[PlyVal64]

Liivaga on mässatud kaua ja siiani ei ole head tulemust saadud. Pigem on liiv siiani olnud isolaator näiteks plekkahjude peal puitlae kaitseks, rääkimata siis metallurgiast ja liivavalust   Seal peab mingi kavalus olema et see mass 500 kraadi peale saada! See tundub kuidagi kahtlane... no ja eriti kahtlane tundub aeg, mida lubatakse. Kui on külm talv, on nii meil kui Soomes Päikseta-pime ja tuuletu.  Mingit liivapatarei laaadimist ei toimu ja tee kuitahes suur tünn, tühjaks saab see ikka ja päris ruttu. Per eramaja selline pisike silotorn püsti panna ja sealt mingi aja toa soojas hoidmsieks energiat saada - miks mitte. Meil ju vaja sellist 20 kraadi õhku elamsieks...

Aga õde mul keraamik ja nagu aru saada, siis keraamikaahjude temperatuurid kõrgkuumust põletades on üke kahe korra kõrgemad, täpsemalt 1150 kraadi ja peale et põldpagu sulama hakkaks. Koos ahju enda massiga midagi ju seal sees on aga sooja ei anna see kuigi kaua! Lisaks suurele ahjule on neil ka õemehe rakukeraamika ahjud jne ja no ei ole see salvestuse aeg liiga pikk ka ülisuurte kuumuste juures. 500 pole ju midagi... Neil veel suur ahi üleni betoon"punkris" keset maja, me räägime kümnetest tonnidest betoonist, aga soojaks seda ei saaa. Suurim ahi, millega on tänu neile olnud kokkupuuteid, oli Tartu ARSi gaasiahi ja see oli samasuur, kui meie elamised  Ma olen paar korda aidanud seda pakkida ja kinni müürida ning otsese põletuspriotsessi ajal läks Ujula uulitsa maja pisut soojemaks aga ei midagi erilist. Veelkord: me räägime eelpõletuses ja madalkuumsukeraamikas 900 kraadi ja kõrgkuumuses 1150 kraadi. Ja raku-keraamika ahju katsetusi, sealjuures edukaid, oleme me Kaidoga ka Noarootsis vana katkise katla ja puudega teinud  Pisuke osa selles Kaido konstrueeritud raku-ahjus on ka minul. 

Ainuüksi sellise plekk-tünni isoleerimine nii suure temperatuuri juures on tõsine väljakutse! Miskit ei klapi, sest siis võiks ju ränikarbiidi põhjal vägapalju kõrgemaid temperatuure taluva salvesti teha, sellise 2500 kraadi sest SiC ise sulab 2730 juures aga seda enam tavatulega ei saavuta. Kõik see peaaaegu "tasuta" on ühel või teisel moel enam kui kahtlane. Reaalsus on see, et kui on Päike on soe vesi ja/või elekter olemas; on tuul saab midagi ringi ajada ja kas elektrit toota või midagi pumbata ning gravitatsiooni kasutamise võimalusel saab seda kõike suisa pidevalt jätkates teha. Ahjah, seekordne sõit sai ka selle taastuvenergia pilguga just Poolat vaadatud ja soovitasin ka teistel neljal jälgida: peaagu kõigil on Päikesekollektorid sooja vee jaoks katustel ja mõnedel lisaks ka PV-paneelid. Sest sooja vett vajataksegi enim ja see on ka suur kulutaja. Ja Poola on juba tsoonis, kus Päike toimib ka novembrist veebruarini mingil mõistlikul moel. Mõne erandiga, siis kogu Poolas saab ka detsembris 1kWp pealt kuus kätte vähemalt 20kWh energiat, Eestis parimates kohtades kus keegi ei ela, 11-12 ja enamuse meie elukohas Tallinna kant 9-10. Varssavi aga 27. Kõnealune Kankanpää, mis on ju keset maad ja päris märgatavalt põhjapool, detsembris 5,7 kWh ja tuult seal ka pole. 40 kilti rannikust, nagu Kose. 

Kõlab natuke liiga ilusti, et varsti paneme tuugenid seisma üüratutele liivatünnidele, mida siis tuule olemasolul kütame ja tuulevaikuses kasutame. Ehk vajalik kompensatsioonijaam on kohe tuugeni enda sees. Praegu on ju sammas ise kasutu metalli raiskamine. Teeninduseks võib ju välispinnal relsstee ja lift olla, ei pea seest käima.
edit: ahjah, ksf!telc juba mainis talupojamõistust ja loogikat, et see liiv peab ka liikuma. Aga see tegevus ise vajab juba "jebiitseskaja siilat" kuna tegu on kümnete ja sadade tonnidega. Ja ikka see temperatuur ka mis paneb erakordsed nõudmised kõigele.