auto seisma ja roni kapoti alla. Nii ei saa päris hästi aru ka, millal on süüde parim. Tahaks proovida näiteks koormaga mäkketõusul süüte liigutamist jms. Lugesin vene Gaz-66 foorumist, et 66-l parima süütemomendi timmimine väga lihtne, sest saab seda teha sõidu ajal käega jagajat liigutades.
Leiutasin siis käepärastest vahenditest oma Gazile ka sellise ajutise süsteemi:

   

   

Käiku läks Gazi enda toore tross.

   

Midagi puurima ei hakanud, kuna kasutasin ära salongi papi tüübli auku.

   

Katsesõitudeni täna veel ei jõudnud.

Siiani tehtud reguleeringute järgi töötab auto täitsa talutavalt jagaja poole reguleerala ulatuses. Keskosast kuni täiesti äärmisse varajasse seisu.
Täiesti hilisega käib ühtlaselt, pööretel puhas hääl. Kui aga reguleerida varasemaks, hakkab vahele jätma. Kõige kõrgemad pöörded tühikäigul on praktiliselt kõge varasemas asendis.

Kumb on ohtlikum, kas liiga hilisega sõita või varasega?
Mõtlen, et kumb põletab klappe ja kolbidele aukusid sisse? Viimane täitsa juhtus mu tuttava autoga kunagi.

Kummaga on ökonoomsem, kas ikkagi varasemaga?

Kas see pole mingi näitaja, et minu arvates käib koledasti ja jätab vahele, kuigi on jõulisem ja võibolla ökonoomsem (süüde varane). Või siis teine versioon sõidan ilusa puhta häälega töötava mootoriga, aga süüde on liiga hiline.
Ei ole siiani sellest Gazi süütest sotti saanud...
Vasta
#25

Varane on halvem. Hilisega mootor lihtsalt kuumeneb ja eks väljalaskeklapid saavad enam valu.

Teoorias peab katkestijaoturi tsentrifugaal- ja vaakumreguleerimine hoolitsema selle eest, et süütehetk püsiks kogu pööretevahemikus sobivana. Paraku praktikas on küll neid jaotureid, mis käivad hästi ainult teatud pööretevahemikus... Tundub ka teemaalgatajal säärane isend olema...Sad

Muide, kunagi autonduse algusaegadel oligi süütenurga reguleerimine juhi vastutusel ja vastav link käepärases kohasCool
Vasta
#26

(20-02-2014, 11:22 AM)v6sa Kirjutas:  ...Kas pettis video või tõepoolest oli süüde katkendlik? Videos on näha, et mitte iga takt ei süüdata, vilkumine on ebaühtlane...
Seda panin ka mina tähele. Sellest ka suurem küttekulu. Nüüd küll palju aega möödas ja viga võibolla kõrvaldatud.
4silindrilisel olen strobo pannud ka süütepooli peale. Siis lasknud välku silmade poole. Musti auke ei tohi sisse jääda. 8silindriline läheb vist nii proovides liiga kiireks.
Tavaliselt käin stroboga üle kõik silindrid. Nii näeb küünla vead ka ära.
Anomaaliatest:
On masinaid, millel strobo sädet välja ei loe. Ju on kõrgepine karakteristik kuidagi vigane. Muidu masin töötab kenasti.
Ühel ameeriklasel liikust süüte märk tasakesi ümber rihmaratta. Mootor töötas seejuures väga kenasti.
Üks Zaz ei tahtnud märkide järgi pannes kuidagi sõita. "Tunde" järgi pannes sai asja korda. Tunde järgi panek ei olegi nii väga tunde järgi. Vaadatakes küünalde värvi, kolvi asetust, ...
Vasta
#27

Sai nüüd uuesti stroboskoobiga kõik juhtmed ükshaaval üle vaadatud, tundusid olema kõik ok, ei paistnud süütes vahelejätte.

Sõidu ajal süüdet reguleerides mingit imehead kohta pole, varasemas asendis on jõudu rohkem, hilisega on vähem. Üleüldiselt pole sellist head magusat minekut kunagi sellest mootorist kätte saanud ega ka ilusti käima pole siiani saanud.
Vahetanud olen kontaktidega jagaja kontaktivaba vastu, jagaja kaanesid ja juhtmeid olen proovinud erinevaid, süütepooli vahetasin. Küünlaid olen proovinud vene omasid, praegu on peal NGK. Karbussi vahetasin prooviks, praegusel on sees kõik uued düüsid, ujuki tasapinda olen proovinud akna keskosas, kolmveerandi peal ning hetkel on täiesti akna ülaservas.
Nagu eelpool mainisin, siis ämbliku tihend sai vahetatud (kätega karbussiava sulgedes sureb koheselt välja, karterituulutusest väljub kerget auru, mitte ei ime sissepoole).
Veel sai prooviks pandud pidurivõimendite vaakumile pime ette.
Mootori surved said mõõdetud, olid kõik 9,8-10,2 piirides.

Siiani kasu ei midagi!

Seletan siis veel, kuidas käitub:
Külmalt käib ühtlaselt ja pole väga vigagi. Aga soojalt käib halvasti, peale pikka sõitu peksab õhupuhastist õli välja, kogu kapotialune leemendab. Varasema süütega on pööretel palju vahelejätte, puterdab ja pudrutab aga on rohkem jõudu. Päris hilisega käib pööretel puhta vahelejättudeta häälega aga tühikäigul käib siis väga halvasti, nagu vastu tahtimst. Pole ka jõudu ja kiirendamisel tuleb tühi koht sisse.
Ikkagi oleks nagu segu lahja, küünlad on üldiselt kõik valged. kohapeal pöördeid peal hoides ja toorest tõmmates läheb käimine nagu veidi paremaks.

Andke nõu, mul on mõistus suht otsas?!

Bensukulu arvestan ka pidevalt. Viimased korrad on see isegi üle 40 olnud.

Kogu arvestus ise nähtav siin> http://www.spritmonitor.de/en/detail/635631.html
Vasta
#28

Kas jagaja jalg on ka maha käinud? See mille küljes on jagaja.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#29

Lihtsalt mõtted:
1. Ei mäletagi enam, et kas jutus mainitud ka on kuskil, et süüde sai stroboskoobiga paika ja mis nurga all.
2. Edasi-tagasi on süüdet keeratud kõvasti ja katsetatud nii kontaktidega, kui kontaktivaba süüdet. Tulemit pole, vist ei ole viga üldse süütes.
3. Nukkvõlli tekstoliithammasratas. Need krdid ei olnud eriti kvaliteetkaup. Vähe sellest, et tekstoliit ja metall omavahel koos ei püsinud - pannes kokku paki hammasrattaid nii, et kiilusooned oleks ühe sirge peal, kõikusid märkide asetused siia-sinna pool hammast igal rattal, mõnel rohkemgi. On olnud isegi kolm hammast vale märgiga ratast.
4. Nukkvõll. 53-e lugu ei mäleta, aga analoogne lugu oli kord ühe Zil130-ga, mis käis, kui pudrupada, ja ühegi detaili vahetus ei mõikanud. Lõpuks võeti kap remonti minevalt tehasemootorilt nukkvõll. Masin käis seejärel, nagu masin peab.
5. Ämblik. Mõtled küll, et mis seal ikka viga saab olla, kuid tean mitmeid juhuseid, kus ämbliku vahetamisega muutus ka mootori käitumine. Nii paremas, kui halvemas suunas. Seletada ei oska, loogikat ei ole, aga tulemus on.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#30

(11-06-2014, 10:23 AM)h2rra Kirjutas:  Kas jagaja jalg on ka maha käinud? See mille küljes on jagaja.

Ja on käinud maha küll. Ka jagaja ise sai pulkadeks võetud. Võll ei loksunud, vihid liikusid, vedrud olid terved. Jalg ise ka paistis ka ok, lõtke polnud.

Kahtlustan ise ka juba valet nukkvõlli ajastust või valede asetustega nukkadega nukkvõlli.

Teine kahtlus on samuti see, et tõmbas kohe jälle ämbliku tihendi ära.

Tegelikult on see mootor mitte väga ammu Rebellas tehtud mootor. Sõitnud vast umbes 12-13 tuh km vaid.

Katsun mingi aeg nukkvõlli ajastuse ära kontrollida.
Vasta
#31

Nonii, tegin selle nukkvõlli ajastuse kontrolli ära. Õpetuse tsiteerin siitsamast foorumist ühest teisest teemast:

(28-10-2009, 18:35 PM)2715 Kirjutas:  Kontrolliks eemalda eestvaates vasak klapikambri kaas ja esimene küünal.
Keera 1kolb üss ja reguleeri 1silindri klapivaheks 1mm.
Tee kindlaks,et hooratta üss märk oleks teravikuga kohakuti täpselt siis,kui
kolb on täpselt üleval.
Kontrolliks saab mõõta küünlaaugust kas indikaatorkellaga või supleriga,mille saab toetada klapikambri liitepinnale.
Kui märk läheb täpselt kokku,siis on hea.Kui ei lähe,siis teha uus märk.
Nüüd keerata väntvõlli 1pööre nii,et kolb oleks TÄPSELT üleval.
väntvõlli keerata ainult pöörlemissuunas,et vältida hammasrataste lõtkust tekkivat viga).
Nüüd mõõta uuesti klapivahed,mis peavad olema võrdsed.
Kui vahed pole võrdsed,siis on vaja nukkvõlli keerata.
Kui sisselaske vahe on suurem,siis on nukkvõll "hiline" ja mootoril pole algjõudu.Samuti suureneb kütusekulu.
Varases asendis kaob pöörete tõustes jõud ja ka ökonoomsus halveneb.
Reguleerimisele võiks mõelda,kui klapivahed erinevad üle 0,05mm.
Käesolevasse reguleeringusse ei tohiks suhtuda kergemeelselt,sest sellest sõltuvad suuresti mootori omadused.
Seepärast kirub mõni seda riista maapõhja ja teine ei saa aru millest selline jutt.

Ehitasin siis küünlaauku indikaatorkella ja kruttisin kolvi üles, siis panin klapivahed 1mm ja keerasin täpselt ühe täisiringi. Sisselaskeklapp oli ilma piluta, väljalaskel oli see olemas. Uuel katsel panin klapivahed 2mm, ikka oli juba sisselase juba kinni. Seejärel panin kogu lehtkaliibrite paki klapipilude vahele, vahed sai siis 3,2mm. Täisring peale ning vahed olid sellised: väljalase 2,6mm, sisselase 0,8mm.

   

Seega tundub, et nukkvõll on liialt varane.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne