[Geena2]

Konkreetne mootor on ju vahelduvvoolul töötav asünkroon. Järelikult voolu ei saa ta mitte kuidagi toota. Kui rootoril oleksid mähised, siis veel, aga kuna kuuldavasti harjad puuduvad, siis võib järeldada terassüdamikuga rootorit.

Odoot, siin just läheb huvitavaks. Head mõtet ei tohi raisku lasta. Teatavasti kõik elektrimootorid on pööratavad, st neid saab ka generaatorina kasutada. Asünkroonmootorit on tsipa keerulisem rakendada. Idee ise on järgmine: torkad oma asünkroonmootori vooluvõrku ja see hakkab pöörlema. Ta pöörleb veidi aeglasemalt kui 50Hz võrgu poolt tekitatud pöörlev magnetväli. Nüüd paned talle propelleri külge ja see hakkab ise teda kiiremini ringi väntama. Kui rootor pöörleb natuke kiiremini kui meie 50Hz poolt ette nähtud, siis hakkab elekter Narva poole liikuma. Kogu moos :-)
AGA siin on ka plusse ja miinuseid.
+ Pluss on see, et saab ehitada tuulemootori (st generaatori) mille propelleri kiirus ei muutu. See on tormikindel värk. Mida tugevam tuul seda rohkem ampreid voolab Narva poole.
- Üks miinus on algkäivituse tegemine siis kui Narvast voolu ei saa võtta,
- Teine miinus on siis kui Narva poolt tekib voolukatkestus. Meie vapper generaator hakkab siis omapead kogu küla toitma (see on tegelikult hea), aga kui energiamehed tulevad liini remontima, siis on liin voolu all ja nemad ei tea sellest midagi ja see on vääääga paha.
- Miinus on ka siis kui tuul vaibub. Siis tiivik seisma ei jää, vaid hakkab tuult tegema.
Nende probleemide lahendamiseks on vaja mingeid kondensaatoreid ja spetsiaalset juhtimisplokki. Selle ehitust ma ei tea.
Ega ma ka rohkemat teagi. Kunagi seesama pesumasina mootor jäi mulle silma, et ehk sobiks otse, ilma reduktorita ... aga pole olnud aega ega viitsimist sellega mässata. Internetis keegi ameerika isemõtleja on selle lahendanud ja müüb neid plokke. Tal on üsna detailne mehhaanilise osa kirjeldus, aga elektroonikaploki kirjeldust ei ole. Ärivärk,