[koterman]

Jätkame siis hr Lipgarti dramaatilise elukäiguga tutvumist.

Nagu ülal lubatud teeme seda 1920-te lõpul ning 30-ndate algul toimunud suurte muutuste valguses
rasketööstuse ja NL majanduse juhtimise alal ja heidame ka väikse pilgu (riigi suurima autovabriku) üldisemale 
rollile.

Nimelt määrati 1926 aastal keevavereline enamlane Sergo Ordzonikidze juhtima Tööliste ja Talupoegade Komiteed
("Rabkrin" vn k), mille ülesanne oli juhtida NL oluliste majandusharude, eriti rasketööstuse taastamist ning arendamist.
Lisaks tegeles asutus eelarveküsimuste, tootmise planeerimise ning kontrolliga ning jooksva administreerimisega.

Antud perioodi NL enamlike juhtide eesmärk oli taastada riigi toimimine ülikiire industrialiseerimise abil, mis majanduslikult
maksti kinni suurima ent enamlasi põhjusega altkulmu vaatava ühiskonna osa, talupoegade, surnuks näljutamise ja ellujäänute
ränga maksustamise, represseerimise ja sõjaväeüksuste abil kolhoosidesse ajamisega. Arvatakse tänaste teadmiste baasilt, et
kollektiviseerimise käigus suri nälga 10 miljonit talupoega v nendega seotud perekonda/käsitöölist (ja seda lisaks
20 miljonile surmasaanule kodusõjas, lisaks veel 4,4 miljonile invaliidile ja 2-3 miljonile välismaale põgenenule, rääkimata
veel umbes 4 miljonist elanikust, kes hukkusid 20-ndate aastate alguse näljahäda ajal kogu riigis (sellele järgnes 1932-33
veel Ukrainas eraldi NKVD poolt korraldatud teadlik näljahäda - nn holodomor - mille käigus kokkuröövitud vilja
viidi välisvaluuta teenimise nimel mh ka Saksamaale ja mille käigus hukkus eri andmetel veel 7-12 miljonit).

Ning käsumajanduse sisseviimise ning stabiliseerimise järel oli NL-il tarvis põhilise julgeolekuküsimusena luua kiiresti 
lääneriikidele lähedane sõjaline võimekus ja seda toetav kodumaine tootmine. Siit nähtub ka üheselt miks näiteks
Gorki autotehase arendamiseks valiti kiirelt teostatav ameeriklaste tehnoloogia sisseost ja (nende abil ka) käivitamine.
Ühtlasi annab see veidi ka aimu, millisesse pöördelisse situatsiooni ning perioodi oli meie 'värske peakonstruktor'
sattunud oma igapäevatöös. 

Jätkates Rabkrin'i teemas, tuleb taustaks veel öelda, et eelmise juhi V Kuibõshevi käe all oli nimetatud struktuur takerdunud
bürokraatiasse ning omavahelistesse võimuvõitlustesse, tootis teoreetilisi ja paljusõnalisi plaane, mida ei suudetud ellu
viia ning sisuliselt tammus paigal. Sõnaga, oli kaotanud suuna.

Ordzonokidze võtab enda asetäitjaks nüüd Georgi Pjatakovi (üks väheseid Uljanovi testamendis äranimetatud tookordseid
paljulubavaid noori parteijuhte), keda ta hindas kui intelligentset ja organisaatorivõimetega inimest. Koos oma
spetsialistidega viivad olukorra mõistmiseks läbi rea põhjalikke uuringuid, et nö 'pudelikaelad' ära defineerida ja
probleeme otsast lahendama hakata. Uurimistööde ulatus oli tõesti väga lai (neid oli mitusada) - nafta- ja keemiatööstus,
väärismetallid, kapitali rakendamine tööstuses, tööstusseadmete ehitus, remont ja ümberseadistamine,
imporditud seadmete tarnimine, välisekspertide kaasamine, metallurgiatööstuse, diiselmootorite ehituse,
kivisöe-, terase-, tekstiilitootmise jpm planeerimine jne.

Vähe sellest - lisaks koostati plaan riigi tööstuse juhtimiseks radikaalselt uuel viisil ning uurimistööde tulemustena
viidi ka rida olulisi uusi poliitikaid enamlaste juhtkonna toel kiiresti ellu. Sõnaga, kaks andekat tööstusjuhti sisuliselt
elustavad kogu Rabkrin'i ja sellest saab NL tookordse riikliku tööstuspoliitika kujundamise keskpunkt.

1930-ndal antakse Ordzonikidzele järgmiseks ülesandeks aktiviseerida Rahvamajanduse Ülemnõukogu (Vhesenka) ehk
hilisem Rasketööstuse ministeerium, mille tegevus - sh majanduse planeerimine 5-a plaanidena - oli Rabkrin'i eduka
käivitamise tõttu ajale jalgu jäänud.
Ta toob selle teostamiseks kaasa oma eelmise asutuse 18 juhist tervelt 9 võtmetöötajat, kes kõik paigutatakse olulistele
tööpostidele ministeeriumis. Järgnevad aastad kinnitavad uuesti, et Ordzonikidze on võimeline taastama ja arendama
rasketööstust ning ennaktempos täitma üliolulisi sõjaväe tellimusi. Tõsi, kaasaegsed on ka kirjutanud, et tegu oli
äärmiselt keevalise, teiste ettepanekuid ja arvamusi mittekuulava ja sagedasti taltsutamatu käitumisega inimesega.

Aga-aga-aga.

Selleks ajaks on saanud täiemahulise hoo sisse V.Uljanovilt ning L.Trotskilt (vana nimega Lev Brons'tein) partei ja
riigivõimu ülevõtnud J.Dzugashvili (rohkem tuntud pseudonüümi Stalini all) kampaania otsida ja ka leida
kõigis rahvamajanduse harudes sabotööre ning kahjureid.
Ehk meiegi inimestele hästi tuntud oluliselt hilisemagi nõukogude ühiskonna keskse omaduse,
hirmuõhkkonna, pidev loomine ja ülalhoid.
Ja siinkohal tekibki nüüd algul vähemärgatav, ent kõigest aasta-paariga otseseks vastasseisuks paisunud ränk tüli, kus
Sergo Ordzonikidze kaitseb vanu ja kogenud töölisi ning ametnikke, kuna võimekaid noori pole võtta,
ent NKVD oma laialdaste volitustega järjest laiendab kahtlustavate arreteerimisi, sh ka võtmetähtsusega
Rasketööstuse ministeeriumis ja tema allasutustes, sh vabrikutes.

Ja nii jõuab verine kirves kõigist dokumenteeritud 'päästmiskatsetest' hoolimata paljude tipptaseme kaastöötajateni
ja 1936a ka ta asetäitja Georgi Pjatakovini ning kõigest aasta hiljem langeb eesriie ka energilise ministri enda
eluloole ning mitmetele tema suguvõsa liikmetele.  

Tekib kindlasti nüüd õigustatud küsimus - mida on teada meie hakkaja noore peakonstruktori kohta samal ajal
Gorkis? Ilmneb, et kiirendamaks autotehase igapäevast tööd, saadetakse lisaks igapäevaste ülesannete täitmisele (sh
näiteks trollibussi LK-1 ja veoauto Gaz AAA loomises osalemine) ta 1937 aastal uuesti Ühendriikidesse
täiendusele. On vaja tulemusi, tulemusi on vaja....

Ajastule iseloomulikult saadetakse samas aga tema kolleeg NAMI aastatest ja üks kolmest 'NAMI-1' loojast, konstruktor
Konstantin Sharapov valekaebuse alusel 10 aastaks laagrisse.

(Jätkub)

PS  Lisaks ka fotod loomingust - hr Lipgarti pikk erialaline teekond algas sõidukiga 'Nami-1' instituudis ja
jõudis kaunis ruttu viletsate teedega maal hoopis enam vajamineva kahesillaveolise 'Gaz-61'-ni.