Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
#21

(07-06-2009, 22:46 PM)pontu6 Kirjutas:  Iilide ajal käis tiivik ringi nii, et tekkis probleeme kogu kupatuse kinni hoidmisega. Ja tester näitas hädiselt 3 volti...

Kuidas olnuks kiirendava ülekandega? Selliste labadega võiks nagu jõudu küll olla.

Või veel variant - teha lühemad labad ja panna neid palju, tõstmaks geneka pöördeid.
Vasta
#22

Nagu Basilio kirjutas, need labad ei ole head mitte üldse. Tiivikute küsimust on Basilio vist siin teemas juba kergelt puudutanud, pole viitsinud korralikult lugeda aga plaanis on kindlasti millalgi, kui on aega süveneda. Propelleri arvutusi/tegemisi on ka eesti keelses kirjanuses kajastatud piisavalt. See torulahendus on iseenesest huvitav oma lihtsuses aga mitte efektiivsuses.
Vasta
#23

(08-06-2009, 13:07 PM)Soobel Kirjutas:  Või veel variant - teha lühemad labad ja panna neid palju, tõstmaks geneka pöördeid.


Selle asjaga on just vastupidi, palju labasid annab suurema momendi ning vähem labasid suuremad pöörded.
Siin üks päris asjalik jutt tuulegeneraatoritest "Tehnikamaailmas"




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#24

Nagu ma juba kirjutasin - pöördeid mõjutab eeskätt labade ARV, mitte pikkus. Kuju loomulikult ka, eespool oligi ilmselt süüdi labade halb profiil. Pöörete suurenemisel tekkis aerodünaamiline pidurdus ja pöördeid jäi väheks. Enamus tiivikul tekkinud pöördemomendist kulus labade ümber keeriste tekitamiseks. Ehk siis kulbikujuliste labade jõuga läbi õhu surumiseks.
Labade pikkus annab pöördemomenti, kuna pikendab jõu õlga justnagu kangilgi. That`s it, rohkem midagi! Pöördeid see pigem langetab kui tõstab. Labade pikendamisel tekivad suuremad pöörded ainult ühel juhul - kui tiivik ei ole koormusega proportsioonis ehk siis jõud ei käinud lühema labaga piisavalt üle.
Suurem labade arv võimaldab töötada vaiksema tuulega, sest suurendab samuti pöördemomenti ja see tõuseb tuule tugevnedes järsemalt kui labade pikendamise puhul, aga sama järsult ta ka langeb, kui tuul veelgi tugevneb. Ühesõnaga - paljulabaline tiivik on efektiivne ainult kitsas tuulekiiruste vahemikus ega võimalda suuri pöördeid.
Nii on minu teada asjad.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

Tiiviku idee sain siit: http://www.yourgreendream.com/diy_pvc_blades.php
See hall 110nene kanali toru tahab lahti saetult tõesti oma kuju muuta ja kaardu tõmmata. Ja ka pehme on see liiga. Suure tuulega laba otsad paindusid 10 -15 cm tuule suunas läbi. Tuleks ilmselt kasutada seda pruuni (oranzi?) toru. See on kordades tugevam.
Siin veel üks püsimagnet mootoriga PVC laba vend.
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html
Pildilt tunduvad labad lühemad kui mul aga voolu tuleb mis mühiseb. Ilmselt on siis tuult rohkem.
Vasta
#26

Aga ise tahaks järgmisena midagi sellist proovida.
http://www.otherpower.com/images/scimage...80post.jpg
Ja generaatori peaks ka ise tegema. Mul juba ports neodüüm magneteid varutud. Eks talvel, kui rohkem aega, peab proovima.
Vasta
#27

(08-06-2009, 23:55 PM)pontu6 Kirjutas:  Aga ise tahaks järgmisena midagi sellist proovida.
http://www.otherpower.com/images/scimage...80post.jpg
Ja generaatori peaks ka ise tegema. Mul juba ports neodüüm magneteid varutud. Eks talvel, kui rohkem aega, peab proovima.

See peaks isegi töötama. Igatahes paistab konstrui tugevam kui torust tehtud propelleril. Mina teeks ta ainult veitsa kõrgema ehk siis labad pikemad. Selline julla peaks katusel suht vaikselt ringi kõsistama.
(08-06-2009, 22:36 PM)pontu6 Kirjutas:  Tiiviku idee sain siit: http://www.yourgreendream.com/diy_pvc_blades.php
See hall 110nene kanali toru tahab lahti saetult tõesti oma kuju muuta ja kaardu tõmmata. Ja ka pehme on see liiga. Suure tuulega laba otsad paindusid 10 -15 cm tuule suunas läbi. Tuleks ilmselt kasutada seda pruuni (oranzi?) toru. See on kordades tugevam.
Kui soovid kangekaelselt jääda torust tehtud labadega propelleri juurde, siis tugevda neid labasid ja kata või täida laba õõnes pool mingi kerge materjaliga. Õhutakistus peaks tunduvalt vähenema ja tiiviku efektiivsus suurenema. Pead anda ei või, aga tasub proovida!
Tõsisema projekti puhul voolitakse õige profiil välja puust või valatakse komposiitplastist.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#28

(09-06-2009, 08:24 AM)Basilio Kirjutas:  
(08-06-2009, 23:55 PM)pontu6 Kirjutas:  Aga ise tahaks järgmisena midagi sellist proovida.
http://www.otherpower.com/images/scimage...80post.jpg
Ja generaatori peaks ka ise tegema. Mul juba ports neodüüm magneteid varutud. Eks talvel, kui rohkem aega, peab proovima.

See peaks isegi töötama. Igatahes paistab konstrui tugevam kui torust tehtud propelleril. Mina teeks ta ainult veitsa kõrgema ehk siis labad pikemad. Selline julla peaks katusel suht vaikselt ringi kõsistama.


Midagi sellist siis




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#29

(09-06-2009, 09:55 AM)korvimees Kirjutas:   Midagi sellist siis

Jajaa, see on juba päris tegija vurr ja peaks toa valgeks tegema küll! Kindlasti peaks turbiini hoolega tasakaalustama ja kogu krempli kummipukside või patjade peale panema. Muidu on müra toas ja vibra ei mõju ka majale hästi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#30

Huvitav- huvitav, keegi härrasmeestest pole veel märkinud, millist rolli mängib labade samm .

Terv. Veteran.
Vasta
#31

(09-06-2009, 13:01 PM)Veteran Kirjutas:  Huvitav- huvitav, keegi härrasmeestest pole veel märkinud, millist rolli mängib labade samm .

Terv. Veteran.

Õigustatud kriitika! Smile Ega sellest netiprojektides ka väga juttu ei ole.
Ise teeksin propelleriga tuulikul labad pööratavad ja leiaksin sobivaima sammu katseliselt.
Asi käib kokku laba profiili teemaga. Ei olnud plaanis asjaga kohe nii sügavuti minna ja algajaid ära ehmatada. Smile
Ehk on abiks: http://www.greeleynet.com/~cmorrison/airfoil3.pdf
http://www.practicalaction.org/docs/ener...manual.pdf
http://club.cycom.co.uk/windturbinedesign.html
http://education.gsfc.nasa.gov/nycri/res...5-SIT2.ppt
ja kui veel lahjaks jääb, siis...!
http://www.scialert.net/qredirect.php?do...linkid=pdf

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#32

(09-06-2009, 09:55 AM)korvimees Kirjutas:  
(09-06-2009, 08:24 AM)Basilio Kirjutas:  
(08-06-2009, 23:55 PM)pontu6 Kirjutas:  Aga ise tahaks järgmisena midagi sellist proovida.
http://www.otherpower.com/images/scimage...80post.jpg
Ja generaatori peaks ka ise tegema. Mul juba ports neodüüm magneteid varutud. Eks talvel, kui rohkem aega, peab proovima.

See peaks isegi töötama. Igatahes paistab konstrui tugevam kui torust tehtud propelleril. Mina teeks ta ainult veitsa kõrgema ehk siis labad pikemad. Selline julla peaks katusel suht vaikselt ringi kõsistama.


Midagi sellist siis
krt trooja tuli sellelt leheltSad
Vasta
#33

(09-06-2009, 18:12 PM)guits112 Kirjutas:  krt trooja tuli sellelt leheltSad

Ai kurja! Loodan et ma töökoha arvutisüsteemi ei nakatanud! Aga olgu peale, lähen ülehomsest niikuinii puhkusele... Toungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#34

Veidi ka ajalugu. Die Windmotoren, F. Neumanni poolt 1881. a.koostatud atlas sisaldab mitmete tuuleveskite- turbiinide ja -rataste jooniseid. Toon siin mõned näited.         [attachment=3023        

Terv. Veteran.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#35

Kui juba ajaloo uurimiseks läheb, siis http://www.telosnet.com/wind/early.html
Selline nägi välja tuuleveski enne Kristust!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#36

Energiavärk teistes foorumites:
http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/sh...hp?t=15585
Vasta
#37

Olen siis hetkel puhkusel ja sebimist palju. Arvutisse satun väga harva. Augustis jätkan! Jõudu kõigile iseehitajatele!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#38

Basilio on tagasi. Kuidas härrastel ehitamisega läheb?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#39

Tuult ei ole.
Vasta
#40

(05-08-2009, 22:51 PM)pontu6 Kirjutas:  Tuult ei ole.

Krt, mul oli puhkuse ajal tuult nii et pidi majal katuse ära viima! Narva kukkus tagant ära ja majapidamine tiksus 2,5 tundi bensugeneka peal.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne