Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(15-12-2021, 17:08 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Igapäeva-elamises on paneelinduse asjal jumet ju vaid siis, kui seal taga on ka piisav salvestusmaht, mida siis selle olematuga Päikesest ja odavate elektrienergiatundidel üldvõrgust laadida. Ja siis tagurpidi kallistel tundidel tarbida. 

Võta viimase suve andmed lahti ja näed, et suures plaanis, kui päike paistab, on hind kallis ja siis kui ei paista, on hind odav. Noh, välja arvata ehk õhtune tipptund. Aga suve keskel peaks sel ajal ka veel paneelidest särtsu tulema. Lihtsalt suurem üldine tarbimine langeb sellele ajale kui päike paistab. See muidugi võib muutuda, kasvõi juba järgmisel suvel, aga seni on ikkagi olnud kasulikum päeval müüa ja öösel sisse osta. Eriti kui arvestada akupargi hinda ja muid probleeme.
Vasta

Akupanga soetamine on küll plaanis, aga hoopis sootuks teisel põhjusel kui hinnatasemega mängimine.
1. Elektrikatkestuste puhuks
2. Kuna on piiratud eksport ja soov veel pisut laiendada, siis lihtsalt selleks, et salvestada seda elaktrit, mis ei ,,mahu,, läbi liini võrku.
Esimese jaoks on mul soetamise akupank- 4x4 rataslaadur https://www.auto24.ee/soidukid/3619579  ja tellitud on ka 6kw /12kw inverter, mis tekitab 230v voolu.
https://www.aliexpress.com/item/10050018...0745%22%7D
Ära tuleb lahendada ka teema, kuidas saada paneelid tööle elektrikatkestuse korral.
Vasta

(15-12-2021, 18:00 PM)olli Kirjutas:  
(15-12-2021, 17:08 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Igapäeva-elamises on paneelinduse asjal jumet ju vaid siis, kui seal taga on ka piisav salvestusmaht, mida siis selle olematuga Päikesest ja odavate elektrienergiatundidel üldvõrgust laadida. Ja siis tagurpidi kallistel tundidel tarbida. 

Võta viimase suve andmed lahti ja näed, et suures plaanis, kui päike paistab, on hind kallis ja siis kui ei paista, on hind odav. Noh, välja arvata ehk õhtune tipptund. Aga suve keskel peaks sel ajal ka veel paneelidest särtsu tulema. Lihtsalt suurem üldine tarbimine langeb sellele ajale kui päike paistab. See muidugi võib muutuda, kasvõi juba järgmisel suvel, aga seni on ikkagi olnud kasulikum päeval müüa ja öösel sisse osta. Eriti kui arvestada akupargi hinda ja muid probleeme.

Justnimelt "seni" Big Grin Ega siis kaks viimast kuud on käinud hull sebimine ja korralikku külmalitrit pole veel käinudki. Teine teema on ju nende mikroparkidega, kus me räägieme ka kopikalistest rahanumbritest. Ses osas on ksf! Kassi pargil juba maastaapi ja rahalist jumet ka pikemas perspektiivis! Lihtsalt tuimalt olemasolevate kirve-kalkulaatoritega arvestades 10-aastases perspektiivis, siis on see 100 000 eurone investeering ennast mõistliku omatarbimise juures peale laenumaksete tasumist ära tasumas 300-350 euroga kuus miinus maksud. See oleks siis praeguse ~12 senti kWh keskmise müügihinnaga. 4 kuud tambid niisama suvel kogutust laenukamseid aga "mingi" täitsa arvestatav hulk tekib isegi akudesse panna. Sel ajal ei müü midagi. Ja sisitõesti 10 aasta pärats ,kui oeld asja kinni maksnud, hakakb sealt piisav pension tulema, millega need 4 kuud soojas ära elada Big Grin See on siis ka ideaalsetel tingimustel arvutus! Jah, mul on ka päris mitu kohta, kuhu selline pargike ehitada... mõnes kohas keskpinge suisa krundil. Küsimus taandub, kas pank raha annab, kas elektrilevil jagub võimsust ja peamine - kas julgeme riskida? Ja kuidas elektri hind ja ka kokkuostmine edaspidi kujuneb.... 

Aga teeb siis reaalse elulise arvutuse oma praegugi 300 kWh kuus kulutava päris kalli kinnisvara katusele, juhul kui üldse loa saaks Big Grin Teoorias isegi ei saa... 5kW 35-ruudune jaam katusel ja 5kWh akupakk, 10 aasta peale kuumakse 134€. Suure surmaga suudaks selline toota 50% vajaminevast, kuna mul veel ka naabri männid ees jms ehk reaalne tootlikkus on palju väiskem: kuidas ma 56-eurose novembrikuise elektriarvega PRAEGU selle 134-eurose kuumaksega vidinaga kasumis oleks? Ma võin ju suvel kurke ka müüa, sellest teenib rohkem! Ma võin siia oma maja katusele "joonistada" ka 15kW jaama sest katusepinda jaguks - 234€ kuus maksta - ja ma "teeniks" sellega siis KUNI 1400 eurot aastas? POINT? Saaks ma selle tasuta ja elektri ostmisel on ka kindel hind ja kohustus, ei ole see ei kapitalistlik ega ka tõene! See on turumoonutus. 

Ainus, kus on asjal jumet, on see kui elektrit pole üldse ja/või selle toomine on sigakallis! Esimesel puhul suvilana, kus see minimaalne 1300 eurot ühendus on sama, mis omale lihtsam paneelikomplekt osta. Tegelikult tuleb sinna ju juurde liita kilp, maakaabel kõriga, kaevamine jne, reaalne kulu, just on 3 Sõpra kõrvalkruntidel seda ju teinud, on 2000€ ja peale. Viimased 3 suve iga suvi ühe sellise külavahel aidanud teha Big Grin Teisel puhul lähed suurema suunatud tiibadega maapargi, suure kvaliteetse akupaki teed, lisad sinna veel geneka ka ja summa on pigem 50-70K€. Ja siis ka arvutad, et "kui juhtme vedamine maksab KUNI 50K€, siis äkki tasub see ikkagi teha"! Ega siis akupakk, genekas ja geneka kütus näiteks 40 kuud maksab ka midagi. 

PS:ma tean väga hästi, kui näiliselt odav ja mõnus on TASUTA saadud asi! Aga kas ma oleks ise oma raha eest läinud 2001 aastal Sitika Saxot 120K EEK eest ostma? Vaevalt...kuigi see oli siis mul aasta netopalk. Selel päikesepargindusega ole sama - toetustega tore, kapitalistlikust vaatevinklist mõtekas vaid tohutute mahtude aga ka suurte riskide juures. 
DIY ja "guliibinlus" on teine teema, see on hobi. Just for FUN ja kui see teeb elu toredamaks ja näiliselt odavamaks, miks mitte. Teenitud palgaraha peab ju ometi kuhugile ära kulutama Wink Viinapoe asemel rohelollusesse on kindlasti tänuväärsem...
Vasta

Jõlutervitused Virumaalt! Kell 10 hommikul, hari kaenlasse ja maja kütma. St. Päikesepaneelidelt tuleb lumi maha lükata. Külma on 12c ja läbi koheva lumekatte näitab 200 w  tootmist. E.M.S.(ehk mitte sittagi) Pool tundi hiljem olid numbrid 2100 w Päikest kauaks ei jagu, nii et üle 6-7 kwh täna tootmist ei ole oodata aga abiks seegi.Tuli pliita alla ja porter välja valada, elu nagu lill. Häid pühi kõigile! Järelvaatamine näitab 25. dets. tootmiseks siiski 9,64 kwh..

Manuaali ei loe
Vasta

(25-12-2021, 14:50 PM)alrad Kirjutas:  Jõlutervitused Virumaalt! Kell 10 hommikul, hari kaenlasse ja maja kütma. St. Päikesepaneelidelt tuleb lumi maha lükata. Külma on 12c ja läbi koheva lumekatte näitab 200 w  tootmist. E.M.S.(ehk mitte sittagi) Pool tundi hiljem olid numbrid 2100 w Päikest kauaks ei jagu, nii et üle 6-7 kwh täna tootmist ei ole oodata aga abiks seegi.Tuli pliita alla ja porter välja valada, elu nagu lill. Häid pühi kõigile!    Järelvaatamine näitab 25. dets. tootmiseks siiski 9,64 kwh..

Sul ikka pargil pinda ja võimu ka! Aga puudu vist akupakk, kuhu siis koguda ja enamuse ööpäevast sealt tarbida. 9,64 on kokkuhoidliku pisema majapidamsie 24-tunnine elektritarve. Aga siis elektriga praeahjus parti ei küpseta Smile Ma tegin ehedaima loomkatse eile teisel jõulupühal, sest Jõuluvanna tõi uue induktsioonpliidi. Praegu detsembris külmaga puupliidiga süüa tehes maja kulu 7-12 kWh ööpäevas. Eile siis installisin uue paika ja selle ahjule peab tegema 1,5-tunnise täiskuumaga puhatsustsükli. Kohe oli elektrikulu 18,426kWh! See kuu siiani rekord oli 11.dets 13,131kWh, kus sai ka päev otsa kodus toimetatud, tuled-arvutid-telekad, Proua äkki triikis ka jne. Eile veel Sõbrad ka õhtul külla, saunas/majas lisa tuled et oleks valge ja leiliruumi 40W hõõgniit lisaks. Natukenegi tavapärasest vaiksest koduelust kõrvalekalle ja kohe + 5-6kWh! Kõige väiksem päev on olnud 13.12 ja 6,398 kWh. Ehk kuidas tahes arvutada, siis need pimeda aja parkide 6-10kWh tootmised on mittemidagid reaalse eluks tarviliku kõrval. Tänu ülekandetasudele on rahaline bilanss ikkagi tugevas miinuses sest sooja peab ikka kõige muuga tegema ja see ka maksab. Off-gridina pole aga pääsu geneka piinamisest. Või eladki räigelt koonerdades pilkases pimedas. Kuna suuremaid parke saab omada vaid maal, siis vähegi oma elamise ümbrust inimlikult valgemaks tehes on see 10 kWh kohe täis! Osad hullud käivad siiani tasku/pealambiga kottpimedas aga see pole ka mingi elu! Needsinased Sõbrad tulidki elile maalt, järvamaalt, ja oli ka sellest valgusest juttu. Arvasidki, et u.300 kWh kuus on talu õue valgustamise kulu. Ja neil pole kaugeltki nii valge ja nii kaugele kui võiks olla. Majast sauna, lauta (kanad, jänesed ja lambad) ja väravasse + anduritega vidinad. Ei taha nii elada, et ukse ees ja õuel on kottpime. Sest nad on ka linnainimesed, kes lihtsalt täna elavad enamuse aastast ja päevadest maal aga on ka kabe korter linnas, et siin ka elu nautida. Et see pealambiga toimetamine maal ajab juhtme kokku lõpuks - LED põlema, 50 euri kuus kulu ja elu on lill.
Vasta

Sel aastal pidi rekordarv väiketootjate liitumistaotlusi sees olema.
Sai samuti allkirjastatud leping 15kw päikesejaama liitumiseks - tuleb ilmselt esialgu küll 10kw süsteem, mida saab tulevikus 15 peale laiendada, samuti on inverteril olemas akude võimalus.
Lisaks on plaanis ka veekollektor ise ehitada nõuka aegsetest plekkradiaatoritest.
Sarnased radikad, 6tk. Ehitan soojustatud kasti ümber ja klaaspaketi peale.
[Pilt: 16f0ded7245d248e911683f97cd3428e.jpg]
Vasta

ostas keegi müütab pikemat aega sarnaseid radikaid paneeliks ja hind kah suht krõbe.
Vasta

Esimene ettejuhtunud omataoline  (päike, võrk, aku IN - 230V OUT)
Oskab keegi kommenteerida, kuidas see reaalselt ilma välisühenduse ja akudeta toimib?
Vasta

(22-04-2022, 23:37 PM)Raivo Kirjutas:  Esimene ettejuhtunud omataoline  (päike, võrk, aku IN - 230V OUT)
Oskab keegi kommenteerida, kuidas see reaalselt ilma välisühenduse ja akudeta toimib?

Kas poleks lihtsam sel juhul tavaline off-grid inverter osta?

Ise vaatan hybrid lahendust ja takistusena tundub hoopis seadmete ühendamine võrguga. Omaks lõbuks võib ju seinale tõsta ja tarbida, kuid kui tahaks riigiga tasaarveldust teha, siis need tundmatute tootjate seadmed ei sobi. Kas läbida kadalipp riikliku heakskiidu saamiseks või kordades kallim ja tuntud mark osta. Nendega kaasneb jällegi spetsiifiliste ja kalliste akude kasutamine, mis välistab isetegevusliku akupaki koostamise, ehk võimaliku kokkuhoiukoha. Mõnes mõttes võib aru saada, elekter pole mänguasi.
Vasta

Need tunduvad mulle põhimõtte poolest kõik ühesugused.
Erinevused vaid võimsuses ja külge võetava päikesepaneeli parameetrites.
Mind huvitab just see reziim, kui stabiilselt sellega oleks võimalik opereerida:
   
Vasta

Ma arvan, et müüja poolt väljakäidud parameetrid võiks mingi koefitsendiga läbi korrutada ja vajalikust veidi võimsam võtta. Töötama sel ajal ju põhimõtteliselt peaks, kui ilma hoiab. Paar akut ballastiks teise otsa ühendada oleks veel kindlam.

Raivo, avad ehk veidi tagamaid, mis tarbijaks on?
Vasta

Lisaküsimus kerkis, kas see seade võtab paneelidest puudu jääva võimsuse võrgust lisaks või lülitab lihtsalt võrgule ümber?

Koormuseks oleks küttekehad, käteräti kuivatist kuni boileri tennini.
Vahelduvvooluga oleks neid kõiki lihtne reguleerida.
Täna toimib süsteem "kodukootud kontrolleriga", kus sisuliselt mõõdetakse paneeli pinget (puudub MPPT) ja vastavalt sellele lülitatakse koormused on/off.
Sellisel viisil jääb aga efektiivsus kehvaks.
Akud on ainult elektrikatkestuse puhuks, jooksvalt neisse ei puhverda ja ilma akusid balanseerimata on see väga kahtlane.
Vasta

Tähendab, sul läheb hetkel särts otse paneelist läbi kodukootud kontrolleri tarbijatesse alalisvooluna? Aga kui võtta kontroller vahelt välja ja tuleb palju tuleb? Vahelduvaga oleks neid küll hea juhtida ja mppt-ga võidaks võimsuses, kuid kaotad konverteerimisega. Võib-olla teeb päeva lõpuks sama välja?

Eelmisel aastal käisin ühte süsteemi vaatamas, kus vanal oli rubilnik vahele pandud - oli tal siis ongrid või offgrid, ei mäleta, aga teises asendis läks särts otse paneelist boilerisse.

Selles ma küll kindel pole, et hübriidinverter ilma vooluvõrguta või akupangata üldse toimetama hakkab, kuigi reziim "paneelilt tarbijale" on esindatud. Eks ta ole rohkem mõeldud, et backup ühe või teise näol on alati olemas ja vahelduva pilvitusega või õhtupoole, kui päike kustu pannakse, ei pea pidevalt nuppe muljumas käima.
Vasta

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120007...ski-niipea
Tuul puhub, päike paistab, külm ka enam pole, aga ikka blää, blää, blää...!
Milleks riik kui inimesed peavad ise elektrijaamu ehitama!?
Vasta

Väidetavalt on meil majanduskriis , on enne ka olnud .
Kuidas mu lugupidamise ( pronksõduri teisaldada lasknud ) pälvinud A. Ansip majandust elavdas , mäletate ?  Eesti läks aasta enne seatud tähtaega üle digitelevisioonile , kohe tekkis vajadus soetada uus televiisor ja muu juurdekuuluv , kus majandus elavnes !
 Praegu on vaja lisaraha veremaa Ukraina vastase agressiooniga seotud sõjapõgenike eest hoolitsemiseks , Eesti Riigikaitse vajab oluliselt rohkem "võimsust" , valitsusel teatavasti oma raha pole , on maksudena laekuv ja laenuraha , läbi kõrge elektrihinna laekub eelarvesse rohkem raha , saab kaitsevõimet arendada jne .

 Kummaline muidugi on et päikesejaamade ning tuuleparkide toodang mis on kuulutatud roheliseks ja odavaks seda mitte  pole .
Vasta

(18-05-2022, 20:38 PM)envi Kirjutas:  ...
Milleks riik kui inimesed peavad ise elektrijaamu ehitama!?

Miks PEAB elektrijaama ehitama? Et paljud "rohepöörde" mõtlematuses tekitatud paneelitamistoetust agarasti ära kasutavad, on kurb paratamatus vabaturumajanduses töökogemuseta ametnike hallatavas kontrollivõimetus riigis.

Hoopis huvitavam, aga mitte kellelegi huvi pakkuv küsimus on see, miks peab olema strateegiliselt ülioluline tegevus elektrivarustuse tagamisel lõhutud laiali mitme pseudoiseseisva näivettevõtte vahel? Neid kõiki haldab Riik ja nendevaheline rahaliiklus on vaid ja ainult näiline käibetegemine bilansis ja pankade kasumi kasvatamine. Siit tasub otsida meie kõrge elektrihinna juurpõhjust.

Mul on hoopis küsimus, miks lubatakse elektrisüsteemi solkida pisitootjatel meie kõigi raha eest? Tuletame meelde: keevkihtkatlad on reguleeritavad A E G L A S E L T. Kiiresti skaleeritavaid hüdrovõimsusi meil ei ole.

Palun siit mitte välja lugeda päikesenergiavastasust: iseseisev tootmine oma tarbeks ilma välisühenduseta on igati mõistusepärane ja arusaadav. Tarbid siis, kui toodad ja elu on ilus und roheline..
Vasta

(19-05-2022, 08:39 AM)v6sa Kirjutas:  
(18-05-2022, 20:38 PM)envi Kirjutas:  ...
Milleks riik kui inimesed peavad ise elektrijaamu ehitama!?

Miks PEAB elektrijaama ehitama? Et paljud "rohepöörde" mõtlematuses tekitatud paneelitamistoetust agarasti ära kasutavad, on kurb paratamatus vabaturumajanduses töökogemuseta ametnike hallatavas kontrollivõimetus riigis.

Hoopis huvitavam, aga mitte kellelegi huvi pakkuv küsimus on see, miks peab olema strateegiliselt ülioluline tegevus elektrivarustuse tagamisel lõhutud laiali mitme pseudoiseseisva näivettevõtte vahel? Neid kõiki haldab Riik ja nendevaheline rahaliiklus on vaid ja ainult näiline käibetegemine bilansis ja pankade kasumi kasvatamine. Siit tasub otsida meie kõrge elektrihinna juurpõhjust.

Mul on hoopis küsimus, miks lubatakse elektrisüsteemi solkida pisitootjatel meie kõigi raha eest? Tuletame meelde: keevkihtkatlad on reguleeritavad A E G L A S E L T. Kiiresti skaleeritavaid hüdrovõimsusi meil ei ole.

Palun siit mitte välja lugeda päikesenergiavastasust: iseseisev tootmine oma tarbeks ilma välisühenduseta on igati mõistusepärane ja arusaadav. Tarbid siis, kui toodad ja elu on ilus und roheline..

Usun, et tahtsid öelda "päikese elektrienergia..."
Teadupärast toimub siin maamunal enamus asju tänu päikesele, ka tuulikud paneb lõpuks tööle ju päikene.
Vasta

LHV foorumis üks tegelane seletas, kes omab suhteliselt väikest päikeseparki. Et linnas ringi käies on tunne nagu narkoärikal või litsimaja omanikul, on juba häbi, et nii palju raha saab. 
Mälu järgi, et äriplaanis oli elektri hind ca 45-50 EUR/MWh, eelmise aasta kokkuvõttes tuli sisse ligi 120 EUR MWh, millele lisandub taastuvelektri toetus ca 50 EUR/ MWh. 
Nagu aru saada võib, meie toodame küll rohkem kui ise tarbime, aga kuna lätlased-leedukad seda ei tee, siis maksame ka meie õudset kirvehinda. 
Olukord on ikka täielik turumoonutus ja ühine elektriturg ei ole kasulik nagu plaanitud oli, vaid ristiks kaelas.
Vasta

(19-05-2022, 09:44 AM)Peeter2 Kirjutas:  LHV foorumis üks tegelane seletas, kes omab suhteliselt väikest päikeseparki. Et linnas ringi käies on tunne nagu narkoärikal või litsimaja omanikul, on juba häbi, et nii palju raha saab. 
Mälu järgi, et äriplaanis oli elektri hind ca 45-50 EUR/MWh, eelmise aasta kokkuvõttes tuli sisse ligi 120 EUR MWh, millele lisandub taastuvelektri toetus ca 50 EUR/ MWh. 
Nagu aru saada võib, meie toodame küll rohkem kui ise tarbime, aga kuna lätlased-leedukad seda ei tee, siis maksame ka meie õudset kirvehinda. 
Olukord on ikka täielik turumoonutus ja ühine elektriturg ei ole kasulik nagu plaanitud oli, vaid ristiks kaelas.
Eelmisel aastal küll 0,12eur kwh polnud, oli suve läbi 0,03-0,05kwh
. Ilmselt käis jutt ikka eelmisest kuust.
Vasta

   

https://www.facebook.com/groups/energiaf...0079228565
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne