Pobeda huvilisi?
#1

Ei tea küll kas siin foorumis on sobilik mingit müügi teemat üles võtta, aga mu onul on Soomes Pobeda müügis ja mõtlesin, et äkki keegi tahab Eestist seda isendit sama hinnaga osta. See teeks tehingu märksa lihtsamaks ja auto jääks ka Eestisse Smile

Link, kus auto müügis on koos piltidega on järgnev:

http://www.nettiauto.com/gaz/popeda/2587492

Küsiks veel asjatundjatelt üle, et kas hind on enam-vähem masinale vastav?

Ette tänades, Mart.
Vasta
#2

Minu arvates hind masu arvestades veidi krõbe. Eriti kui arvestada, et tulevõrud on valed, raadio on vale, algne kollane rool on asendatud pruuni vastu, näidikute plast on kõver ning tuhatoosi isepaigaldamisega on raadiovõre ära rikutud.

Tagatipuks veel 21se Volga rattad-ilukilbid (kas ka sillad?)

Kapotialust pilti pole, et sealset olukorda hinnata.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Ma ei ole ise spetsialist ja ei jaga seda värki eriti. Mootor peaks ka olema Volga oma... Omal ajal vanaonu vahetas selle välja, kuna Volga oma pidavat parem olema. Kas originaalis peaks raadio korpus ka kollane olema? Et võiks heaga paarsada eurot maha võtta?

Mart.
Vasta
#4

(22-05-2009, 21:33 PM)Mart1988 Kirjutas:  Ma ei ole ise spetsialist ja ei jaga seda värki eriti. Mootor peaks ka olema Volga oma... Omal ajal vanaonu vahetas selle välja, kuna Volga oma pidavat parem olema. Kas originaalis peaks raadio korpus ka kollane olema? Et võiks heaga paarsada eurot maha võtta?

Oh... ei ole mina hinnaekspert. Pigem oskan hoopis hinnata, mis on originaalosa ja mis ei ole.

Lihtsalt kui tavapärasest kallimalt müüa, siis võib jääda lihtsalt pikaks (või väga pikaks) müüma...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

(22-05-2009, 22:13 PM)valdo Kirjutas:  Oh... ei ole mina hinnaekspert. Pigem oskan hoopis hinnata, mis on originaalosa ja mis ei ole.

Lihtsalt kui tavapärasest kallimalt müüa, siis võib jääda lihtsalt pikaks (või väga pikaks) müüma...

Seljuhul tekib küsimus, mis tähtsus on originaalsusel?? Kas läbimädanenud roostepuru täisoriginaal on parem kui mitteoriginaalne praktiliselt roostevaba masin. See originaalsus on siis vaid tähtis, kui hakata taga ajama musta numbrit. Kuid isiklikult leian juba, et selle tagaajamine on vanade meestele pikenduseks -- sorry viimasel ajal tundub lihtsalt nii.
Masinal peaks olema midagi isikupära ka ju. Alati ei pea olema originaal.

Hinnaosas on jällegi erinevaid soove. Eestlane tahaks saada kindlasti 0 eegiga ja soovitavalt suure koorma UUTE varuosadega. Seetõttu räägitakse soome rikastest põtradest ka vist, sest nod vähemalt pakuvad kuusakoski hinna.
Sorry samas, kuid näidake uunikumi, mida müüakse KIIRELT? Selle ainuke lahendus on: antakse odavalt ära või leitakse mõni totu, kes juba pikemalt otsib endale sellist masinat. Tavaliselt uunikumi ehituse alla pandud raha tagasi ei saa, kuid loodetakse, mistõttu ikka hind muutub algul suht suureks.
Samas hind on suhteline. Kui rahahädas ei ole, tuleks just alustada krõbedate hindadega, niikaua langetada kuni hakatakse ka huvi tundma.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#6

Kusjuures ega need vanatehnikahuvilistest soomlasedki peaga vastu lauda kukkunud ei ole, et iga Eestist pärit Vene sõiduki eest mitu paksu rahapakki lauale löövad. See aeg on möödas. Nad teavad täpselt, kui palju üks või teine huvipakkuv sõiduk tegelikult nende maal väärt on ja tingivad hinna juures samamoodi nagu eestlasedki, kui mitte isegi hullemini.
See on igal pool levinud nähtus, et müüja tahab müüa oma kaupa võimalikult kõrge hinnaga, ostja seevastu osta võimalikult odavalt. Kusagil on kindlasti ka see keskpunkt ehk hind, mis mõlemale osapoolele sobib. Osad inimesed jõuavad sinnani, paljud seevastu mitte, kuna eneseuhkus ei luba nende jaoks nii "madalale" langeda. "Silmaklappidega" inimese üks esmaseid tunnuseid.
Senikaua, kuni siinsetel igasugustel "biznesmenide" seas(see ei käi teemaalgataja kohta) levib ikka veel arusaam, justkui nende pakutav sõiduk/maja vms. peab tingimata maksma rohkem, kui selles riigis, kuhu ta oma müüdavat pakub(Soome, Rootsi jne.), senikaua ta jääbki oma kupatuse otsa istuma, nagu kurgimüüja turuleti ääres.
Ja ega tal kedagi teist selles süüdistada pole, kui ainult iseennast ja oma lihtlabast rahaahnust Smile
Vasta
#7

Postitan siin harva oma arvamust, aga majanduses pikki aastaid tegutsenud inimesena tahaksin mõne sõna vana/hobi autode hindade suhtes öelda.

Praegu on nii Eesti, kui rahvusvahelises majanduses masu või pigem mala (majanduslamatis). See tähendab, et nn. hobiautosid müüakse ära sel lihtsal põhjusel, et omanikul ei jätku käibevahendeid. Lihtsalt öeldes, on ta rahalistes raskustes. Sellise auto omanik on kindlal veendumusel, et tema auto on hinnaline sel lihtsal põhjusel, et tema on sinna kindla summa "investeerinud".

Investeeringuna on 90% hobiautosid täielik null, sest sinna paigutatud raha enamasti tagasi ei saa. Tean seda oma käest, sest olen ühte hobiautosse pannud raha 45 kilo, aga arvestades reaalseid müügihindu, saaksin tagasi ehk 20 kilo. Mina olen seda teinud teadlikult, lihtsalt olen tahtnud tehniliselt korras autoga sõita ja elust mõnu tunda.

Eksivad need, kes arvavad, et majanduslanguse ajal autot müües saab rikkaks. Sellega on nagu aktsiate müügiga. Aktsiaid ei müüda languse ajal. Ja kui seda tehakse, on tegemist nn. hädatapmise ehk kiirmüügiga. Ka hobiauto on müüki paisates osa majandusest, ehk siis lama ajal müües saab kindlalt vähem, kui majandustõusu ajal müües.

Enamik müüjaid on väga Eesti-kesksed (ma ei taha kedagi halvustada, vaid pigem konstateerin fakti). Olen märganud, et Eesti siseturul küsitakse korraliku Pobeda, vana Volga ja Zimi eest kordi rohkem, kui näiteks Ukraina turul (soojalt soovitan seda internetist jälgida). Niipalju kui mina tean, pole Ukrainal ka väljaveopiiranguid. Nyyd tekib küsimus, et kui ma tahan mingit kallist hobiautot soetada ja mul on see raha olemas - siis miks seda teha Eestis?

Oletame, et tahan osta zil-111 ja sellest küsitakse Eestis 4 miljonit (ei ole mõjutatud uuring, aga Eestis selline auto olemas, ma isegi ei tea, kas seda tahetakse müüa v. mitte).
Nii.
Väike internetiotsing näitab ju, et Rumeeniast saan selle auto 2 miljoniga?

Võibolla on halb näide, aga nii on ka odavamate autodega.
Jutt pole mõeldud kellegi mahategemiseks, vaid pigem ma soovitan inimestel, kellel vähegi kannatab oma hobiautosid mitte müüa, vaid oodata uut majandustõusu. Hetke majandussituatsioonis saate oma kallilt kinnimakstud hobiautod vaid odavalt müüa. Ja umbes 30-50% tegelikest kuludest hinnaga.

Seetõttu ma ei poolda ka nn. arutelusid "pahadest rahameestest", kes vanaautosid osta ei taha. Ma pole rahamees, konsultandina pigem esimese ja teise Eesti piiril olija (ja vanaautohuviline), aga tahan lihtsalt öelda mõne sõna praegustest nn. "vanaautohindadest".

Saagem aru ühest asjast - need kellel on raha, on endale sobiva vanaaauto juba ammu ostnud. Need kellel vahel on/vahel mitte ootavad sobivat juhust. Need, kellel raha juurde ei tule, on sellest turust nagunii ostjana väljas.

tervisi kõigile vanaautohuvilistele
alati nõus konsulteerima majanduses, ehk miks see nii on...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne