Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(16-04-2019, 08:36 AM)indrek1000 Kirjutas:  Sinu paneelide nimivõimsus oli kokku sinna 250w kanti?
200W ehk silma järgi kaks sellist nagu sinul. Praeguste päikseliste ilmadega laevad kaks rekka akut pikapeale ilusti ära, sest ööpäevane tarbimine on mul väiksem kui päevane tootlikkus. Kui nüüd sompus ilm tuleb, käib süsteem vähemalt ühe ööpäeva takkajärgi akudelt.
Vaatan et sul kõrged puud ümberringi, peaksid paneelindust päris hästi tormi eest kaitsma.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(16-04-2019, 11:09 AM)Basilio Kirjutas:  Vaatan et sul kõrged puud ümberringi, peaksid paneelindust päris hästi tormi eest kaitsma.


Puud ümberringi jah, sellepärast keldri otsa sai tõstetud, et puud/hooned nii ruttu ära ei varjaks.
Kaugusega metsast õnneks ca 50m.

Tean ka akude pealt arvestada siis - ca 3 suurt oleks mõistlik.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

Õhtust,

Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? Hiinlased pakuvad miskit riistvara sellejaoks. 

Indrek

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

(20-04-2019, 22:51 PM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust,

Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? Hiinlased pakuvad miskit riistvara sellejaoks. 

Indrek

Glaubrisoola lahusega sai nõuka ajal laaditud akusid. Pärast loputad dest. veega ära ja uus hape sisse ja laadid täis jälle.
Kõigepealt tuleb aku muidugi tühjaks laadida. Nii enne kui peale soolalahust.
Mõnest akust sai isegi asja seejärel.

Kuuno
Vasta

(20-04-2019, 22:51 PM)indrek1000 Kirjutas:  ...Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? ...

Palja dest veega laadida 1-2 ampriga. Täis-tühjaks tsükleid korduvalt. Aega võib minna nädalaid.
Vasta

(20-04-2019, 22:51 PM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust,

Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? Hiinlased pakuvad miskit riistvara sellejaoks. 

Indrek

C-Tekil on selleks programm recond. Paar oma töösse äärmise leigusega suhtunud akut on peale selle paarikordset pruukimist (koos vahepealse tühejndamisega 10,5 V) täiesti elujõuliseks kohendunud. Aga mõned on keema jäänudki - küürakat parandab vaid haud.
Vasta

(26-04-2019, 17:05 PM)motamees Kirjutas:  
(20-04-2019, 22:51 PM)indrek1000 Kirjutas:  ...Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? ...

Palja dest veega laadida 1-2 ampriga. Täis-tühjaks tsükleid korduvalt. Aega võib minna nädalaid.

Kuidas sa töötanud akust elektrolüüdi nii kätte saad, et purkide põhja ladestunud (sulfateerunud akudel on enamasti elektrolüüt ka pruun) sodi plaatide vahele ei satuks?

Mul on kurb kogemus, kus enne rämepruuni elektrolüüdi väljavalmist rahuldavalt toiminud aku peale uuesti täitmist (vähem, kui tunni jooksul) enam mõistusega elu märki ei ilmutanudki - läks laadiumisel kohe keema ja mingit koormust ei talunud. Samas elektrolüüt oli täielik kohvi ka. Muidugi ei saa välsitada, et ma lihtsalt ei osanud toona pruugitud poeuue Start-2 õigesti ümber käia...
Vasta

(26-04-2019, 23:47 PM)v6sa Kirjutas:  Kuidas sa töötanud akust elektrolüüdi nii kätte saad, et purkide põhja ladestunud sodi plaatide vahele ei satuks?...

Eks ladestiste plaadi vahele sattumise jutt on rohkem teoreetiline. Paras liuk on purgi põhjas ja kui tahad seda kätte saada, siis tükk pesemist. Sul võis plissplaadi tükk lühist tekitada ja kui juba nii, siis pole selle akuga nagunii enam midagi teha.

Küsimus oli sulfateeunud akust. Sulfateerunud aku on tavaliselt terve ja vähe kasutatud. Sulfaat saab ju tekkida ainult pika seismise ja mittetarvitamise käigus. Laadides ja pestes on vesi hoopis valgesogane, mitte kohvine. Sulfaat on nagu hallitanud plaadid. Ropult õeldes on hape tahkestunud plaatide sisse/pinnale.
Vasta

Sulfaat tekib materjali pinnale, umbes nagu oksiid või rooste või mis iganes tuntud nimega nähtus metalli pinnal. Seda ei ole võimalik lahustada keemiliselt nii, et plaadid jääksid terveks, ehk siis teisisõnu, seda ei ole võimalik lahustada. Sulfaati saab pinnalt eemaldada ainult mehhaaniliselt. Üks võimalus selleks on tõsta laadimise protsessis volte, et lasta aku keema. Taolise tegevuse käigus lüüakse materjali pinnal tekkivate mullikesega mingi pisike osa sulfaadist minema. Ka taoliselt toimides saab sealt kätte ainult kergema või õhema kihi, enamus jääb alles sinna.  Nii ehk naa, on ka see teema üsna piiritletud ning kätte saab sealt ainult pisikese osa sulfaadist. Kõik ülejäänud targad teemad läbi laadijate või mingite pesusooda süsteemidega, pesevad/organiseerivad ainult puhtaid, ehk ilma sulfaadita pindu muudest sitakihtidest mis takistavad laadimisprotsesse. Sulfaat plaatide pindadel on nagu anodeering alumiiniumi pinnal ja kõik katsed sellest lahti saada paitades võrdub anodeeringu pesemisega veega või rääkides selle kihiga.

Kui vana aku tagurpidi keerata, siis aku põhjas olev pasakiht liigub sujuvalt plaatide vahele ja nn lühistab süsteemi, sellest ka edaspidine plaatide mitte laadimine.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(20-04-2019, 22:51 PM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust,

Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? Hiinlased pakuvad miskit riistvara sellejaoks. 

Indrek

Kohal
[Pilt: 0112071069b768b.jpg]

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

(13-05-2019, 23:06 PM)indrek1000 Kirjutas:  
(20-04-2019, 22:51 PM)indrek1000 Kirjutas:  Õhtust,

Kas keegi on katsetanud aku desulfaatimist? Hiinlased pakuvad miskit riistvara sellejaoks. 

Indrek

Kohal

Ootan huviga tulemusi.

On pakkuda kuivaks kasutatud ja seejärel seisnud aku, mis destveega täitmise järel paugust keema läheb C-TEK ei suutnud elustada.
Vasta

(14-05-2019, 11:21 AM)v6sa Kirjutas:  On pakkuda kuivaks kasutatud ja seejärel seisnud aku, mis destveega täitmise järel paugust keema läheb C-TEK ei suutnud elustada.

Ma yhte akut olen nyyd 2 x nädal laadinud. Amprid alla lalaadimisel ei kukkunud. Teen veel yhe tsykli ja siis kuulutan lõppenuks.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

(14-05-2019, 11:21 AM)v6sa Kirjutas:  Ootan huviga tulemusi.
 Panin pininamassina tööle.
On yks aku millel kolaki pinge koormusel kukub, hea testida seda.

Naabritel iseäranis suur huvi tekkinud selle "päevalille" vastu. Küsimused stiilis palju tuleb kah ja mis ära toidab on standard. Big Grin
Aga nendes yhikutes orienteeruda on keeruline.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

https://www.err.ee/948127/fermi-energia-...endamiseks 

Saab elektriautosid laadida, troll ja tramm, elektrirong. Reaktori võimsust ei saavat järsult muuta, nagu koolipõlves räägiti. Mis siis ööseks lükkavad välja kui tormab ja tuulikud täiega vehivad?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Tere.
Eelmine aasta korra põgusalt vaatasin ja uurisin seda päikesepaneelide teemat. Ausalt öeldes asi jäi siiski väga segaseks. Olen kah natuke ikka elektri teemat õppinud aga paneelide värki ei tonka kohe mitte sugugi. Tahaks küttevälisel perioodil saada jooja vee majapidamisse nii 150l ööpäevas. Plaanisin osta poolpidused paneelid http://www.remont.ee/est/tooted/paikesee...id/?mid=77 Kahjuks hinnad veel paneelidel üsna krõbedad. Nii siit edasi on minu jaoks juba tumm maa. Mitu paneeli peaks olema, oma loogika kohaselt töötab üks paneel päikese korral vast 4 tundi päevas nö. lubatud parameetrite lähedused. Kuidas neid omavahel ühendada? Alalisvool hoopis midagi teist. Millist termostaati kasutada, ilmselt peab see kontaktivaba olema, kaarleek põletab vist teised variandid maha. Milliseid tenne kasutada ja kuidas need ühendada. Ei taha hakata jalgratast leiutama ja loodaks väga Teie kaasabile, et asi selgeks saada. Muidugi on öeldud, et miks kohe ei kasuta päikesekollektorit. Maja asukoht natuke kehva kollektori paigaldamiseks, siis veel vaja torusid, pumpa, soojusvahetit, suvel läheb keema. Head ja vead on mõlemal süsteemil. Väike ääremärkus ka, uurisin natuke paneelide hindasi aga noh see hullem kui sõjasaladus, küll küsi personaalset hinda, küll on pindlikud hinnad. Kui W maksumust ei julge öelda siis pole vaja reklaami ka teha
Vasta

Hind võiks ikkagi jääda alla 1€ watist.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

Just tegelen sellega. 2 pakkumist juba olemas  275 w paneel 89.-   ja teine 280w 110.-   mõlemad siis +km.  Küsisin 8 kilovatti,  89 on väidetavalt juba soodukaga ja 110 soodus pidi selguma peale objekti ülevaatust ( soovisin kogu süsteemi, koos paigaldusega).   Ühesõnaga: 8kw elektrit kogu kompott 8000 euri.
Vasta

(02-06-2019, 16:23 PM)amatöör1 Kirjutas:  Mitu paneeli peaks olema, oma loogika kohaselt töötab üks paneel päikese korral vast 4 tundi päevas nö. lubatud parameetrite lähedused. Kuidas neid omavahel ühendada? Alalisvool hoopis midagi teist. Millist termostaati kasutada, ilmselt peab see kontaktivaba olema, kaarleek põletab vist teised variandid maha. Milliseid tenne kasutada ja kuidas need ühendada. 
Ära solvu, aga teksti põhjal soovitaksin lasta süsteem teha spetsialistidel.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Tere
Ei solvu. Ega kõigil aladel ei saa end koduselt tunda. Mõtlesin, et ehk lõpetaks osaliselt EE- ga teema ära aga praeguste hindade ja plaanitud vajaduste jaoks on tasuvusaeg 7,5 aastat, natuke ikka ulmeline. Tuleb vaikselt el. boileriga edasi toimetada, mine tea, ehk järgmine aasta paneelide hinnad poole odavamad. Pole ju võimalik, et rohetootmise toetamine järjest kasvab, kust see raha võetakse. Tahtmatult peavad hakkama seadmete hinnad langema.
Olen siin omaette EE vastu protestinud, esimese hinnatõusu ajal sai üle mindud hõõglampidelt ledide peale, teisel korral
viisin pesumasina veevõtu sooja vee peale ca 30c talvisel kütteperioodil oli nats kokkuhoidu ka. Nüüd saadeti siis EE-st kiri, et uuest aastast pean neile maksma 6 eurot katuseraha, mingit vastuteenet ei pakutud, seega vaatasin kõik tarbimise üle ja ainuke lahendus oleks päike. Muidugi tunduvalt kallim kui see 6 eurot ja muud igasugu ulmelised maksud seal arve peal. Seega siis uurin uut eluvaldkonda
Vasta

(03-06-2019, 10:36 AM)amatöör1 Kirjutas:  Nüüd saadeti siis EE-st kiri, et uuest aastast pean neile maksma 6 eurot katuseraha, mingit vastuteenet ei pakutud, seega vaatasin kõik tarbimise üle ja ainuke lahendus oleks päike. 
Mul sõbral maakodus tarbimine enamuse aastast nullilähedane, sest külmal ajal lihtsalt ei käi seal, aga katuseraha küsitakse parasjagu nii nagu elaks sees. Numbreid peast ei mäleta, aga mingi miinimumtasu tahavad nad ikka saada kui traadid majja tulevad. Ise tead kas tarbid või ei. Nii et ökotamine tasub ära küll, aga vaid teatud määrani.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 39 külali(st)ne