[v6sa]

Põhjus miks need asjad teil ära koolevad on see, et odav liitiumaku ei kannata mitte mingisugust laadimist alla 10°C

No nii on! Ehk pole lootustki Eesti talves. Alal 5 kraadi on suisa ohtlikud. 
...
Ehk moodne offgrid, liskas et maksab päris uhkelt, vajab ka kogu talve lisaenergiat et investeertingut säilitada. Ja see osa on see eriti kallis osa! Pädev genekas + automaatika + kütus. Muu on siis küsimus, kas liitium või plii. Ja tuul unustage elektri tegemiseks ära - tulge parem purjetama!

Nagu kartul Seega tuleks akusid ka säilitada, nagu kartulit: meeter+ maa all, isoleeritud ruumis. Meie maal kutsume säärast kohta keldriks. Erinevalt kartulist, mis ei tekita soojust, siis aku töötamisel ka soojeneb

Kunagi sai rehkendatud, et 20 kW diiselgenekas koos soojusvaheti ja puhverdava pliiakupangaga tuli 20 aasta peale odavam, kui uue majani vedada napp kilomeeter kuldniiti EE võrgust ka odava elektri ajal. Diiselmootori soojusvõimsus on vähemalt kaks korda suurem, kui mehh. väljund. Maja küte siis vesipõrand pluss täiendav elekter perifeerias. Tänaste hindadega tekib jumet veel rohkem. Iseasi, kas viitsitakse sahmerdada, kui võrguelekter saadaval on. Diiselgenekas on ikkagi sisepõlemismootor oma plusside ja miinustega.

[PlyVal64]

Põhjus miks need asjad teil ära koolevad on see, et odav liitiumaku ei kannata mitte mingisugust laadimist alla 10°C

No nii on! Ehk pole lootustki Eesti talves. Alla 5 kraadi on suisa ohtlikud. 
...
Ehk moodne offgrid, liskas et maksab päris uhkelt, vajab ka kogu talve lisaenergiat et investeertingut säilitada. Ja see osa on see eriti kallis osa! Pädev genekas + automaatika + kütus. Muu on siis küsimus, kas liitium või plii. Ja tuul unustage elektri tegemiseks ära - tulge parem purjetama!

Nagu kartul Seega tuleks akusid ka säilitada, nagu kartulit: meeter+ maa all, isoleeritud ruumis. Meie maal kutsume säärast kohta keldriks. Erinevalt kartulist, mis ei tekita soojust, siis aku töötamisel ka soojeneb

Kunagi sai rehkendatud, et 20 kW diiselgenekas koos soojusvaheti ja puhverdava pliiakupangaga tuli 20 aasta peale odavam, kui uue majani vedada napp kilomeeter kuldniiti EE võrgust ka odava elektri ajal. Diiselmootori soojusvõimsus on vähemalt kaks korda suurem, kui mehh. väljund. Maja küte siis vesipõrand pluss täiendav elekter perifeerias. Tänaste hindadega tekib jumet veel rohkem. Iseasi, kas viitsitakse sahmerdada, kui võrguelekter saadaval on. Diiselgenekas on ikkagi sisepõlemismootor oma plusside ja miinustega.

Ehitades uue moodma offgrid maja, siis täitsa mõtleks. Jutuks korra olnud laetavate välisvalgustitega, kus akud juba sees, pole aga miskit teha. Mis keldrit puudutab ,siis ma tegin sinna sauna ja ületalve hoian külma kartvaid "zapasse". Aga siis sisepõlemine. Kui selle masina saaks ahjukütusega tööle nagu mistahes muu kolde, võiks jumet olla tõesti. Ainsaks suureks hädaks jääb müra. Eks seegi probleem on lahendatav ja koos teiste seadmetega ei pea masin kaugelt kogu aja käima. Ja ka siis me räägime 3-kuulisest ajast kus see on möödapääsmatu, 9 kuud saab peaaegu ilma hakkama. Neid reaalseid kuival maal offgridijaid on viimasel ajal kõvasti tekkinud, kasvõi purjetamistuttav "Nõka" oma Hiiumaa suve-poolpüsikoduga. Iga päev peab mõne tunnikese pläristama aga seda siis kui kohapeal elada. 
Selle Sinu hüpoteetilise diiseljõujaama hinnast peaks ju maha lahutama lisaks elektriühenduse maksumusele ka tavalise vedelküttekatla maksumuse pluss rahakulust ka katla teoreetilise kütusekulu ajaühikus. Kui põletad välisõhku, siis jääksoe jääb ju ka tuppa ja seda saab ka ära kasutada. Ainus häda, et seda tuleb ka transportida ringiga, otsese konvektsioon-hüpokaust küttena oleks asi jube mürarikas. Jälle kulu aga moodsat maja ehitades ei pääse soojusvahetiga vendist niigi. 
1 liiter kütteõli = 10,7 kWh ehk sellest võib alustada. Kui sealt saada kätte pool (realistlik soov!), ehk näiteks 3 otse elektriks ja 2 kaudsoojaks, siis hetkel hind 1.35€ teeks kilovati hinnaks 27 senti! Ei oleks üldse paha hind!!! Täiearulise majas on igal juhul ka tahkekütte kolle ja suure jõujaama kõrval ka pisike ja odav "akulaadija"-pläristis, sisi teadlikul sellsie lahenduse ümber projekteeritud ja vastavate tarbimsiharjumustega  maja võib väga odava üldkuluga kokku tulla! Mingist hetkest hakkab Päike igal juhul tööle, see on kindel  

Ahjah, too Tuuma Jaam ei tooda ju vaid iseenda mõnuks, minu  teada saavad ka mingid naabrid ja Kesselaiu Päästejaam sealt voolu. Seega peab selle tonni jagama rohkemate tarbijate peale laiali. Ma võtan oma maja põhjalt, 2022 elektrikulu oli 2917 kWh. Seega 3kW mulle piisab sest ei saanud aastas kordagi seda tunnis "kokku". Seega kulutanuks 970 liitrit vedelat, mis maksnuks 1300€. Reaalselt kulus elektrile 560€. 100/60 aastat vana maja, elekter postiotsas olemas - on odav. Aga täna täiesti uut ja omale sobiva suuruse ja ruumikasutusega maja ehitades kohta, kus saaks ka tegelikult Päikest tarbida, ma täitsa teeks arvutusi! Selge, et tänaste hindade juures süsteemid ise maksaks vähemalt 50K aga need kulud tuleb teha nii või teisiti. Aga kui ehitada kohe 2 hoonet, elumaja alla 50 ruutu suletud netopinnaga mis on minu arust ületalve soojaks eluks enam kui piisav ja kõrvale siis abihoone, võib saada mitmest "vaegusest" just öise magamiselamise osas ka lahti. Siis ei ole majal energiatõhususe nõudeid ja ei pea kallist ajuvaba kilekottmaja ehitama. Sooja pidava ja tõhusa elamiskõlbliku saab ka muudmoodi ning sa ei pea elama elektrikapi laadses koleduses vaid saad ka arhitektuuri teha. Kuni sama keldri-mõtteni välja ehk kolidki "kooopasse"!!! Ja soojal ajal elatakse niigi vähe teistmoodi kui umbses ruumis  Müra liigub eemale, masinaruumi jääksoojust kasutad seal kõrvalmajas töökojas jms, paneelindus on ka tööstushoonel etc. Ehk Sa tõid kolmele Sõbrale, kellest üks kõlbab vaid veepeal liikumiseks, neljanda reaalselt kasutatava Sõbra mängu - maasoojus! Kuna mu ühe kodu nimi on Mäeveeru kus "mäe"külje (mägieestlased naeravad) sees on ka seesinane kelder-saun ja seal juures vana laudavundament, siis ma olen oma peas kaua just selle mäe sisse ehitatava talvise elamise mõttega mänginud! Ma jõudsin omas peas ammu enne sarnaseni (aga kordi väiksemani ofkoors), kui see reaalselt valmis ehitati  Kuni samade klaasgaleriideni, mis siis avatavatena ei ole majade osad. Hoiavad vajadusel vaid vihma ja tuisu eemal. Aga vaat, asi mis mulle meeldib ja on ülimalt offgridimise sõbralik!

[vootele]

Natuke debiilne on kogu see finantsiline pool väiketootja jaoks. Kes veel ei tea, siis erinevalt "päris" tootjatest peab väiketootja müüma oma elektri mõnele elektrimüüjale, kes siis sealt rahast oma kasumi vahelt võtab.
Täiesti arusaamatu, kes on välja mõelnud sellise dsikrimineeriva süsteemi... Meil on Elektrilevi, kes peaks sellise asjaga tegelema ja olema sõltumatu energiataristu. JA teisest küljest on arusaamatu, miks see teema valimiste eel pole veel üles tõstetud.

[13piisab]

erinevalt "päris" tootjatest peab väiketootja müüma oma elektri mõnele elektrimüüjale, kes siis sealt rahast oma kasumi vahelt võtab.
Täiesti arusaamatu, kes on välja mõelnud sellise dsikrimineeriva süsteemi... Meil on Elektrilevi, kes peaks sellise asjaga tegelema ja olema sõltumatu energiataristu. JA teisest küljest on arusaamatu, miks see teema valimiste eel pole veel üles tõstetud.

Su pildi pealt on puudu see, kuhu energia läheb. Et juhtmesse ehk jaotusvõrku - tõsi. Ääremärkusena: Elektrilevi ei ole ainuke jaotusvõrk.

Aga põhimärkus: kui energia juhtmesseajaja tahab tasu saada, siis peab keegi selle energia ka kusagile maha müüma jne. Jaeäri puhul energiamüüja - jaotusvõrgu omanik avatud turul elektriga kaubelda ei tohi. Suuremad äritsejad täidavad ilmselt ise selle vajamineva hulgimüüja rolli.

Ehk siis kõik on loogiline ja õige.

[olli]

Kui selle kasumi all peetakse silmas EE poolsed marginaali börsihinna suhtes, siis sellest on viimasel ajal väga palju juttu olnud. Ning tegu pole sugugi puhtalt kasumiga EE taskusse. Asi on selles, et börsil kauplejad (EE näiteks) peavad oma tarbimisi ja tootmisi päev ette prognoosima. Aga isegi parimal juhul ei ole võimalik saavutada 100% täpsus. Selles osas kõige ettearvatum pidi olema just päikesetootjate prognoosimine. Ilmateated on küll head, aga mitte nii täpsed. Ja kui nüüd EE on ennustanud, et mingil tunnil katab 50% EE klientide elektrinõudlusest ära EE klientidest väiketootjate toodang, aga tegelikult on ilm pilvisem ning õnnestub ainult 40% oma klientide elektrist kohapeal toota, siis ülejäänud 10% näol on tegu niiöelda bilansienergiaga mis tuleb kusagilt juurde osta. Ja kuna börs läks lukku juba eelmisel päeval, siis see energia ostetakse juurde börsi väliselt. Enne sõda kaeti suurem enamus bilansienergiast Venemaalt tuleva elektriga. Seda aga enam teha ei saa. Seega valdavalt lähevad käiku Läti ja Leedu gaasielektrijaamad. Sealt tulev elekter ei ole aga sugugi odav. Kohati kordades kallim börsielektrist. Aga tarbija maksab endiselt börsihinna - vahe kaetakse EE poolt. Ja sinna see marginaalist saadud "kasum" siis läheb. Sama asi kehtib ka vastupidiselt - kui EE prognoosib oma tootmist tegelikust väiksemast ja sama juhtub ka teistel elektrimüüjatel, siis üleliigset elektrit enam börsihinnaga kuhugi ära anda ei ole. Sellises olukorras EE oma tootjale maksab küll börsihinda, aga ise saab selle eest hoopis vähem. Ja kuna just päikeseenergia on kõige raskemini prognoositav, siis on selles osas ka õiglane nende käest kõige suuremat marginaali nõuda.

[diselist]

Mis juhtus 2022 augustis ,et oli aegade kalleim elekter?Päikese paneelid tootsid ju,kes seda lahti oskab seletada?

[alrad]

Mis juhtus 2022 augustis ,et oli aegade kalleim elekter?Päikese paneelid tootsid ju,kes seda lahti oskab seletada?

 Õigust räägid! Vaatasin enda müüja lehelt järgi, 17.08.2022 oli börsi hind 81,81 s/kwh. Tookord ei olnud tootjana põhjust nuriseda..
 Miks see nii oli ei oska arvata, võib olla hinnakujundajad müüvad päikese särtsu!

[vootele]

Kui selle kasumi all peetakse silmas EE poolsed marginaali börsihinna suhtes, siis sellest on viimasel ajal väga palju juttu olnud. Ning tegu pole sugugi puhtalt kasumiga EE taskusse. Asi on selles, et börsil kauplejad (EE näiteks) peavad oma tarbimisi ja tootmisi päev ette prognoosima. Aga isegi parimal juhul ei ole võimalik saavutada 100% täpsus. Selles osas kõige ettearvatum pidi olema just päikesetootjate prognoosimine. Ilmateated on küll head, aga mitte nii täpsed. Ja kui nüüd EE on ennustanud, et mingil tunnil katab 50% EE klientide elektrinõudlusest ära EE klientidest väiketootjate toodang, aga tegelikult on ilm pilvisem ning õnnestub ainult 40% oma klientide elektrist kohapeal toota, siis ülejäänud 10% näol on tegu niiöelda bilansienergiaga mis tuleb kusagilt juurde osta. Ja kuna börs läks lukku juba eelmisel päeval, siis see energia ostetakse juurde börsi väliselt. Enne sõda kaeti suurem enamus bilansienergiast Venemaalt tuleva elektriga. Seda aga enam teha ei saa. Seega valdavalt lähevad käiku Läti ja Leedu gaasielektrijaamad. Sealt tulev elekter ei ole aga sugugi odav. Kohati kordades kallim börsielektrist. Aga tarbija maksab endiselt börsihinna - vahe kaetakse EE poolt. Ja sinna see marginaalist saadud "kasum" siis läheb. Sama asi kehtib ka vastupidiselt - kui EE prognoosib oma tootmist tegelikust väiksemast ja sama juhtub ka teistel elektrimüüjatel, siis üleliigset elektrit enam börsihinnaga kuhugi ära anda ei ole. Sellises olukorras EE oma tootjale maksab küll börsihinda, aga ise saab selle eest hoopis vähem. Ja kuna just päikeseenergia on kõige raskemini prognoositav, siis on selles osas ka õiglane nende käest kõige suuremat marginaali nõuda.

Sellisena on see täiesti tehislik probleem - Elektronid liiguvad juhtmes sellest kõigest hoolimata nii nagu füüsikaseadus käsib. Kõige loogilisem oleks, kui minu poolt toodetud elektri tarbiks ära minu jaama lähedal (samas madalpinge võrgus) olevad seadmed ning arveldus toimuks otse kahe kliendi vahel vastavalt turuhinnale.
Tegelikult ei oleks keeruline täpselt mõõta, mis võrgus toimub ja vastavalt ka arveldada. Eriti vinge, kui seadmed suudaks ise üle elektrivõrgu ka suhelda ning "makseid" teha näiteks mingit laadi krüptorahas.

[vootele]

https://www.ledgerinsights.com/blockchai...portunity/

[Raivo]

Kõige loogilisem oleks, kui minu poolt toodetud elektri tarbiks ära minu jaama lähedal (samas madalpinge võrgus) olevad seadmed ning arveldus toimuks otse kahe kliendi vahel vastavalt turuhinnale.

Ja mõlemad maksaks ka vastavad võrgutasud

Või sees on rendimaja omanik, kellel on katusel päikesepark ja kes rentnikele esitab ise elektriarved.

[olli]

Sellisena on see täiesti tehislik probleem - Elektronid liiguvad juhtmes sellest kõigest hoolimata nii nagu füüsikaseadus käsib. Kõige loogilisem oleks, kui minu poolt toodetud elektri tarbiks ära minu jaama lähedal (samas madalpinge võrgus) olevad seadmed ning arveldus toimuks otse kahe kliendi vahel vastavalt turuhinnale.
Tegelikult ei oleks keeruline täpselt mõõta, mis võrgus toimub ja vastavalt ka arveldada. Eriti vinge, kui seadmed suudaks ise üle elektrivõrgu ka suhelda ning "makseid" teha näiteks mingit laadi krüptorahas.

Ma ei saa aru, kuidas see tehislik probleem on? See on täielik reaalsus et kui päike välja tuleb, siis hakkavad kõik jaamad korraga tootma ning tootmine ületab maapiirkondades tarbimist kümnetes kordades. Aga kui nüüd tuleb ootamatu vihmapilv, siis saekaatrid tahavad endiselt särtsu saada. Olgugi et eelmine päev lubas et terve päeva paistab päike ning EE on sellega arvestanud oma mahtusid planeerides. Põlevkivi jaama nii kähku käima ei jookse ning ei jäägi muud üle kui puudujääv elekter Lätist juurde osta.
Arveldamise osas ma ei saa ka aru, milles probleem seisneb? Et kui Sa ostad naabri päikesejaamast parasjagu ülejäävat särtsu, siis peaks see kuidagi odavamini kätte tulema? Teoorias ju tore, aga mis saab siis kui Sina parasjagu elektrit ei taha, aga naabril päike endiselt paistab? Ikkagi on vaja, et keegi ülejäänud võrgu ka välja ehitaks, et naaber päikesejaama üldse ehitama hakkaks.

[Mihkus]

Järelikult on vaja üle eesti ehitada palju suuri hoorattaga "akupanku"

[edvard]

Energeetika / elektritootmise tuleviku üle mõtiskledes saavad kõige enam "kullasajus" kümblema ilmselt energiat / elektrit salvestada suutvad ettevõtted , mõelda vaid kui valitsuse soosingut omavad tuulepargid ( planeeritud  ja rajatavad ) millised soodsates oludes toodavad 4-6 korda rohkem elektrit kui hetkel vaja , siis ettevõtted kel on salvestusvõimekus koguvad soodsa hinnaga saadava energia kokku ja realiseerivad kõrge elektrihinna hinna ajal . Praegu on ilmselt parim salvestusvõimalus hüdroelektrijaama tammi taga seisev vesi , vesinik on veel ebareaalne .

[vootele]

Sellisena on see täiesti tehislik probleem - Elektronid liiguvad juhtmes sellest kõigest hoolimata nii nagu füüsikaseadus käsib. Kõige loogilisem oleks, kui minu poolt toodetud elektri tarbiks ära minu jaama lähedal (samas madalpinge võrgus) olevad seadmed ning arveldus toimuks otse kahe kliendi vahel vastavalt turuhinnale.
Tegelikult ei oleks keeruline täpselt mõõta, mis võrgus toimub ja vastavalt ka arveldada. Eriti vinge, kui seadmed suudaks ise üle elektrivõrgu ka suhelda ning "makseid" teha näiteks mingit laadi krüptorahas.

Ma ei saa aru, kuidas see tehislik probleem on? See on täielik reaalsus et kui päike välja tuleb, siis hakkavad kõik jaamad korraga tootma ning tootmine ületab maapiirkondades tarbimist kümnetes kordades. Aga kui nüüd tuleb ootamatu vihmapilv, siis saekaatrid tahavad endiselt särtsu saada. Olgugi et eelmine päev lubas et terve päeva paistab päike ning EE on sellega arvestanud oma mahtusid planeerides. Põlevkivi jaama nii kähku käima ei jookse ning ei jäägi muud üle kui puudujääv elekter Lätist juurde osta.
Arveldamise osas ma ei saa ka aru, milles probleem seisneb? Et kui Sa ostad naabri päikesejaamast parasjagu ülejäävat särtsu, siis peaks see kuidagi odavamini kätte tulema? Teoorias ju tore, aga mis saab siis kui Sina parasjagu elektrit ei taha, aga naabril päike endiselt paistab? Ikkagi on vaja, et keegi ülejäänud võrgu ka välja ehitaks, et naaber päikesejaama üldse ehitama hakkaks.

Hmm, Sinu ettekujutuses on elekter miski, mis hakkab kusagilt üle serva ajama, kui päikest palju on vist.
Tegelikkuses ei saa ükski asi toota rohkem, kui reaalselt ära kasutatakse - koormuse määrab tarbija. Küsimus on lihtsalt, et kui tootjaid on süsteemis rohkem kui 1, siis kes saab rohkem toota ja kes vähem. Õnneks on ka tarbijaid rohkem kui 1.
Nüüd, kui soovitakse tarbida rohkem, kui on toodangut, see on ainuke tõeline probleem selle juures. Ja selle vastu ei aita muud, kui suurendada tootjate arvu, kes suudaks kiiresti turunõudmisele reageerida - need võivad olla kas salvestusjaamad (akud, kineetiline energia jms) aga ka näiteks biogaasil töötav diiselgeneraator. Kokkuvõttes peab stiimuliks selliseid jaamu ehitada olema turusituatsioon - kas sellise jaama rajamine on kasumlik või mitte.
Ma usun, et juba lähitulevikus oskavad ka näiteks elektriautod energiat akust võrku tagasi müüa. Samuti, kui on majapidamistes akud, siis ka need saavad oma osa anda.

[raulex]

Otselepingutega elektri müümisel on ikka piisavalt palju probleeme.
1. Oletame, et tahaks osta seda isetoodetud päikeseelektrit näiteks elektriautole. Kellaaeg isegi sobib, päike paistab  ja auto ei ole kasutuses. Toodad näiteks Pärnus, aga osta soovin Tartus. Kuidas seda ilma võrguteenuseta lahendada? Võtame lihtsamalt kasvõi naaberkülas. Vead kaablikera?
2.Salvestus. V2x lahendust toetavad mitmed autod , isegi 30+ K Leaf, aga...
2.1 V2x laadija maksab ropult.
2.2 Auto aku maksab ropult, hinnanguliselt alates 15 K, mingeid laadimiste-mahalaadimiste eksperimente teeks alles 7+ K teenimislootuse juures. Kes selle kinni peaks maksma?
2.3. Naabrimees tahaks õhtul minu autoakult  pesu pesta, päike on loojunud ,autoakus on isegi piisavalt voolu. Auto pole pesupesemise lõpuni sihtotstarbeliselt kasutatav.
Maja akupangaga ringi ei sõideta, aga probleem on sarnane. Kui tuleb nädal aega tugevat pilvisust koos tuulevaikusega (börsihind laes), soovib maja akupanga omanik salvestatud  voolu pigem ise tarbida.

[v6sa]

...
Tegelikkuses ei saa ükski asi toota rohkem, kui reaalselt ära kasutatakse -...

Ole hea ja kirjelda mehhanismi, kuidas keskpäevase päikese käes üle kuumeneva hakkav paneelipark tootmise maha lülitab, kui kohalik salvesti on täis ja võrk vastu ei võta?

Ilma turundusmulata, lihtsalt füüsikaga.

Sellega olen väga nõus, et elektrisüsteem (kuniks püsti püsib) ei hakka üle ajama, vaid esimese asjana hakkavad koormuse kaotanud turboagregaadid (mh. kõik tuumajaamad!) ülepööretele minema ja sellega sagedust kergitama. Turboagregaadi juhtsüsteem reageerib ja vähendab pealeantavat võimsust (auru). Toimub loetud minutitega. Jaotusvõrgu kontrollkeskus ilmselt reageerib samuti ja kasutab võimalusel sünkroonkompensaatoreid (meil Eestis on säärane näiteks Püssis ) neid kiirendades. See toimub alla minuti. Süsteemi tasakaalustumine võtab aga aega ja nüüd on küsimus selle, kas enne kukub mõni süsteemi kriitiliselt üle koormatud komponent (näiteks põhivõrgu alajaama fiider) ja tõmbab teised tekkiva ülekoormuse tõttu kaasa või jõuavad juhitavad võimsused enne alla skaleerida ja tarbijad ei märkagi midagi.

Ning kui pilv ette tuleb, peab kogu skeem jälle tagurpidi reageerima. Nagu me igapäevaselt näeme, tegelikult reageerib ka

Seetõttu ma muutun kergelt täpiliseks, kui keegi hakkab jälle rääkima PVsüsteemi võrkuühendamisest ja "ülejäägi müümisest". Ülejääk tekib ju piirkonna PV-süsteemides korraga. Suletud süsteem, mis müüb võrku vaid puudujäägi kompenseerimiseks defitsiidi ajal on hoopis teine asi (ja paraku ka täna arutult kallis selline).

Kui ükskord suudetakse tekitada mingigi reaalselt toimiv elektribörs tänase tootmisvõisuste broneerimise börsi asemel, võiks kodusalvestite (mh. elektriautode kasutamata akumaht) tõesti hakata rahakoti sisu mõjutama. Tänasel pseudobörsil (tarbija jaoks)  see ei ole võimalik.

[olli]

Päikeseinverter hakkab lihtsalt pinget tõstma kui elektril enam kuhugi minna ei ole. Ja kui pinge tõuseb mingi piirini (250+V kandis midagi), siis lülitab ennast välja. Mõistagi lülitavad enne välja alajaamast kaugemal oleval inverterid, sest seal on kaabli pikkusest tulenev täiendav pingelangus (või siis pingetõus, kust poolt vaadata). Ka alajaamad on erinevatele pingetele reguleeritud olenevalt tarbijate-tootjate mahtudest seal taga. Näiteks mu alajaam keerati 5V madalamaks kui ma oma tootmise taha lülitasin.

Reaalsuses aga seda muidugi ei juhtu. Elektrivõrk on endiselt Venemaaga sünkroniseeritud ja kui mujale enam minna ei ole, siis ida suunda need elektronid ära mahuvad. Aga siit tulebki elektrimüüja probleem - väiketootja tahab raha saada iga kWh eest, mis tema jaamast välja on läinud. Olenemata sellest, et kas kellelgi EE klientidest seda elektrit vaja oli. Kui aga keegi EE klientidest seda elektrit parasjagu ei taha ning ükski teine elektrimüüja ka ei soovi, siis lähebki see elekter lihtsalt Venemaale ära. Ilma rahata, sest müümine enam lubatud ei ole ning mingit eksporti näidata ei saa. Ning EE maksab selle oma taskust kinni väiketootjale.

Arusaadavalt salvestusvõimsuse suurendamine tooks kõva leevendust sellele probleemile. Üks variant oleks kõigilt tootjatelt nõuda mingi teatud salvestusvõimsuse olemasolu. Näiteks ühe tunni ulatuses. Kui on 15 kW jaam, siis peaks seal pundis olema 15 kWh akud, et üldse liitumise saaks. Eeldaks aga ühtset juhtimissüsteemi, et reaalselt abi oleks. Teisalt, tsentraalsete salvestusjaamade loomine oleks selgelt kuluefektiivsem. Eeldaks aga jällegi poliitilist otsust, kuna tundub natuke liiga riskantne äri eraettevõtja jaoks hetkel veel.

[v6sa]

Päikeseinverter hakkab lihtsalt pinget tõstma kui elektril enam kuhugi minna ei ole. Ja kui pinge tõuseb mingi piirini (250+V kandis midagi), siis lülitab ennast välja. ...

Arusaadavalt salvestusvõimsuse suurendamine tooks kõva leevendust sellele probleemile. Üks variant oleks kõigilt tootjatelt nõuda mingi teatud salvestusvõimsuse olemasolu. Näiteks ühe tunni ulatuses. Kui on 15 kW jaam, siis peaks seal pundis olema 15 kWh akud, et üldse liitumise saaks. Eeldaks aga ühtset juhtimissüsteemi, et reaalselt abi oleks. Teisalt, tsentraalsete salvestusjaamade loomine oleks selgelt kuluefektiivsem. Eeldaks aga jällegi poliitilist otsust, kuna tundub natuke liiga riskantne äri eraettevõtja jaoks hetkel veel.

Ma olen paneelitootjate jutust aru saanud, et kuuma paneeli väljundi äravõtmine ohustab paneeli elementide läbilöögiga... Kas see vastab tõele, ma tegelikult ei tea. Kogemusi kellelgi? Reaalselt pannakse muidugi Olli kirjeldatud rada pidi ja keegi ei köhi. Venemaa hüdrokaskaadid reageerivad minutitega ja reservi neil juba jagub. Eks suvel paistab, kui hästi meie süsteemide reaalne olukord vastab paberilolevale, kuna parke on kõwasti juurde paigaldatud, aga paelad on samad.

Kuniks Eesti ametlikuks usutunnistuseks on riigikapitalism (paneme riigile kuuluvad ja üldrahvalikku vajadust täitvad ettevõtted teenima "kasumit"*!), ei saagi tegelikku tarbija/tootja börsi tekkida.


* - igaühelt kooritav mittevajalik rahasumma, millega nuumatakse riigieelarvet mh. sama teenuse tarbimiseks vajalike toetuste maksmiseks. Kõige rohkem nuumab selline kasutu ja sisutu rahaloksutamine pankasid ja raamatupidamist. Sisulist rahaliikumist, rääkimata reaalsest väärtusest, ei looda.

[vootele]

UK-s juba räägitakse salvestusjaamade subsiidiumitest - Fully Charged youtube kanalil oli sellest millalgi juttu .

[Aspelund]

Repliik: Fully Charged avaldab paljuski seda, mille eest neile makstakse, seega tasub nende väiteid võtta koos lusika soolaga.

Aga energia salvestamine mustadeks päevadeks on üks oluline samm tuleviku suunas.

A.