Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Hetkel peaks sellega küll lihtne olema. Kui päeval õnnestub toodang 0,20+€ võrku anda, siis võib öötundidel ka 0,10-ga tagasi osta. Teine võimalus kindlapeale minna on soetada kaks elektriautot, mida kordamööda laadida : )
Vasta

Või soetad mõned lisaakud ja lood oma "voolulao".

Usutavasti hakkab varsti poolpiduseid elektriautode akupakke sellisel viisil kasutusse tekkima.
Vasta

(30-09-2021, 12:12 PM)v6sa Kirjutas:  Või soetad mõned lisaakud ja lood oma "voolulao".

Usutavasti hakkab varsti poolpiduseid elektriautode akupakke sellisel viisil kasutusse tekkima.

Neid ongi päris palju kui internetis ringi vaadata. Julgen pakkuda, et enamus (suuremaid) DIY projekte on tesla, leafi vms moodulite peal. Üldiselt on nende "poolpiduste" kvaliteet oluliselt parem kui alternatiividel. Sest hiinast tuleb nagunii ainult saasta (akude osas) ja kui EUst osta korralikud elemendid, siis nende kokkupanek sellises mahus ja võrreldava kvaliteediga on põlveotsas tehes üsna küsitav ettevõtmine. Küll aga peab ilmselt piiritaha vaatama, et selliseid akusid leida. Meie konnatiigis tõesti on mahud niipalju väiksed, et ei tasu selliste autode kokkuost ja realiseerimine eraldi ärina ära. UKs näiteks liigub palju, paraku on olnud kuulda, et enamus meie autoärikaid on seal käimise teatavatel põhjustel ära lõpetanud. Aga küllap leiab ka mujalt Euroopast.

Sellise "voolulao" probleem on muidugi see, et kuidas pärast energia laost autosse saada. Smile
Vasta

(30-09-2021, 09:15 AM)alrad Kirjutas:  mesiniku poolt välja toodud hinnanumbrid on igati õiged, endal toimus liitumine selle aasta augustis ja vara veel järeldusi teha.Augusti kuu toodang oli pea 2000 kwh.  Ainult potensiaalset elektriauto laadimist ei ole veel  selgeks mõelnud. Kõige õigem oleks laadida, kui park toodab, aga siis tuleb just kodust väljas olla. Keegi targem võiks oma kogemusi jagada. Päikest!    Ja tänud modele, kes segasevõitu postituse ära klaaris.

Tere!
Targematega on siin foorumis keeruline, hiljuti ma mingisuguse mittetäiusliku nimekirja avaldasin, aga seal olid ka vead sees, ksf! V6sa taandas ennast sellest nimekirjast...
Mina isiklikult nii rumal ei ole, et end "targemaks" hakkaks selekteerima, pole mul ka elektriautot, kuigi lapsepõlves kadestasin sõpra, kel oli elektripatareidega trossistjuhitav elektriauto.
Soovisid meile päikest, aitäh, aga polnud seda päikest täna (ja pole seda ka järgmised 6 kuud) ja ka Sulle ilmselt kogunes täna ca 13 .. 14 kWh ? Olemasoleva info järgi on Sinu päikesepargi võimsus vahemikus 15 - 20 kW?
Ja ei tea mina, milliseid kogemusi ja kui targematelt oodatakse, mina enam nii rumal ei ole, et ennast kellegist targemaks peaksin.... selge on see, et kui elektrit päikesest tuleb, siis "normaalsel" inimesel seda vaja ei ole. Kui vaja on, siis päikest - netu! Kui ise toodetud päikeseenergia ära tarbid, (näiteks toodad midagi, vb käsitöö viina vms ergiamahukat toodet, mida tõesti on inimkonnal vaja) siis oled plussis ja midagi kasulikku inimkonna jaoks teinud. kui aga laed mingeid patareisid kuivkäimla kasutamiseks või moobiiltelefoni laadimise
seks, siis on tõesti vaja targemate (ksf! Ply...) kommentaare.
Ja kuigi ma pole "targem", siiski tuleks arvestada, et pigem rumalamad sooviksid siin ja ka mujal kõike kommenteerida ja ka mina olen ilmselt edaspidigi valmis seda teemat ja ka kogu foorumit edukalt reostama!
VG, Priit
Vasta

Vastuseks va. Kassile. park on 15000 KW ja eilne päeva toodang oli 37,32kwh. Üleeilne ainult 14,66 kwh.
Kahtlustan et Kassil on endal mingi reaktor püsti pandud, kust ta muidu neid parameetreid nii hästi teab.
Aga, kui lihtlabane päike huvi ei paku, võime arutleda teemal ITER.
Kellel oma tagahoovis sellist ei ole, siis teadmiseks, aastaks 2050 tuumaenergiast päike maa peale.
Pritsisin teksti millest ma tõesti mitte midagi ei tea! Ja veelkord päikest!
Vasta

Uhh , 15 000 kW  ?
See on 100 000 paneeli kui arvestada paneeli võimsuseks 150W .
Vasta

Tervitus,

Miljon aastat pole külastanud seda kohta, kuid vahepeal sai üles pandud paar paneeli ning tehtud pisike akupank. Kuna akud asuvad kuuris - siis siit ka küsimus, kuidas neid talve eest isoleerida või soojendada? Ruum iseenesest on kinnine kuid soojustamata.
Vasta

A mis neist soojendada? Rohepesupaneelide puhul pole ju oluline, palju sealt pauku välja tuleb. Peaasi, et elektrolüüdiga akud liigselt ei tühjeneks, et lõhki ei külmuks.

Meie kliimas külmal ajal ilmselt akude töötamisel nii palju sooja need toota ei suuda, et plusskraadil püsida miinuspaarikümne juures. No variant on kaevata akud paari meetri sügavusse maa sisse, seal on püsivalt plussis.

Päriselt toimiva kodujaama puhul tasub akud panna pigem sooja tehnoruumi, sest need hakkavad siis tööle ka soojussalvestitena. Akud töötamisel ju soojenevad.

Enamus laiatarbeakusid tahavad "inimlikke tingimusi": neil on hea tööd teha napi paarikümne soojakraadi juuresWink
Vasta

Septembris suutsid 58 maapaneeli toota sirka 1500 kwh. Mis on 1/4 vähem, kui augustis.
Kõrgem börsihind aga kompenseeris selle hinnavahe ja tasaarvelduse number jäi samaks augusti kuu  omaga.
Pluss igakuine omatarbimine, mis jääb nulli. Nüüd tuleb pikem pime aeg ja kevadest ehk jälle rõõmsamad numbrid.
Enne ei ole mul ka mõtet siia  teksti toota! Päikest kõigile!
Vasta

Mina sain septembris 28 paneeliga 1036 kWh, augustis 1201 kWh ja juulis 1852 kWh. Ei kurda, praeguste prognooside kohaselt on käesoleva aasta elekter tasuta käes, kõik oleneb muidugi sellest, kuidas kujuneb novembri ja detsembri hind. Lisaks see, mis tuleb teie taskust ehk taastuvenergia toetus.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(04-10-2021, 13:14 PM)metsakohin Kirjutas:  ...
praeguste prognooside kohaselt on käesoleva aasta elekter tasuta käes, kõik oleneb muidugi sellest, kuidas kujuneb novembri ja detsembri hind. Lisaks see, mis tuleb teie taskust ehk taastuvenergia toetus.

Oled mõelnud, kust tuleb elekter juhtmesse  siis, kui paneel ei tooda, aga särtsu on vaja?

Üldiselt peaks arutu paneelikülvamisega käima kaasas miskitsorti kohustus osaleda ka baasvõimsuse tagamisel. Aga seda on meie vastutustundetuse ajastul palju oodata.
Vasta

(04-10-2021, 14:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(04-10-2021, 13:14 PM)metsakohin Kirjutas:  ...
praeguste prognooside kohaselt on käesoleva aasta elekter tasuta käes, kõik oleneb muidugi sellest, kuidas kujuneb novembri ja detsembri hind. Lisaks see, mis tuleb teie taskust ehk taastuvenergia toetus.

Oled mõelnud, kust tuleb elekter juhtmesse  siis, kui paneel ei tooda, aga särtsu on vaja?

Üldiselt peaks arutu paneelikülvamisega käima kaasas miskitsorti kohustus osaleda ka baasvõimsuse tagamisel. Aga seda on meie vastutustundetuse ajastul palju oodata.

Mis on baasvõrgu arengu jaoks veel parem kui hajus elektritootmine? Kui naaber ostab Su elektri ära, siis alajaam, kespingevõrk, kõrgepingevõrk ja Estlink jäävad koormamata, aga võrgutasu Sinu toodetud elektri eest laekub endiselt samas summas võrguettevõttele. Osana naabri elektriarvest. Ideaalne diil ju.
Vasta

Baasvõrk pole baasvõimsus. Baasvõimsus peaks olema miskit sinnapoole: võimsus, millest allapoole tarbimine ei lange, ei öösel, ei elektrikatkestuste puhul ja muude jamade korral.
Baasvõimsuse tootmiseks oleks vaja näiteks tuumajaama või väga hea katkematu veevaruga hüdrojaama. Baasvõimsust ei taga ükski tuul ega päike, kui pole akumuleerimise võimalust.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kuule ksf v6sa, kohe ei pea ju nukrutsema hakkama, kui keegi on teinud kulutuse ja nüüd seda tagasi teenib. Võid ju omale hakkepuidu põletamise jaama teha või minu pärast väikese tuumajaama, saad ennast ja naabrid üldse võrgust lahti ühendada. Kui sa arvad, et mina ei tea, kuidas elektrit tehakse, siis paluks lahkesti kirjutada, ehk teised ka ei tea.
Tegelikult saab elektrilevi omale topelt energia liigutamise tasu: alul sellepealt,mida müün ja siis selle pealt mida naabrid ostavad.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(04-10-2021, 15:05 PM)olli Kirjutas:  Mis on baasvõrgu arengu jaoks veel parem kui hajus elektritootmine? Kui naaber ostab Su elektri ära, siis alajaam, kespingevõrk, kõrgepingevõrk ja Estlink jäävad koormamata, aga võrgutasu Sinu toodetud elektri eest laekub endiselt samas summas võrguettevõttele. Osana naabri elektriarvest. Ideaalne diil ju.

Kui baasvõrk on ehitatud hajustootmist taluma, siis jah. Meie baasvõrk on ehitatud "Narvast maale"... Ja sellest kogu rõõm puuduvatest võimsustest hakkabki.

Mul kulus aastaid ja paljude heade sõprade lugematuid tunde, kes üritasid traktoristile selgeks teha, kuidas töötab vahelduvpingeline jaotusvõrk. Ma vist nüüd saan aru, miks ahvid vahel kaugelt voolu ära võtavad.

Kui kõik elektritarbijad on rõõmsasti nõus ootama, kuni baasvõimsuse korrigeerimisel ükskord vool tagasi antakse, pole tegelikult häda midagi. Maailmas on palju neid kohti, kus voolu üldse vaid loetud tunde antakse. Meie paraku ootame seda pistikust 24/7/365...

Isand metskohin ei mõista, mida tähendab sagedusele see, kui suvalisel hetkel hüppavad võrgust ära ja võrku juurde kontrollimatud tootmisvõimsused. Kuniks nende võimsus on vaid murdosa "Narva katelde" võimsuses (millele täna assisteerivad mitmed Elektrilevi kontrolli all olevad juhitavad väiketootmised, sh. mitmed biogaasijaamade generaatoragregaadid), ongi kõik hästi. Kui suurt juhitamatut tootmist meie võrk talub, ei tea keegi. Mõnel pool on pakutud 25 %, mõni pakub 30.

Omaette teema on Hiina vaheldite (kuidagi peab ju akus olevast alalisvoolust saama müügikõlbulik siinus) väljastatavad kõrgemad harmoonilised. Lollid küttekehad või elektrimootorid neid ei näe. Aga peenem elektroonika, eriti Elektrilevi juhtautomaatika, pidada üsna tundlik olema. Ning mitmel puhul olla täiesti toimivaid vaheldeid olla vaja välja vahetada, kuna sellega ühendet segmendis on läbu laialt.

Kade ma ei ole. Natuke kurb olen, sest ma plekin seda rohepesu iga elektriarvega kohusetundlikult kinni. Aga pärast vooluta oleme kõik koos.
Vasta

(04-10-2021, 21:05 PM)v6sa Kirjutas:  Isand metskohin ei mõista, mida tähendab sagedusele see, kui suvalisel hetkel hüppavad võrgust ära ja võrku juurde kontrollimatud tootmisvõimsused. Kuniks nende võimsus on vaid murdosa "Narva katelde" võimsuses (millele täna assisteerivad mitmed Elektrilevi kontrolli all olevad juhitavad väiketootmised, sh. mitmed biogaasijaamade generaatoragregaadid), ongi kõik hästi. Kui suurt juhitamatut tootmist meie võrk talub, ei tea keegi. Mõnel pool on pakutud 25 %, mõni pakub 30.
Härra v6sa võiks ka aru saada, et Päike ei aja teps mitte ringi turbiini, mille sagedus sõltub päikese eredusest, pilvede arvust ja veel millestki; vaid toodab täiesti ühesuunalist elektrit, millele siis vastavad seadmed "lisavad" juurde hertzid, võttes aluseks kohapealse liini sageduse. Seega leevendab päikesepark ka igasuguseid peerugaasi peal töötavate generaatorite sageduse kõikumisi.

P.S. Tegemist ei ole omaloominguga, vaid täiesti meie seadustele vastava rajatisega, mis annab võimaluse saada tagasi mingi osa roheluse maksust, mida me kõik järjest rohkem hakkame maksma, olgu otseselt või kaudselt.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Tasuta lõunaid ei ole olemas. "Rohelise elektri" tootja lõuna tasuta osa maksab kinni võrgu sagedust hoidev suurem tootja (kelleks on veel mõnda aega Venemaa hüdrokaskaad, kuniks realiseerub ka tehniliselt ida poolt lahtiühendamine) sageduse ja kõik me koos taastuvenergia tasu osas.

Aga kehtivate seaduste kohane see arutu paneelitamine ilmselt kenasti on, selles ma ei kahtlegi. Nagu ka kiirlaenud ja sissetulekuga võrdsed liisingud.

Küsimus inverteri tehnilise lahenduse kohta kellelegi, kes teab. Kui pikk on vaheldite hilistus? Juhtsageduse võtavad nad võrgust, kui pika hilistusega nad oma siinuse sinna juurde pressivad? Või oskab elektroonika tõesti peale mõningast võrgustoimuva nuuskimist, saada siinusele mõõtmatult täpselt pihta? Milles ma tegelikult väga ei imestakski, 50 Hz on tegelikult üsna aeglane arvuti jaoks.

Miks peaks biogaasil toimiva generaatoragregaadi toodetav sagedus kõikuma rohkem, kui suvalise muu generaatoragregaadi oma? Näiteks Narva katelde turbogeneraatorite oma?
Vasta

Ma siin rohelise elektri teemas võhikuna kuskilt lugesin et juulis läks kärssama mingi liin / ühendus Prantsusmaa  ja UK vahel , sagedus langes alla 49,75 Hz , soomlased igatahes olid sageduse hoidmiseks sunnitud mitmeid suurtarbijaid välja lülitama , seega ka kauged vahemaad ei ole mingiks takistuseks , kui kuskil ühendatud võrgus midagi kooleb , siis on kaos , päris hea et venemaa meie sagedust stabiilsena hoiab , aastast 2025 muidugi muutub vahelduvvoolu tähendus teiseks - vahel on ja sagedasti pole .
Vasta

Tegelikult on meil tulevikus valida päike, tuul, biogaas, puit, tuuma, import või pimedus.
Igaühel omad spetsiifilised puudused.
Näpuotsaga hüdrot ( ca 5 MW) on ka.
Hüpoteetiliselt ka põlevkivi koos kogu tekkiva süsihappegaasi püüdmisega.
Kõik. Kogu valik.
Vasta

See CO2 püüdmine tundub selline kahtlase maiguga asi olevat. Miski ütleb, et 1KW põlevkivi elektrist eraldub rohkem CO2'te kui 1KW elektrienergijaga seda kinni annab püüda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne