Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

(25-11-2019, 19:05 PM)edvard Kirjutas:  Tere.

 Siit teemast on austatud ksf. Kass i  põhjalik kirjutis eemaldatud , kas käis kellelegi valusalt "maksa" pihta ?
See siin on osake Eesti tehnikaajaloost .

Edvard .

Tere, tere!

Kassiraisk ise kustutas siin midagi, ega FoPO ei jõua ka kõigi järgi siin koristada ja kustutada. Midagi põhjalikku minu arvates ei olnud, üks paarilauseline postitus on tsitaadina teise foorumlase kirjutises säilinud niigi.
Kirjutada mulle siia enam eriti ei meeldi (nagu hiljuti mainisin, siis kaine peaga enam siia"ajalugu tegema" ei kipu, aga selle küll kustutas keegi teine ära), samas osaleda ja foorumit paremaks muuta ikka tahaks ja nii ma aitangi oma postitusi kustutada!  Toungue
Vasta

(25-11-2019, 12:11 PM)olli Kirjutas:  
(25-11-2019, 11:21 AM)tiit Kirjutas:  
(23-11-2019, 23:11 PM)olli Kirjutas:  2600 eur tulu teeb MWh hinnaks 130 eur kui toodang oli 20MWh. Isegi kui 100% energiat kohapeal ära tarbida, tundub see hind natuke liiga hea. Kusagil arvutuses peab viga olema. Reaalne oleks umbes poole vähem.

2000€ oli igaastane elektrile kulunud raha enne oma jaama püstitamist. Tõenäoliselt oleks see täna juba rohkem. Arvutusesviga ei tohiks olla.

Järelikult oled mingil põhjusel elektri eest kõvasti üle maksnud. Fikseeritud hinnaga pakett äkki? Mul on pikaaegne keskmine tarbitud elektri hind, reaalselt arvete alusel, kõik koos võrgutasu, elektrihinna, aktsiisi ja käibemaksuga umbes 120 eur/MWh. Ehk see oleks maksimaalne võimalik tulu eeldusel, et kogu toodetud energia oleks kohapeal ära tarbitud. Kuna aga kõike ära tavaliselt ei tarbi (võrku müümisel tuleb hinnast ju käibemaks, aktsiis ja võrgutasu maha võtta ja alles jääb pigem ~50eur/Mwh) ja öösel vaja võrgust juurde ka osta, siis reaalne keskmine tulu ei saa kindlasti tulla 130 eur/MWh.

Abi oleks muidugi kui avaldaksid ka kogu tarbitud energia hulga, võrgust ostetud energia hulga ja võrku müüdud hulga. Lisaks juba mainitud toodetud energia hulgale.
Novot hetkel puudub mõõdik selle koha peal mis mõõdaks kogu tarbimise hulka. st et vabalt võib olla ka 12s/kWh. Suurusjärku see ei muuda.
Vasta

(26-11-2019, 15:17 PM)tiit Kirjutas:  
(25-11-2019, 12:11 PM)olli Kirjutas:  
(25-11-2019, 11:21 AM)tiit Kirjutas:  
(23-11-2019, 23:11 PM)olli Kirjutas:  2600 eur tulu teeb MWh hinnaks 130 eur kui toodang oli 20MWh. Isegi kui 100% energiat kohapeal ära tarbida, tundub see hind natuke liiga hea. Kusagil arvutuses peab viga olema. Reaalne oleks umbes poole vähem.

2000€ oli igaastane elektrile kulunud raha enne oma jaama püstitamist. Tõenäoliselt oleks see täna juba rohkem. Arvutusesviga ei tohiks olla.

Järelikult oled mingil põhjusel elektri eest kõvasti üle maksnud. Fikseeritud hinnaga pakett äkki? Mul on pikaaegne keskmine tarbitud elektri hind, reaalselt arvete alusel, kõik koos võrgutasu, elektrihinna, aktsiisi ja käibemaksuga umbes 120 eur/MWh. Ehk see oleks maksimaalne võimalik tulu eeldusel, et kogu toodetud energia oleks kohapeal ära tarbitud. Kuna aga kõike ära tavaliselt ei tarbi (võrku müümisel tuleb hinnast ju käibemaks, aktsiis ja võrgutasu maha võtta ja alles jääb pigem ~50eur/Mwh) ja öösel vaja võrgust juurde ka osta, siis reaalne keskmine tulu ei saa kindlasti tulla 130 eur/MWh.

Abi oleks muidugi kui avaldaksid ka kogu tarbitud energia hulga, võrgust ostetud energia hulga ja võrku müüdud hulga. Lisaks juba mainitud toodetud energia hulgale.
Novot hetkel puudub mõõdik selle koha peal mis mõõdaks kogu tarbimise hulka. st et vabalt võib olla ka 12s/kWh. Suurusjärku see ei muuda.
Ma tegelikult ei saaaru miks see hind sulle nii imelik tundub. Ainuüksi taastuvenergia toetus on 5,37s/kWh. Parimal tootmisajal suvepäeval on börsihind ka suhteliselt kõrge, öösel osta on igaljuhul odavam
Vasta

Elektrilevi kodukalt või oma arvete pealt saab vaadata nii võrku müüdud kui ostetud energia hulka. Kuna toodangu koguhulk on juba välja toodud, jääb vaid üsna lihtne arvutus teha, et saada teada kohapeal ära tarbitud energia hulk.

Aga hinnad.. Räägid taastuvenergia toetusest. Seda toetust saab ainult võrku müüdud energia pealt. Kuna meil seni välja reklaamitud tulemuste pealt on vaja saada keskmiseks hinnaks 130 eur/MWh, millest 53 eur on toetus, tähendab, et elektrienergia hinna keskmine peaks olema vähemalt 77 eur MWh. 

Võtsin välja NordPooli elektribörsi selle aasta suve andmed. Kuna enamus tootlust peaks jääma vahemikku mai-september ja eeldatavasti päevasesse aega, siis võtsin aluseks elektrihinna mai algusest septembri alguseni ja iga tunni aja tagant kell 9.00 kuni 18.00. Kogu selle perioodi ja ainult päevase aja keskmine on 57,2 EUR/MWh! Kui tahad seepeale väita, et enamus tootlikkust tuleb veel kitsama ajavahemiku ajal, kus on hind kallim, siis näiteks kellaaegade 11-13 vaheline keskmine hind on olnud 60,0 EUR/MWh. No kuidagi ei pigista koos toetusega 130 EUR/MWh välja, vaid pigem maksimaalselt 110 EUR/MWh kanti.

Selgusetuks on mu jaoks jäänud tulumaksu tasumise kohustus juhul kui paneelid on eraisiku omandis. On liikunud väiteid justkui võrku müüdud energia pealt tulumaksu tasuma ei pea, aga vastavat erandit mina tulumaksuseadusest ei leidnud. Seega 'just-to-be-sure' tuleks sellest 57 EUR/MWh 20% maha võtta.  Kui mitte veel, siis küll varsti maksuamet paneelide omanikke peedistama hakkab.

Kui nüüd see energia ise ära tarbida, siis võib saadava kasu arvutuskäik olla umbes nii
Elekter 57 eur
Võrgutasu 42 eur (päevane tariif - 'VÕRK 2 kuumaksuga')
Aktsiis 4 eur
Kokku 103 + KM 20% = 123 EUR / MWh.

Ja selle arvutuskäigu eeldus on, et arveldab eraisik, kes peaks ise võrgust ostes ilusti KM ära tasuma. Kui tegu ettevõttega, siis on kohapeal ära tarbitud energia pealt saadav "tulu" 20% väiksem koheselt (ka investeering paneelidesse on KM võrra väiksem).

Nii et umbes selline arvutuskäik mu poolt. Ei maksa arvata et ma kuidagi paneelide vastane oleks, pigem vastupidi. Seepärast ma siin üldse sõna võtta söendangi ja arvutusi teha viitsin.
Vasta

Swedpanga reklaam Facebokist, kus soovituseks on, et las päike maksab Teie arved...  Kommentaaridest ühe saksa tegelase kommentaar natsa vigases keeles kuid mees ei ole eesti keelt õppinud.

Parimat  h2rra.

Gerd Richter Nii kallis, ültse ei tasu ära, pank teenib sinust päikesejaam profit, ja klient on oma risk ja löppuni sa saab max 50% oma energia kasutada, 50% sa müüb börsihinnaga minus marginal välja, ja löppuni sa maksab rohkem elektrihind. Ja 50% elekter oma kasutus ültse ei ole lihtne. Just päikese rikkas kuu März kuni September nii palju energia ei ole vaia. Se kes voidab on pank ja solar ettevötte...klient kaob raha ja on risk endale pole ja amort koos selline 5.39% ei klappi, se on raha puletamine. Ja päikesejaam on 25 aastat tööl, iga 6-8 aastst uued inverter vaia osta, ja päikesepaneölide voimsus kaob ajal 25 aastaid 100% peale 80% voimsus...ja panellide lähevad verl katki ja nurgaks, karanti on aga ainult material hinnade peale aga se vahetus tööt sa maksab ise...puhas minus mäng! Reklaam näitab elu on nii ilus...aga tegelikult on seda äri vastupidi...

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

Teema on soikunud kuidagi. Lõbusat reedeõhtu algust ja et unedesse ja päris ellu ei mahuks need kaadrid videost. Parimat  h2rra.

https://www.youtube.com/watch?v=uVM_6cDn...1%8C%D1%82

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

Vortex Eestis, Otepääl
Vasta

Rajasin ka oma maja katusele 6+10kw päikesejaamad. Põhieesmärk saada aastane elektritarve rahaliselt 0-i Lisaeesmärk on suurendada peakaitset ilma ampritasu maksmata.
Tõsi, põrkusin suurele probleemile. Nimelt ei anta hetkel Rapla piirkonna alajaama võrgus liitumislube rajatavatele päikesejaamadele, kuna pole piisavalt võimsust. Asi lahendatakse aastal 2022. Seega peab jaam seisma senikaua jõude, õnneks on suuremal inverteril võimekus toota eksportimata, st piirab tootmist, kui seda ära ei tarbita.
Vasta

Ma uurisin ka seda elektrijaama värki. Esimene soovitus oli nende poolt, et kui ei taha probleeme siis kõigepealt uuri kui palju või kas üldse sinu liin kannatab voolu tagasi kanda. Võrumaal näiteks on see suur probleem kuna ei ole liinidel võimsust ja suured piirkonnad saavad voolu liigutada vaid ühes suunas.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Seadistati mul eile Huawei inverter ära. Tänu äpile näen nutiseadmest seda palju mu majapidamine hetkel voolu impordib ja palju päikesepaneelid toodavad, nii graafikuna kui hetketabelina, isegi nii täpselt, palju on mul iga faas koormatud wattides, mis pinge on igal faasil ja palju hetke voolutugevus kaablites liigub amprites.
Hiina valitsus näeb seda ka. Ekspordipiirang pandi peale, ehk jaam toodab praegu vaid omatarbeks.
Vasta

No ja millised toodangu näitajad on säärase pilvealuse ilmaga?
Vasta

(28-12-2020, 23:34 PM)Janka Kirjutas:  No ja millised toodangu näitajad on säärase pilvealuse ilmaga?
Tänase ilmaga oleks isegi midagi tootnud, aga paneelid ju lumega kaetud. Peab mõtlema mingi süsteemi, kuidas paneele puhastada. Muidu 5kw(6kw inverter) süsteem tootis täna lumega kaetud paneelidega 0,010kwh ja 10kw süsteem 0,13kwh Samas seesamane 5kw jaam tootis näiteks maikuu jooksul 916kwh elektrit. Elektriarve mais oli vaid 6eur, võrreldes nt 2019a maiga kui arve oli 65 eur, 2018 oli 50eur ja 2017 oli 60eur.
Rekordpäevadel tootis see 5kw jaam üle 41kwh. Elektri hind võrku müües on mingi 5 senti, lisanduks ka 5 senti taastuvenergia toetust. Seega oleks see jaam teeninud mulle ca 92eur tulu koos taastuvenergia toetusega, kui oleks kõik võrku müünud, aga praegu hoidis ta mul lihtsalt kulusid ca 60eur võrra väiksemana.
Ilusa ilmaga ma praeguseid jaamasid töös hoida ei saakski, kuna mul peakaitse vaid 20amprit. Kui saan tootmisloa, siis tõstetaks mul ka peakaitse paarikümne euri eest 25A peale (väiketootjatel pole vaja tasuda seda suurt ampritasu).
Vasta

(29-12-2020, 00:38 AM)mesinik Kirjutas:  Kui saan tootmisloa, siis tõstetaks mul ka peakaitse paarikümne euri eest 25A peale (väiketootjatel pole vaja tasuda seda suurt ampritasu).

See on huvitav väide. Millel see põhineb?
Vasta

Siis ikka natuke toodab ka midagi.
Paneelid ongi puhtuse suhtes üsna kapriissed asjandused. Tolmu on meil siin Eestimaal ülearu palju. Õigel ajal ära ei korista, paagatab kinni kah, siis nühid enese haigeks. Ega enne asjast aru ei saa, aga kui korra aastas neid pesed, on rokase ja pestud paneeli vahe kohe tunda. Mujal maailmas palgatakse selleks inimesed, kes käivadki paneelisid nühkimas ja tööring on neil lõputu...
Vasta

(29-12-2020, 10:54 AM)Janka Kirjutas:  > süsteem tootis täna lumega kaetud paneelidega 0,010kwh
Siis ikka natuke toodab ka midagi.

10Wh maksab 0,001€.
Kauboikapitalist teeb väikese jalutuskäigu ja korjab maanteekraavist pandipakendi: 0,1€
Vahe 100 X.
Toungue
Vasta

Pühkisin oma paneelid puhtaks 12,5kw tootlus hetkel null...

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta

Aga mida ikka aasta pimedaimast ajast tahta:
http://www.ilmateenistus.ee/kliima/paike...use-atlas/

Kui päikest ei ole, siis seda ei ole. JA siis ei tooda ka parim (tänane) paneel mitte midagi.
Vasta

(29-12-2020, 11:26 AM)Raivo Kirjutas:  10Wh maksab 0,001€.
Kauboikapitalist teeb väikese jalutuskäigu ja korjab maanteekraavist pandipakendi: 0,1€
Vahe 100 X.
Toungue

Ma olen siin teemas seda ennemalt ka öelnud, et päikese energia kasutamise mehhanismide ehitamisel tehakse kaks suurt viga.
Üks on see, kui hakatakse elektrit tootma selleks, et seda elektrit pärast soojuseks muundada.
Ja teine viga on raha lugemine ehk tasuvuse arvestamine.
Pigem tuleks pilk suunata oma majapidamise energiasõltumatuse saavutamisele. Paljalt päikese elektrist selleks ei piisa.
Vasta

(29-12-2020, 12:24 PM)v6sa Kirjutas:  Aga mida ikka aasta pimedaimast ajast tahta:
http://www.ilmateenistus.ee/kliima/paike...use-atlas/

Kui päikest ei ole, siis seda ei ole. JA siis ei tooda ka parim (tänane) paneel mitte midagi.

Mul naabrimees pani omale selle jaama kunagi üles. Nov, Dets, Jaanuar puhta tühjad kuud. Aga ülejäänud kuudega annab aasta lubatud koguse kätte. Vähemalt müüja ei valetanud tootlikuse koha pealt.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Loll küsimus, aga kas neid päikese-soojuse-elektri paneele ka toodetakse? Et saaks sooja vett ja elektrit korraga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne