09-01-2016, 21:52 PM
Tere kõigile!
Uuena foorumis tahaks kõigepealt kiita ja tänada. Väga asjalik foorum. Kõik asjakohane info ühes kohas ja asjade areng ajas jälgitav. Asjalikud, põhjalikud, positiivsed ja humoorikad kommentaarid, mille eest eriline tänu eelkõige isand Basilio´le ja Vend Karvikule
. Arvestades, et keskmine hea raamat on ka paarsada lehekülge mahukas, pooldan foorumi jätkumist samas formaadis, kus päikest, tuult ja vett puudutav kenasti ühes kohas koos, mahuruumi ju veel on .
Nõu paluks ka
Kavatsen hakata kevadel ehitama 60 rm kuur-kasvuhoonet, mille sees lõunaküljel on ca 10 rm väiksem eraldatav aastaringne kasvuhoone. Kombineeritud küte: tahkeküte (ehitaks ise), elekter, päikesekollektor (ehitaks ise), põrandas maa sees ca 5 kuupmeetrine soojustatud mahuti vihmaveele.
Mõlgutan mõtet teha kasvuhoone lõunapoolne fassaad (12 m pikk) võimalikult suures osas (ca 5-10 rm seinapinna ulatuses) päikesekollektoriks ja selle kohta ongi tekkinud väga palju küsimusi. Aga - et küsimus ja vastused / soovitused jääksid siin foorumis võimalikult lähestikku, küsin küsimused ühekaupa.
Olulisim küsimus - päikesekollektorile polükarbonaat või klaas?
Polükarbonaat on kergem, vastupidavam, ilmselt soojapidavam, kergem ehitada jne. Paar kuud tagasi oli praktiliselt kindel otsus, et lõunapoolne külg tuleb põhiosas polükarbonaadist.
Tänaseks on tekkinud kõhklus polükarbonaadi väidetava mürgisuse tõttu.
Kõik plastikud on ilmselt mingitel tingimustel ja teatud kogustes inimorganismile mürgised.
http://banaanisaar.ee/keskkond/plastik/
Teadaolevalt sisaldab polükarbonaat vähki tekitavaid aineid, sh ftalaate ja bisfenool A-d (BPA-d). Kemikaalieksperdi sõnul ei tohi polükarbonaati kuumutada, kuna kuumuse toimel lekib BPA palju agressiivsemalt. http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/...ku-puutume
Päikesekollektoris polükarbonaat ilmselgelt kuumeneb, seega väidetavalt vähki tekitavad ained ka lekivad. Aga - kas keegi foorumlastest äkki teab, mis kogustes ja mil viisil ? Kui kokkupuutes vedelikega, siis ei ole ju hullu, kuna polükarbonaadist oleks päikesekollektori esipaneel ja see vedelikega kokku ei puutu. Või eralduvad need ained õhku? Sellisel juhul ilmselt on suur probleem, kuna plaan oli kollektoris soojenev õhk suunata ruumi / taimedele.
Samas on ju müüdavad valmiskasvuhooned tervikuna nimelt polükarbonaadist. Kas võib olla, et sellistes kasvuhoonetes temperatuur nii kõrgele ei tõuse, nagu päikesekollektoris?
Kuidas teie polükarbonaat-kattega päikesepaneelid end kuumal suvepäeval üleval peavad? Polükarbonaat on käega katsudes kuum? Kas on tunda mingit lõhna?
Kas ma olen õigel teel, et pigem karta, kui kahetseda - kuna ehitan kasvuhoonet vähemalt 15ks aastaks ja tahan päikesekollektori sooja õhku suunata taimedele, siis tuleks kasutada pigem klaasi? Või mõtlen üle?
Vastuste / soovituste / arvamuste tänud ette!
Uuena foorumis tahaks kõigepealt kiita ja tänada. Väga asjalik foorum. Kõik asjakohane info ühes kohas ja asjade areng ajas jälgitav. Asjalikud, põhjalikud, positiivsed ja humoorikad kommentaarid, mille eest eriline tänu eelkõige isand Basilio´le ja Vend Karvikule
. Arvestades, et keskmine hea raamat on ka paarsada lehekülge mahukas, pooldan foorumi jätkumist samas formaadis, kus päikest, tuult ja vett puudutav kenasti ühes kohas koos, mahuruumi ju veel on . Nõu paluks ka
Kavatsen hakata kevadel ehitama 60 rm kuur-kasvuhoonet, mille sees lõunaküljel on ca 10 rm väiksem eraldatav aastaringne kasvuhoone. Kombineeritud küte: tahkeküte (ehitaks ise), elekter, päikesekollektor (ehitaks ise), põrandas maa sees ca 5 kuupmeetrine soojustatud mahuti vihmaveele.
Mõlgutan mõtet teha kasvuhoone lõunapoolne fassaad (12 m pikk) võimalikult suures osas (ca 5-10 rm seinapinna ulatuses) päikesekollektoriks ja selle kohta ongi tekkinud väga palju küsimusi. Aga - et küsimus ja vastused / soovitused jääksid siin foorumis võimalikult lähestikku, küsin küsimused ühekaupa.
Olulisim küsimus - päikesekollektorile polükarbonaat või klaas?
Polükarbonaat on kergem, vastupidavam, ilmselt soojapidavam, kergem ehitada jne. Paar kuud tagasi oli praktiliselt kindel otsus, et lõunapoolne külg tuleb põhiosas polükarbonaadist.
Tänaseks on tekkinud kõhklus polükarbonaadi väidetava mürgisuse tõttu.
Kõik plastikud on ilmselt mingitel tingimustel ja teatud kogustes inimorganismile mürgised.
http://banaanisaar.ee/keskkond/plastik/
Teadaolevalt sisaldab polükarbonaat vähki tekitavaid aineid, sh ftalaate ja bisfenool A-d (BPA-d). Kemikaalieksperdi sõnul ei tohi polükarbonaati kuumutada, kuna kuumuse toimel lekib BPA palju agressiivsemalt. http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/...ku-puutume
Päikesekollektoris polükarbonaat ilmselgelt kuumeneb, seega väidetavalt vähki tekitavad ained ka lekivad. Aga - kas keegi foorumlastest äkki teab, mis kogustes ja mil viisil ? Kui kokkupuutes vedelikega, siis ei ole ju hullu, kuna polükarbonaadist oleks päikesekollektori esipaneel ja see vedelikega kokku ei puutu. Või eralduvad need ained õhku? Sellisel juhul ilmselt on suur probleem, kuna plaan oli kollektoris soojenev õhk suunata ruumi / taimedele.
Samas on ju müüdavad valmiskasvuhooned tervikuna nimelt polükarbonaadist. Kas võib olla, et sellistes kasvuhoonetes temperatuur nii kõrgele ei tõuse, nagu päikesekollektoris?
Kuidas teie polükarbonaat-kattega päikesepaneelid end kuumal suvepäeval üleval peavad? Polükarbonaat on käega katsudes kuum? Kas on tunda mingit lõhna?
Kas ma olen õigel teel, et pigem karta, kui kahetseda - kuna ehitan kasvuhoonet vähemalt 15ks aastaks ja tahan päikesekollektori sooja õhku suunata taimedele, siis tuleks kasutada pigem klaasi? Või mõtlen üle?
Vastuste / soovituste / arvamuste tänud ette!
Naine ehitab kasvuhoone . . . ja grillikoja . . . ja sauna . . . ja . . . .
Ei midagi keerulist, kui on internet ja sõbrad