Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Vabandust kui on juba jutuks olnud või ei haaku teemaga.

Uuriks nimelt sellist asja, kas keegi kes asja tunneb jagaks tarkust:

Milliseid seadmeid konkreetselt oleks vaja,millises koguses ja mis oleks sellise komplekti rahaline väärtus, tänaste hindadega, et saaks kodus elektriauto päikesega laetud?

Suuremat parki siia teha ei saa sest  liinide läbilaske võimsus ( ?) on juba kaetud olemasolevatega, seega parki võrku ühendada ei saa.

Kui kaua laeks ( suvisel ajal), et saaks sõita 150 km ( eeldusel, et auto seda võimaldab). Nimelt poodi saab küll lähemale aga kui on vaja  nt. arsti juurde minna , siis linna on 70 + km .

Tänud ette
Vasta

Selles võrrandis on väga palju muutujaid ja teada on vaid üks neist (150km).
Linnasõit on ilmselt valdavalt maantee ehk võib arvestada ca 17kWh/100km, jämedalt üheks linnaskäiguks vaja 25kWh energiat.
Autode laadimiskiirused ja võimekused on erinevad, aga asjade lihtsana hoidmiseks kasutame näiteks Leafi, mille pardalaadija on 6.6kW ja ühefaasiline.
Siit juba koorub lahti, et kui sul on 6.6kW päikesepark ja ühefaasiline inverter, siis õnnestuks kogu toodang autosse suunata ilma, et ülejääki tekiks. Ja sellise võimusega laadides suurusjärk 4 tundi paneelipargi makstoodanguga laadimist.
Samas selles ahelas on kaod ka, eriti DC to AC to DC moondeprotsesside tõttu. Elektriautoasid saab ka alalisvooluga laadida, kuid selleks peab omal vastav DC-DC (kiir)laadimisjaam olema.
Vasta

Tsitaat:Kodus  laeb 230 V tavapistikust edukalt kui võrk ja juhtmestik korras on. Tarbimine ca 2,2 kilovatti.
Millest sõltub ühel juhul laadimine 2,2 kW-ga ja teisal 6,6 kW-ga? Kolmekordne vahe. Kas auto ise teab palju ta tarbida tohib, et kaitset majas mitte välja lüüa?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(17-06-2022, 11:58 AM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:Kodus  laeb 230 V tavapistikust edukalt kui võrk ja juhtmestik korras on. Tarbimine ca 2,2 kilovatti.
Millest sõltub ühel juhul laadimine 2,2 kW-ga ja teisal 6,6 kW-ga? Kolmekordne vahe. Kas auto ise teab palju ta tarbida tohib, et kaitset majas mitte välja lüüa?

2,2kW ehk 10A laadimist võimaldab kaasaskantav laadija, mille saab igasse suvalisse pistikupesasse ühendada. Seal mingit tarkust üldjuhul sees ei ole (osadel vist on temperatuuriandur pistiku sisse ehitatud, et tuvastada pesa ülekuumenemist). Aga üldiselt 10 ampriga ka mingeid probleeme ei teki.
Sealt edasi suuremad võimsused on juba statsionaarse kodulaadija teema ja seal on valikuvõimalusi palju. Erinevad võimsused, 1F, 3F, loomulikult ka kõiksugu nuti-pluti värgendus jne. Saab börsihinda jälgivaid, ülejäänud maja tarbimist jälgivaid, et kaitset mitte välja lüüa, päikesepaneelidega ühilduvaid jne.
Vasta

Sel 10 A laadijal on mingi karbike üsna pistiku lähedal.
3 dioodi Power, laadimine ja error.
Autost endast saab laadimise aja (soovi korral ka kondi või soojenduse) seadistada. 
No kuni börs soodsaks läheb või pesumasin lõpetab. Juhe selle ajani pesast (praktiliselt) voolu ei võta.
Vasta

(17-06-2022, 10:09 AM)Etsike Kirjutas:  Selles võrrandis on väga palju muutujaid ja teada on vaid üks neist (150km).
Linnasõit on ilmselt valdavalt maantee ehk võib arvestada ca 17kWh/100km, jämedalt üheks linnaskäiguks vaja 25kWh energiat.
Autode laadimiskiirused ja võimekused on erinevad, aga asjade lihtsana hoidmiseks kasutame näiteks Leafi, mille pardalaadija on 6.6kW ja ühefaasiline.
Siit juba koorub lahti, et kui sul on 6.6kW päikesepark ja ühefaasiline inverter, siis õnnestuks kogu toodang autosse suunata ilma, et ülejääki tekiks. Ja sellise võimusega laadides suurusjärk 4 tundi paneelipargi makstoodanguga laadimist.
Samas selles ahelas on kaod ka, eriti DC to AC to DC moondeprotsesside tõttu. Elektriautoasid saab ka alalisvooluga laadida, kuid selleks peab omal vastav DC-DC (kiir)laadimisjaam olema.
Tänud vaevaks võtmise ja vastuse eest!

4 tundi on igati äge, ega igapäev linnas käi.  Mul oli nagu arusaam, et see aku laadimine on tohutu aeglane. Siinsamas oli paar posti tagasi tees, et ööga laeb pistikust 100 km sõitu? Kas sain millestki valesti aru ?

Kas keegi oskab öelda puusalt kui palju maksab 6kw  park ( detailid) ja DC DC laadija? Veel midagi vaja ?

Kui suurele pinnale  6 kw park mahub? Mõtlen kas talumaja katusest piisab ?Maja on ca20  m pikk.Sarika pikkus oma 5...6 m .  Oleks ilusasti päikese poole.

Siis veel 1 loll küsimus: kui auto aku saab täis ja võrku ühendatud pole mis siis juhtub ?
Vasta

Liigutasin GRANDi küsimuse elektriauto-teemast siia: elektriauto on selles võrrandis ühelpool võrdusmärki lihtne "vajab X kWh energiat". Teisel pool on aga tootmine, mis nii ühene ei ole.

Küsimus on huvitav selle poolest, et selles võrrandis on nii tootmise kui tarbimise pool alalispinge (millele ka Etsike viitab). Kas on nn avatud süsteeme (st paneel ei ole autotootja poolt auto külge kruvitud vms), mis suudavad kuidagi tekitada standardse(d) alalispinge(d), et jätta ära invertimine ja alaldamine ning toita eeldatavalt X*ca4,2V+ tarbija-poolt (st liitium-akupakid) otse vajalike pingetega?
Sisuliselt on see olukord, kus auto toetab mingite tasemeteni välist BMSi ning tootmise-poolelt parasjagu pakutavat pinget jagatakse auto poole sama X*4,2V+ loogikaga. Seda kasvõi ajas eri ahelaid toites.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Ööga 100 km sõitu on enam-vähem õige selle kaasasoleva 10 A laadijaga.
See eest saab laadida igal pool kus 230 V pesa olemas ja võrk just nõuka aegne pole.
Kõik ülejäänud laadimislahendused on oluliselt kiiremad.
Vasta

Kodune DC-DC laadija ei tundu realistlik plaan. 99,9% kasutatakse kodus laadimiseks ikkagi auto pardalaadijat ja selle sisendiks on vahelduvvool. On olemas küll DC väljundiga kodu (kiir)laadijaid, aga nende hinnad pigem seal 10+k eur juures. Sellise laadija eelis oleks see, et siis pole enam 6,6kW pardalaadija võimsuse piirangut, saab kõik mis päikesest tuleb korraga autosse lükata. Aga ma pole kohanud sellist, mis DC sisendit omaks, üldjuhul need ikka samamoodi AC sisendiga. Võibolla kui mõni tootja pakub kohe täiskomplektina paneelidest autoni.. aga ma pole kindel kas ka sel juhul see väga mõistlik tee oleks.
Vasta

Seda DC DC  ei õnnestunud leida. Sattusin mingite laadimisjaamade otsa aga nende hind muudaks selle kodus laadimise majanduslikult mõttetuks.

Küll leidsin müüdavat kodust akulaadimis jaama 5000 w , maksab 2700 EUR.  Kui see seade võimaldaks päevaga auto aku täis laadida, oleks asjas jumet.

Kas keegi aitaks  tõlkida selle osa

Sisaldab puhas   siinus inverterit ja mppt kontrollerit. Mis asjad need on ?
Mida tähendab :
 Paneelide sisepinge peab jääma kontrolleri mppt vahemikku?
Vasta

(18-06-2022, 11:21 AM)GRAND Kirjutas:  Kas keegi aitaks  tõlkida selle osa
Sisaldab puhas   siinus inverterit ja mppt kontrollerit. Mis asjad need on ?
Mida tähendab :
 Paneelide sisepinge peab jääma kontrolleri mppt vahemikku?

See tähendab, et inverteri väljundpinge kuju on sarnane võrgu pinge kujule (ehk võiks sobida igasugustele tarbijatele) ja inverter oskab paneele võimalikult efektiivselt koormata.
Paneelide pinge peab vastama inverteri poolt vastuvõetavale.

Iseenesest on võimalik, et autolaadija suudab tööd teha ka alalisvoolult, aga see eeldab suuremaid teadmisi.
Vasta

(18-06-2022, 15:00 PM)Raivo Kirjutas:  
(18-06-2022, 11:21 AM)GRAND Kirjutas:  Kas keegi aitaks  tõlkida selle osa
Sisaldab puhas   siinus inverterit ja mppt kontrollerit. Mis asjad need on ?
Mida tähendab :
 Paneelide sisepinge peab jääma kontrolleri mppt vahemikku?

See tähendab, et inverteri väljundpinge kuju on sarnane võrgu pinge kujule (ehk võiks sobida igasugustele tarbijatele) ja inverter oskab paneele võimalikult efektiivselt koormata.
Paneelide pinge peab vastama inverteri poolt vastuvõetavale.

Iseenesest on võimalik, et autolaadija suudab tööd teha ka alalisvoolult, aga see eeldab suuremaid teadmisi.
Tänud!

Teadmised on kehvad sellel alal, õige märkus.Sellepärast uuringi, et tiba tarkust saada.

Küsimus on ikka üleval, mis juhtub kui aku saab täis? Kuskilt oleks nagu kuulnud, et siis tuleb ikka võrku ühendada?

Tänud ette!
Vasta

Seal on päris palju erinevaid variante, kuidas seda süsteemi üles on võimalik ehitada. Mis seadmeid kasutades jne. Selles mõttes ei saa kohe otsest vastust anda. Aga eks tuleb selle arvestusega siis ehitada et tootmine oleks piiratud tarbimise võimsusega ning võrku müümist ei toimuks. Ka selle tagamiseks on erinevaid võimalusi.
Vasta

https://polarnightenergy.fi/news/2022/7/...ght-energy
Vasta

Muidugi pluss sommidele, et sihukese neljandajärgulise kommunaaluudise BBC-le on suutnud maha müüa. Inglisemaal võib see küll uudiseks olla, et liiv sooja hoiab, aga laiemalt vaadates selles teadmises midagi uut küll pole. Samamoodi võiks tünni sisse panna graniitkildu või lihtsalt kurguni rauda täis valada, liiv on neist variantidest ilmselt kõige soodsam. Elektrit nad ju hoitud soojusest ei tooda, läheb uuesti majade kütteks, seega väljakuulutatud akust on asi kaugel. Niipidi võttes saaks akuks nimetada ükskõik mis veekogu või kasvõi emakest maad. Sest vaata kus Sahara kandis alles akumuleeritakse, onju.
Vasta

(10-07-2022, 08:37 AM)alfredo Kirjutas:  Muidugi pluss sommidele, et sihukese neljandajärgulise kommunaaluudise BBC-le on suutnud maha müüa. Inglisemaal võib see küll uudiseks olla, et liiv sooja hoiab, aga laiemalt vaadates selles teadmises midagi uut küll pole. Samamoodi võiks tünni sisse panna graniitkildu või lihtsalt kurguni rauda täis valada, liiv on neist variantidest ilmselt kõige soodsam. Elektrit nad ju hoitud soojusest ei tooda, läheb uuesti majade kütteks, seega väljakuulutatud akust on asi kaugel. Niipidi võttes saaks akuks nimetada ükskõik mis veekogu või kasvõi emakest maad. Sest vaata kus Sahara kandis alles akumuleeritakse, onju.
Ses mõttes on sommid kindlasti targemad kui 5b ja lgp ksf.
-graniitkillu suuremad õhuvahed soodustaksid konvektsiooni ja sellega kaasnevat soojakadu.
-raud on hea soojusjuht ja juhib soojuse atmosfääri minema
lisaks ütleb minu talupojaloogika, et see liiv seal tünnis liigub, et soojusvahetid oleks ikka kontaktis võimalikult kuuma või jahtunud liivaga. Graniitkildu või valurauda sajatonnises tünnis oleks keerulisem.
Ja akumulaator tähendabki ENERGIAsalvestit. Sedapuhku siis soojusenergia.
Tünni mõte on nivelleerida energiatarbimise kõikumist ja alternatiiviks oleks rohkem või vähem "puid ahju visata", mis on teadupärast üsna pika inertsiga liigutus.
Vasta

Liivaga on mässatud kaua ja siiani ei ole head tulemust saadud. Pigem on liiv siiani olnud isolaator näiteks plekkahjude peal puitlae kaitseks, rääkimata siis metallurgiast ja liivavalust Wink  Seal peab mingi kavalus olema et see mass 500 kraadi peale saada! See tundub kuidagi kahtlane... no ja eriti kahtlane tundub aeg, mida lubatakse. Kui on külm talv, on nii meil kui Soomes Päikseta-pime ja tuuletu.  Mingit liivapatarei laaadimist ei toimu ja tee kuitahes suur tünn, tühjaks saab see ikka ja päris ruttu. Per eramaja selline pisike silotorn püsti panna ja sealt mingi aja toa soojas hoidmsieks energiat saada - miks mitte. Meil ju vaja sellist 20 kraadi õhku elamsieks...

Aga õde mul keraamik ja nagu aru saada, siis keraamikaahjude temperatuurid kõrgkuumust põletades on üke kahe korra kõrgemad, täpsemalt 1150 kraadi ja peale et põldpagu sulama hakkaks. Koos ahju enda massiga midagi ju seal sees on aga sooja ei anna see kuigi kaua! Lisaks suurele ahjule on neil ka õemehe rakukeraamika ahjud jne ja no ei ole see salvestuse aeg liiga pikk ka ülisuurte kuumuste juures. 500 pole ju midagi... Neil veel suur ahi üleni betoon"punkris" keset maja, me räägime kümnetest tonnidest betoonist, aga soojaks seda ei saaa. Suurim ahi, millega on tänu neile olnud kokkupuuteid, oli Tartu ARSi gaasiahi ja see oli samasuur, kui meie elamised Big Grin Ma olen paar korda aidanud seda pakkida ja kinni müürida ning otsese põletuspriotsessi ajal läks Ujula uulitsa maja pisut soojemaks aga ei midagi erilist. Veelkord: me räägime eelpõletuses ja madalkuumsukeraamikas 900 kraadi ja kõrgkuumuses 1150 kraadi. Ja raku-keraamika ahju katsetusi, sealjuures edukaid, oleme me Kaidoga ka Noarootsis vana katkise katla ja puudega teinud Wink Pisuke osa selles Kaido konstrueeritud raku-ahjus on ka minul. 

Ainuüksi sellise plekk-tünni isoleerimine nii suure temperatuuri juures on tõsine väljakutse! Miskit ei klapi, sest siis võiks ju ränikarbiidi põhjal vägapalju kõrgemaid temperatuure taluva salvesti teha, sellise 2500 kraadi sest SiC ise sulab 2730 juures aga seda enam tavatulega ei saavuta. Kõik see peaaaegu "tasuta" on ühel või teisel moel enam kui kahtlane. Reaalsus on see, et kui on Päike on soe vesi ja/või elekter olemas; on tuul saab midagi ringi ajada ja kas elektrit toota või midagi pumbata ning gravitatsiooni kasutamise võimalusel saab seda kõike suisa pidevalt jätkates teha. Ahjah, seekordne sõit sai ka selle taastuvenergia pilguga just Poolat vaadatud ja soovitasin ka teistel neljal jälgida: peaagu kõigil on Päikesekollektorid sooja vee jaoks katustel ja mõnedel lisaks ka PV-paneelid. Sest sooja vett vajataksegi enim ja see on ka suur kulutaja. Ja Poola on juba tsoonis, kus Päike toimib ka novembrist veebruarini mingil mõistlikul moel. Mõne erandiga, siis kogu Poolas saab ka detsembris 1kWp pealt kuus kätte vähemalt 20kWh energiat, Eestis parimates kohtades kus keegi ei ela, 11-12 ja enamuse meie elukohas Tallinna kant 9-10. Varssavi aga 27. Kõnealune Kankanpää, mis on ju keset maad ja päris märgatavalt põhjapool, detsembris 5,7 kWh ja tuult seal ka pole. 40 kilti rannikust, nagu Kose. 

Kõlab natuke liiga ilusti, et varsti paneme tuugenid seisma üüratutele liivatünnidele, mida siis tuule olemasolul kütame ja tuulevaikuses kasutame. Ehk vajalik kompensatsioonijaam on kohe tuugeni enda sees. Praegu on ju sammas ise kasutu metalli raiskamine. Teeninduseks võib ju välispinnal relsstee ja lift olla, ei pea seest käima.
edit: ahjah, ksf!telc juba mainis talupojamõistust ja loogikat, et see liiv peab ka liikuma. Aga see tegevus ise vajab juba "jebiitseskaja siilat" kuna tegu on kümnete ja sadade tonnidega. Ja ikka see temperatuur ka mis paneb erakordsed nõudmised kõigele.
Vasta

Liiva vahel on ka õhuvahed, soe tõuseb üles vastavalt seadustele ja mingit liiva liigutamist ei toimu. Selle juraka maksimumvõimsus on vaid 100kW ja salvestusvõimsus 8000kWh. Pole ju suurt midagi erilist, mul oli vana saunakeris vist 12 kW.

Lihtsam oleks olnud kasutada vett, mille salvestusvõime on kordades suurem. Sama veemahu juures saaks vabalt kasutada 100-140C temperatuuri, liiva 500-600C asemel. Soojusülekanne oleks samuti kordades kiirem. Juhuslikult kasutan seda tüüpi akut juba üle paarikümne aasta maja keskkütte süsteemis ja CBC pole ilmaimet siiani filmimas käinud :: )
Vasta

(12-07-2022, 16:46 PM)alfred Kirjutas:  Lihtsam oleks olnud kasutada vett, mille salvestusvõime on kordades suurem. Sama veemahu juures saaks vabalt kasutada 100-140C temperatuuri, liiva 500-600C asemel.
Kui suur peab süsteemis rõhk olema, et vesi 140C peale saada?
Vasta

Küsimusele vastates, siis max, mida enda paagis näinud olen, jääb 120C juurde ja rõhk süsteemis midagi extrasuurt küll polnud - 2,5bari ehk, isegi kaitseklapp vist ei rakendunud. Mis soomlaste mahuga akus selliste kraadide juures juhtuma hakkab, ei tea muidugi öelda. Ja see 140C oli lihtsalt näide. Kui kolli karta, siis hoiad kraadid madalamad ja lõpptulemusena akumuleerid vähem sooja.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne