Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(10-01-2016, 10:45 AM)Basilio Kirjutas:  Klaas 

2) Kehv soojapidavus. Vaja läheb topeltklaase, mis teeb paneeli paksuks, raamid massiivseks ja suurendab purunemisohtu.

A kui võtta selline toonkile, millel peegeldav pool ja see sissepoole jätta?
Vasta

Tänud vastajatele Smile

Ksf pen.skari 240 rm kasvuhoone võttis vererõhu üles Smile. Kahjuks ei ole nii palju vaba maad. Aga heas mõttes kadestan Smile. Isand Basilio pani veel kord mõtlema kahekordse klaasi vajaduse ja tulevikus võimaliku vahetamise peale. Tänud!  

Kilega ei saa majandada, kuna kinnistu piirile ühele joonele tuleb kolm 60 rm hoonet (kõigil lõunapoolne esikülg 12 m): kasvuhoone, töökoda, kuur/kanala. Kõik 3 vundamendil, üle krohvitud Fibo või tellis. Kahele välimisele tulevad puitaknad (olemas) + osaline päikesekollektori-sein, keskmisele kasvuhoonele päikesekollektori sein + klaas/polükarbonaat avad. Visuaalselt peaks nad võimalikult ühte stiili jääma ja olema pikaealised, seega hetkel kaldun vist ka kasvuhoone puhul ikkagi klaasi poole. Mingi kogus 4 mm karastatud klaasi olemas (võin anda kontakti, kust seda Viljandimaalt veel mõistliku hinnaga saab, transport pealinna maksis 30 eurot ja peremees tõi ise kohale).

Tahaksin kõigile kolmele tekitada osalise klaasfassaadi (lõunapoolse esiseina), mis töötaks päikesekollektorina. Tore, kui asjatundjad vaataksid üle, kas olen päikesekollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud.
1. Päikesekollektori asend võiks olla muudetav / kallutatav, suvel kõrge päikesega ca +-45 kraadi, talvel võib olla ka täiesti vertikaalselt / püsti. Klaasist hoone seina puhul (kalle ei ole muudetav) kasutegur talvel suurem, suvel väiksem.
2. Esiküljeks polükarbonaat või klaas. Kui klaas, siis soovitatavalt kahekordne, karastatud. Mõlemad paisuvad, seega purunemise vältimiseks äärtesse nn paisumisvahe (aga ääred hermeetilised / õhukindlad).
3. Päikese pika lainepikkusega valguskiirgus tuleb läbi klaasi. Neeldub kollektoris olevas materjalis (plekkradiaator, metalltorud, vasktorud, metallkast, plasttoru, ventilatsioonitoru, plekkpurgid vms), energia muutub lühikese lainepikkusega soojuskiirguseks. Eesmärk seada päikesele ette võimalikult suur pind, mis neelaks kiirgust maksimumis. Ise ehitades parim plekkradiaator, tihedalt metall või vasktorud, halvim plastiktoru. ?
4. Materjali salvestunud lühikese lainepikkusega soojuskiirgus kiirgab nii materjali (nt vasktoru või plekkradiaatori) sissepoole kui väljapoole, aga kandub üle ainult külmemale kandjale (jahedam õhk, madalama temperatuuriga vesi, glükool, tosool, antifriis). Kui radiaatoris või torus on vedelik, siis tuleks see võimalikult kiiresti edasi transportida küttetorudesse või salvestuspaaki. Kui ei taha süsteemi talveks tühjaks lasta või eesmärk koguda sooja maksimaalselt ka talvel, siis sobivad transportivaks vedelikuks glükool, tosool, antifriis (kõik kaubandusvõrgust saadavad, vahe teen hiljem selgeksSmile. Sobiks ka punane ahjukütus, piiritus, aga ilmselt kallis / keeruline kätte saada. Kasutatud toiduõli ei sobi (pumba tõttu).
5. Hetkel veidi segane, kas jahe vedelik peab alati kollektorisse sisenema paneeli allosast ja soojenenud vedelik väljuma ülevalt. Iseringluse puhul ilmselt seda vajalik jälgida, pumba puhul ei tohiks olla vahet.
6. Iseringlus tekib mingil määral vaid juhul, kui salvestuspaak asub oluliselt kõrgemal, kui kollektor. Nii soe vesi kui soe õhk tõusevad ülespoole, aga tuleb välja mõelda, kuidas need alla tuua (nt põrandaküttesse). Üldiselt ilma ventilaatorita või pumbata ei ole lootust süsteemi korralikku ringvoolu tekitada, seega need tuleb paigaldada. Soovitatav mõlemad siseneva külma vee või jaheda õhu poole, kuna kollektorist väljuva kuuma õhu või vee poolel olles võivad need üles sulada. ?
7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? Kui eesmärgiks soendada salvestuspaagis olevat vett, siis halvim variant, kui transportiv vedelik on väga soe (salvestuspaak liiga väike, toruring lühike) ja kollektoris radika / torude ümber olev õhk pidevas jahutuses. ? Kui kollektoris torude / radika ümber olev õhk on võimalikult kuum ja ringlev vedelik võimalikult jahe, kandub õhusoojus uuesti toru/radika seintesse ja sealt ringlevasse vedelikku.
8. Kollektori külgede ja tagakülje eesmärk on takistada kollektoris oleva õhusooja leket väliskeskkonda (seetõttu vajalik külgede ja tagakülje isolatsiooniks peno või kivivill vms). Ideaalis võiks tagakülje sisemine külg olla ka materjalist, mis päikeselisel ajal neelaks täiendavalt ka ise päikesekiirgust või õhusoojust ja salvestaks selle ning kui peale päikese loojumist hakkab kollektoris õhk jahtuma, siis see tagakülje materjalis salvestunud soojus soojendab kollektoris olevat õhku ning omakorda see soojus kandub torude seintesse ja transporditakse sealt mahutisse. ? Tagakülje sisematerjal võiks seega olla ka nt metallplaat (või hoone kollektorfassaadi puhul mingis osas nt savitellised). ? Parima tulemuse saaks, kui torud on vastu tagakülje metalli - torude vahelt salvestub päikesekiirgus tagakülje metalli ja antakse sealt torude tagakülje kaudu üle torus ringlevale vedelikule. ? Samas on tagakülje metallplaat mõttetu, kui kollektori sisuks on nt plekkradikas - siis võiks peno olla seestpoolt kaetud ka nt fooliumiga?
8. Tagakülje sisematerjali teine võimalik eesmärk on peegeldada tagasi pika lainepikkusega päikesekiirgust torude või radika tagaküljele, kus see neeldub, muutub lühikese pikkusega soojusenergiaks ja kantakse üle vedelikule. Plekkradika puhul ilmselt mingit peegeldust ei toimu, küll aga võiks peegeldamisel olla jumet torude puhul? Tagakülje sisekülje katmisel fooliumiga peegeldab see mingil määral päikesekiirgust tagasi torude tagaküljele. Tagakülje sisekülje katmisel peegliga tekib vertikaalse seina puhul oht, et vale asetuse puhul kiirgab peegel pika lainepikkusega päikesekiirguse tagasi õue (päikesekiired lähevad klaasist / polükarbonaadist uuesti läbi). Peegli kasutamisel võiks olla efekt vaid juhul, kui peegli asetuse tõttu suunatakse sellele langevad päikesekiired kollektori all- või ülaosas asuvatele torudele tagantpoolt. ?

Kas siiamaani olen kollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud? Mida ma pole arvestanud?
Ilmselgelt sain ma koolis füüsikas hindeid ilusate silmade eest (ja siinkohal tervitaks oma füüsikaõpetajat Smile).
Tänud, kes viitsisid läbi lugeda ja tänud ette vastajatele Smile  
Vasta

(10-01-2016, 12:44 PM)Janka Kirjutas:  
(10-01-2016, 10:45 AM)Basilio Kirjutas:  Klaas 

2) Kehv soojapidavus. Vaja läheb topeltklaase, mis teeb paneeli paksuks, raamid massiivseks ja suurendab purunemisohtu.

A kui võtta selline toonkile, millel peegeldav pool ja see sissepoole jätta?
Asi pole (ainult) soojuskiirguses. Suure osa soojusest viib otsene kontakt, sest klaas on tihe materjal mis juhib soojust. Jaheda ja tuulise ilmaga tõmbab minu vaid suviseks kasutamiseks mõeldud veesoojendi paneelidel temperatuuri alla. Kui kasutatud aknaraamid ära mädanevad, asendan klaasi sealgi plastiga.
Heli pikk tiraad vajab vastamiseks rohkem aega. Üldiselt on asjast minu arvates õigesti aru saadud. Teooria on kõva. Lisan vaid mõned praktilised kommentaarid.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Heli pikale jutule on mul üks teemaväline kommentaar - mina paneksin töökoja ja kuuri sellesse ketti kõrvuti.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kiire Googelmoogel andis ühe teemasse puutuva pildi.
   

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(10-01-2016, 18:49 PM)Marko Kirjutas:  Heli pikale jutule on mul üks teemaväline kommentaar - mina paneksin töökoja ja kuuri sellesse ketti kõrvuti.

Mnjah . . . Ma tahtsin ka kõrvuti panna. Tegelikult tahtsin veel kolmanda ehk kasvuhoone keskele panna. Ehitusseadustiku kiirkursuse ja ehitusnõunikuga kohtumise järel olin sunnitud tõdema, et lihtsam on ehitada mitu 60 ruutmeetrist hoonet. Lisaks selline väike eripära, et üks hoonetest ehk kuur/kanala on eemal, aga töökoja ja kasvuhoone vahel on tiik, kuhu läheb mõlema hoone katuste vihmavesi ja lisaks jookseb tiigist läbi mõlema hoone päikesekollektori sooja üleküte. Loodan talvel niipalju päikesesooja saada, et tiigi see osa ei külmuks (tuletõrje veevõtukoht). No ja siis sellest tiigist läheb omakorda maaküte jne Smile. Kui neid eripärasid ei oleks, siis eelistaksin ka ühte hoonet.
Vasta

Tsitaat:lisaks jookseb tiigist läbi mõlema hoone päikesekollektori sooja üleküte. Loodan talvel niipalju päikesesooja saada, et tiigi see osa ei külmuks (tuletõrje veevõtukoht). No ja siis sellest tiigist läheb omakorda maaküte jne [Pilt: smile.gif]. Kui neid eripärasid ei oleks, siis eelistaksin ka ühte hoonet.
Nüüd ma aru ei saa või olen puuduliku aruga.
Ühtpidi tahad tuletõrje veevõtu jaoks sinna energiat suunata, teistpidi tarbida kütteks energiat. No kasutegur saab olema miinus märgiga, ehk paned sinna rohkem energiat sisse kui välja võtta õnnestub. Tiik ju lahtine ja iga auranud aatom võtab kaasa energiat.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Mnjah, minagi katsuksin kõigepealt majad-värgid soojaks kütta, enne kui tiiki keema prooviks ajada. Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(10-01-2016, 21:45 PM)aavu Kirjutas:  
Tsitaat:lisaks jookseb tiigist läbi mõlema hoone päikesekollektori sooja üleküte. Loodan talvel niipalju päikesesooja saada, et tiigi see osa ei külmuks (tuletõrje veevõtukoht). No ja siis sellest tiigist läheb omakorda maaküte jne [Pilt: smile.gif]. Kui neid eripärasid ei oleks, siis eelistaksin ka ühte hoonet.
Nüüd ma aru ei saa või olen puuduliku aruga.
Ühtpidi tahad tuletõrje veevõtu jaoks sinna energiat suunata, teistpidi tarbida kütteks energiat. No kasutegur saab olema miinus märgiga, ehk paned sinna rohkem energiat sisse kui välja võtta õnnestub. Tiik ju lahtine ja iga auranud aatom võtab kaasa energiat.

Tänud kaasa mõtlemast!
Suurest tiigist kahe hoone vahele ulatuva tiigi otsa pindala on seal hoonete vahel ca 16-20 rm, sügavus selle koha peal ca 2-2,5 meetrit (maht 35-40 kuupi), seega põhjani see osa ei külmu talvel nagunii. Lahti pean hoidma tuletõrjevooliku jaoks pealt mõne ruutmeetri. Selleks on tiigi see hoonetevaheline osa kõrguste vahega ülejäänud suurest tiigist eraldatud ja soojustatud/kaetud; tuletõrjevoolikule kattes luuk + päikesetoitega kaane alla sooja õhku puhuv paneel. Nimetame seda suure tiigi eraldatud osa tuletõrjetiigiks.
Kui talveperioodil tekib töökoja tahkekütte+päikesekollektori ja kasvuhoone tahkekütte+päikesekollektori+ taimelampide+ taimekuivati tulemusena väikeses ringis (päikesekollektor, mahuti, tahkeküte, põrandaküte) sooja vee ülejääk, lasen automaatikal avada nn suure ringi ja selle suunata tuletõrjetiigist läbi käivatesse torudesse. Kui juhtub, et töökoda / kasvuhoone ei ole kasutuses, lasen samuti päikese köetud sooja vee suurele ringile. Nii peaks tuletõrjetiik kogu talve olema külmumata veega.

Elumaja maaküte võetakse ülejäänud suure tiigi osast. Suur tiik ja see väike tuletõrjetiik muutuvad kevadel jälle üheks suureks tiigiks.
Aga - mõtted võivad veel muutuda. Hetkel on olemas 3 hoone vundamendid, poolenisti kaevatud tiik, päris palju materjale ja mitukümmend küsimust. Kevadeni õnneks veel paar kuud, nii et head mõtted on oodatud ja palutud Smile
Vasta

Selle asemel, et tiigis hoida 2ruutmeetrist auku tuletõrje jaoks, ostaks jääpuuri, veelgi ägedam kui on mootoriga. Kui tuli läheb lahti, hakkaks puurima ja vilkuritega autosid ootama. Tõenäoliselt tuleb ka kiirabi mitme turske sanitariga ühes, eks need otsusta mis saab.
Vasta

(10-01-2016, 23:43 PM)pat1 Kirjutas:  Selle asemel, et tiigis hoida 2ruutmeetrist auku tuletõrje jaoks, ostaks jääpuuri, veelgi ägedam kui on mootoriga. Kui tuli läheb lahti, hakkaks puurima ja vilkuritega autosid ootama. Tõenäoliselt tuleb ka kiirabi mitme turske sanitariga ühes, eks need otsusta mis saab.

Elektriline jääpuur peaks siis olema ühendatud Päästeameti valvetelefoniga - kui sealkandis tulekahju häire, siis ametnik vajutab nuppu ja puur hakkab mu tiiki auku puurima Smile
Vasta

Vot see viimane mõte võtaks juba jumet, aga see tiigi kütmine ei lähe kohe mitte!

Tervitab Veteran.
Vasta

Oeh. Kui Basiliol oleks vaja mõtteline osa tiigi pinnast SOS veevõtuks lahti hoida, siis uputaks raske ankru abil sinna poolest saadik paksu vahtplasti tüki. Kui nö. "s**t ventikasse lendab" ja mujal paks jää peal, siis peaks paar matsu kangiga vahtplasti asemele kasutuskõlbuliku veevõtuaugu tekitama. Iseasi kas ametkonnad sellist lahendust jälle aktsepteerivad...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(11-01-2016, 08:49 AM)Veteran Kirjutas:  Vot see viimane mõte võtaks juba jumet, aga see tiigi kütmine ei lähe kohe mitte!

Ei ole miskit teha. Teatud ehitiste puhul on Päästeameti nõue, kui palju külmumata vett peab kinnistul aastaringselt olema (ja tuletõrjele kättesaadav).
Mulle meeldib, et kõigile mu tiik huvi pakub Smile. Aga palun - kas keegi saaks vaadata üle eelmisel lehel oleva küsimuse - et kas ma olen päikesekollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud. Saaks muid arendusi edasi mõelda Smile
Vasta

(11-01-2016, 09:28 AM)Basilio Kirjutas:  Oeh. Kui Basiliol oleks vaja mõtteline osa tiigi pinnast SOS veevõtuks lahti hoida, siis uputaks raske ankru abil sinna poolest saadik paksu vahtplasti tüki. Kui nö. "s**t ventikasse lendab" ja mujal paks jää peal, siis peaks paar matsu kangiga vahtplasti asemele kasutuskõlbuliku veevõtuaugu tekitama. Iseasi kas ametkonnad sellist lahendust jälle aktsepteerivad...

Veel sogaks tiigis vett.
Meil naabritel nimelt kenasti hüdrant tiigikaldal. Maaseest läks tiigi keskossa toru, sügavama koha peale.
Selline lahendus nagu ei vaja mingi augu lahti hoidmist, ei külmu talvel ära ja tuletõrjeauto pump ise imeb hüdrandist.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta

(10-01-2016, 16:25 PM)Heli Kirjutas:  1. Päikesekollektori asend võiks olla muudetav / kallutatav, suvel kõrge päikesega ca +-45 kraadi, talvel võib olla ka täiesti vertikaalselt / püsti. Klaasist hoone seina puhul (kalle ei ole muudetav) kasutegur talvel suurem, suvel väiksem.
3. Ise ehitades parim plekkradiaator, tihedalt metall või vasktorud, halvim plastiktoru. ?
4.Kui ei taha süsteemi talveks tühjaks lasta või eesmärk koguda sooja maksimaalselt ka talvel, siis sobivad transportivaks vedelikuks glükool, tosool, antifriis (kõik kaubandusvõrgust saadavad, vahe teen hiljem selgeksSmile
5. Hetkel veidi segane, kas jahe vedelik peab alati kollektorisse sisenema paneeli allosast ja soojenenud vedelik väljuma ülevalt. Iseringluse puhul ilmselt seda vajalik jälgida, pumba puhul ei tohiks olla vahet.
6. Üldiselt ilma ventilaatorita või pumbata ei ole lootust süsteemi korralikku ringvoolu tekitada, seega need tuleb paigaldada. Soovitatav mõlemad siseneva külma vee või jaheda õhu poole, kuna kollektorist väljuva kuuma õhu või vee poolel olles võivad need üles sulada. ?
7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? 
8. Tagakülje sisematerjali teine võimalik eesmärk on peegeldada tagasi pika lainepikkusega päikesekiirgust torude või radika tagaküljele, kus see neeldub, muutub lühikese pikkusega soojusenergiaks ja kantakse üle vedelikule. Plekkradika puhul ilmselt mingit peegeldust ei toimu, küll aga võiks peegeldamisel olla jumet torude puhul? Tagakülje sisekülje katmisel fooliumiga peegeldab see mingil määral päikesekiirgust tagasi torude tagaküljele. Tagakülje sisekülje katmisel peegliga tekib vertikaalse seina puhul oht, et vale asetuse puhul kiirgab peegel pika lainepikkusega päikesekiirguse tagasi õue (päikesekiired lähevad klaasist / polükarbonaadist uuesti läbi). Peegli kasutamisel võiks olla efekt vaid juhul, kui peegli asetuse tõttu suunatakse sellele langevad päikesekiired kollektori all- või ülaosas asuvatele torudele tagantpoolt. ?
Nonii, panin siia tsitaadi lühendatud kujul, et ei peaks kahe postituse vahet lappama. Paar kommentaari:
1. Kõiki kollektoreid pole vaja kallutada. Mida sa suvel nii pööraselt kütma pead, et kesksuvisest päikesest maksimumi tahad võtta? Hoone kütmiseks mõeldud paneel võiks püsti olla. See aitab kompenseerida suvise ja talvise päikese intensiivsuse erinevust. Erandiks on tarbevee soojendi. Seal on kaks varianti - muudetava kaldega või kaheosaline. Kui kollektori pind on piisavalt suur, et ka talvel sooja vett saaks, siis peaks see suvise päikesega piisavalt tootlik olema ka vertikaalsena. Statsionaarseid asju on palju lihtsam ehitada, soojustada ja hooldada. Liigutada on minu arvates mõtet vaid fotoelektrilisi paneele. Aga see on juba teine ooper.
3. Plast ei juhi piisavalt sooja. Muidu - mida suurem pind soojusvahetil päikesele valla seda parem.
4. Mina ostsin hulgilaost autodele mõeldud jahutusvedeliku kontsentraati ja segasin veega. Tuleb minu teada odavaim ja toimib OK.
5. Jah. Lämmi tahab ikka üles tõusta ja pole mõtet teda ilma mõjuva põhjuseta jõuga veenma hakata. Asjata energiakulu. Peab arvestama ka elektrikatkestuse, rikke vms. Hea kui süsteem on suuteline avariiolukorras iseringluse abil toimima, kasvõi puujalaga.
6. Ventika puhul jah ja veel kord jah. Õnnestus endalgi juba üks K-Rautast ostetud plastventikas väikese purkla katsetusega ära kärsatada. Pump, kui see on mõeldud kannatama min. 100*C saab hakkama ka kuuma poole peal, aga ilma mõjuva põhjuseta ei tasu sinna siiski toppida. Eluiga on külma poole peal pikem.
7. Jah, õhu maht veeküttepaneelis võiks olla võimalikult väike ja mina seda ei tuulutaks. Kombineeritud paneelis võiks olla primaarne õhkküte ja veetorud suviseks liigsoojuse ärajuhtimiseks. Nii on mul plaanis kasutada oma purklat nr. 2. Külmal ajal kütab õhku, suvel soojendab tarbevett.
8. Peegliga mängimine on nii ja naa. Kuidas tagada, et iga päikese asendi puhul oleks toru tagakülg päikeselaigus? Saab muidugi:
https://www.youtube.com/watch?v=t3Tl3V0E8sA
Minu arvates on lihtsam suurendada soojusvaheti pinda. Ehk siis torudele vahet ei jäta või kasutab plaatradiaatorit. No vähemalt mina olen seda teed läinud. Tehakse ka torude külge või ümber kinnituvaid plekist soojusepüüdjaid. Või kinnitatakse torud tihedalt mustaks värvitud plekile. Kõigi lahenduste eesmärk on üks - koguda päikesekiirgust võimalikult suurelt pinnalt ja anda see edasi otsekontakti abil. Töötavad muidugi kõik lahendused, erinevus on efektiivsuses, mida omakorda saab kompenseerida pinna suurendamisega.
NB! Kõik see on puhtalt minu arvamus, mis ei pretendeeri viimase instantsi tõele.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(11-01-2016, 08:49 AM)Veteran Kirjutas:  Vot see viimane mõte võtaks juba jumet, aga see tiigi kütmine ei lähe kohe mitte!

Ja kuhu austet ksf. siis soovitavad suisel ajal tekkiva soojuse ülejäägi pista? Alternatiiv on kollektori varjutamine karniisi/rulooga.

Pelaegi: sõltuvalt tiigi mahust võib nii õnnestuda märkimisväärse osa sügisest üle elada suisel ajal sinna pumbatud soojuse abiga. Sügisepoolsest otsast jäävaba tuletõrje veevõtukoht on pelk boonus. Tasub muidugi läbi rehkendada, ega tiiki juhuslikult keema aja... Niikuinii tähendab soojuspumbaga tiigikese lüpsmine seda, et kevadel tuleb päris kaua jää sulamist oodata.

Helil on õigus selles, et pumbata säärased süsteemid ei toimi kuigi hästi. Kuigi teoorias on ilmselt võimalik konstrueerida isevoolne akupaagi küttekontuur ning lahendada ka akupaagist sooja edasitoimetamine isevoolsena, siis kangiseaduse alusel tuleb kusagilt mujalt lõivu maksta. Tõenäoliselt kas süsteemi efektiivsuse, reageerimiskiiruse või komponentide paigutuse arvelt.

Ning ikkagi ei pääse üldises plaanis elektrist, oleme liiga mugavaks läinud. Toungue

Aga teemapüstitus mulle meeldib: teha päikeseküte nii, et oleks headel aegadel ülejäävat võimalik kuhugi salvestada.

Ettepanek moderaatorile: tõsta see arutelu omaette lõimeks Cool
Vasta

Tiigi põhja ankurdatakse sõelaga 110mm pvc toru sa 30cm kõrgusele põhjast, sealt tuuakse toru ligipäesetavase kohta tiigi kaldale ja paigaldatakse imemiseks hüdrant.
 See ei külmu kunagi ja alati valmis imemiseks.
Vasta

Üks võimalus külmavabaks tiigiks on tiiki allikavesi sisse lasta tuua Big Grin .
Vasta

(11-01-2016, 14:06 PM)ahtos Kirjutas:  Üks võimalus külmavabaks tiigiks on tiiki allikavesi sisse lasta tuua Big Grin .
Hüljes sisse lasta. See hoiab ka jääaugu ilusti puhta. Ainult kala läheb raipele palju.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne