Harrastame vanu busse
#81

(21-11-2011, 16:21 PM)Mufff Kirjutas:  Lõpuks ma siiski leidsin sellise bussi, mida otsisin - piisavalt vana ja kumerate vormidega - "hingega" bussi, mida Väravamehaanik sõbralikult iseloomustas kui "piisavalt friik buss". See buss, mille leidsin, ei olnud see buss, mida ma algselt otsima hakkasin, kuid otsingute käigus sai mulle selgeks millist bussi ma tegelikult otsin ja ma ei kahetse, et need teised ostmata jätsin.
Selle kirjatüki mõte on selles, et kui vähegi on soovi (pean silmas hulljulgust ja läbimõtlematust) hakata bussi taastama, siis selle "õige" leidmiseks võib kuluda ja ilmselt kulubki omajagu aega. Kui aga "vaim" on tugev, siis leidub ka see õige buss (me kõik väga loodame, et mõne jaoks on see näiteks LAZ).

Kui oled LAZ-i valinud, siis üks infokilluke.
Esipiduri klotse oli kasutusel ka alumiiniumist, ei kolisenud nii palju kui raudsed originaalid. Hiljuti siin foorumis olnud pildil nägin alumiiniumklotse, kas need on LAZ-i mõõdus või mõne mootorratta mõõtu, seda pilt ei reeda. http://fotoalbum.ee/photos/kerm/91784829

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#82

Need klotsid,millele ksf aavu viitab on ilmselt mootorratas Jawa omad.


Vasta
#83

Tere,
Kas keegi teab mõnda bussi või bussivrakki Pärsti vallas ,Väike-Kõpust u 5 km raadiuses
Vasta
#84

(10-11-2011, 02:05 AM)cesium Kirjutas:  Palju sellised PAZ-ikud ja LAZ-ikud maksid üldse? On keegi neid numbreid näinud?

Kahjuks ei ole suutnud leida infot PAZ ja LAZ busside hinna kohta uuena, kuid hiljuti vestlesin mehega, kes oli 1948 ja 1949 Tallinna Bussipargis praktikal ja tema teadis rääkida, et kui 1948 aastal saabusid 3 esimest "välku" (loe: Zis-154), siis need maksid kokku 1000000 rubla, seega 333334 rubla tükk.
Andmed lahknevad aga saabunud busside arvus, sest TAK koduleht väidab, et saabus 4 bussi, seal praktikal olnud mees aga on kindel, et alguses saabus 3 bussi. Igatahes suurusjärku saab siit hinnata. Tegemist on siis enne 1961 aasta rahareformi kehtinud rubladega (juhul kui neid reforme seal vahepeal rohkem pole olnud).
Vasta
#85

ot.
1947 oli eelnenud rahareform, käibele tulid "lehmanaha" mõõtu rublad. Ehk siis tõesti 1/10 1961 aasta väärtusest. Samas hinnates tolle aja hindu jms (no ei olnud ju plaanimajanduses devalveerumist) siis ehk oli selle raha väärtus siiski natuke kõrgem.


Vasta
#86

Lugupeetud bussihuvilised. Tehke endale jõuluks kingitus. Vaid sümboolse 1000 rubla eest on saadaval täitsa näritav PAZ 672M. Lisaksnsellele on buss apelsinikarva ja toob natuke värvi meie halli igapäevaellu. Siin ka väike link:
http://www.soov.ee/eesti?ca=1&md=th&q=pa...&st=s&st=k
Vasta
#87

(18-12-2011, 11:26 AM)Mufff Kirjutas:  Lugupeetud bussihuvilised. Tehke endale jõuluks kingitus. Vaid sümboolse 1000 rubla eest on saadaval täitsa näritav PAZ 672M. Lisaksnsellele on buss apelsinikarva ja toob natuke värvi meie halli igapäevaellu. Siin ka väike link:
http://www.soov.ee/eesti?ca=1&md=th&q=pa...&st=s&st=k
Leian, et antud kuulutuse ülespanija on nõukogude kuulsusrikka bussitöös
tuse esindajat alusetult solvanud. Kolhoosibussid olid (vähemalt Eestis) KAVZ, Kuban ja TA. PAZ-d sõitsid liini! Vähemalt maapiirkondades. Kolhoos sai selle endale siis kui liinikilomeetrite arv juba täis oli ja buss maha kanti ...
Mina küll ei mäleta, vähemalt Hiiumaalt mitte, ühtegi TÄIESTI UUT PAZ bussi kolhoosides. Neid oli küll, isegi koolipoisina suvehommikuti PAZ-652-ga kolhoosi tööle sõitnud, aga nagu öeldud, need olid juba vanast ülesehitatud bussid.

Vasta
#88

(20-12-2011, 10:52 AM)ennww Kirjutas:  
(18-12-2011, 11:26 AM)Mufff Kirjutas:  Lugupeetud bussihuvilised. Tehke endale jõuluks kingitus. Vaid sümboolse 1000 rubla eest on saadaval täitsa näritav PAZ 672M. Lisaksnsellele on buss apelsinikarva ja toob natuke värvi meie halli igapäevaellu. Siin ka väike link:
http://www.soov.ee/eesti?ca=1&md=th&q=pa...&st=s&st=k
Leian, et antud kuulutuse ülespanija on nõukogude kuulsusrikka bussitöös
tuse esindajat alusetult solvanud. Kolhoosibussid olid (vähemalt Eestis) KAVZ, Kuban ja TA. PAZ-d sõitsid liini! Vähemalt maapiirkondades. Kolhoos sai selle endale siis kui liinikilomeetrite arv juba täis oli ja buss maha kanti ...
Mina küll ei mäleta, vähemalt Hiiumaalt mitte, ühtegi TÄIESTI UUT PAZ bussi kolhoosides. Neid oli küll, isegi koolipoisina suvehommikuti PAZ-652-ga kolhoosi tööle sõitnud, aga nagu öeldud, need olid juba vanast ülesehitatud bussid.

Arvestades vanust, läbisõitu ja välimust ongi nüüdseks juba tegemist "kolhoosibussiga". Muide tõsistel huvilistel soovitan osta okidoki kaudu, sest sealt saab odavamalt. Link ka: http://www.okidoki.ee/item/991110/
Vasta
#89

Tere kallid bussi huvilised!

Olen täna raskes olukorras kus on olemas bussile kosilane kuid tema soov ei ole mitte seda bussi taastada vaid seda lammutada. http://www.auto24.ee/used/875769
Pm. on tal huvi mootori ja sildade vastu. Juhul kui kellegil on pakkuda ¤.sil 3.8l MB mootorit siis paluksin ps. teade saata.Kahju raisata sedasi head looma.
Vasta
#90

Tahtsin küsida - mis saanud Ikarus 66-ga, ehk see kaheukseline, mis armeega Eestisse jõudnud, kas see on ka Sebe käes, või kellegi teise oma?
Kas seda ka restaureeritakse?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#91

(24-01-2012, 23:55 PM)denis23 Kirjutas:  Tahtsin küsida - mis saanud Ikarus 66-ga, ehk see kaheukseline, mis armeega Eestisse jõudnud, kas see on ka Sebe käes, või kellegi teise oma?
Kas seda ka restaureeritakse?

Kui mõtled seda bussi, mis siin foorumiski müügil oli, siis see kakuti väärtuslikust puhtaks ja lõigati puruks.
Vasta
#92

Kas tõesti see nii oligi?Mul siitpoolt ja mõne ytra teema tegijate polt üks küsimus.Loodan,et wastatakse.Järwa-Jaanis olemas ju wist ainuke EW säilinud IKARUS 620.Kas oleks lugupeetud Kuusalu & CO nõus eda asja oma projekti wõtma.See ainult palwe.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#93

Kõikidele küsimustele vastab Kuusalu & Co:
Tunnistame üles, et ühe vana sõiduki taastamine ei käi alati säästva restaureerimise põhimõtete järgi (lähemalt loe http://srik.ee/ ). Ühe maja restaureerimiseks ei ole vaja teist maja doonoriks, vaid piisab koormast lauamaterjalist, ühe sõiduki tööle panemiseks on aga tihtipeale vaja teisi sarnaseid sõidukeid ohverdada, et ühte ja elujõulisemat liikuma saada. Seega on jutuks olev Ikarus 66 lahustunud Ikarus Lux-i vereringesse ja elab oma elu edasi uues kuues. Veel mõned pingutused, ning komisjoni rahulolu korral peaks viimane saama kevadel "musta numbri" registrisse. Loomulikult jääb õhku küsimus, kas Eestile on vaja kahte punast Ikarus Lux-i ja kas teine ei oleks võinud olla pigem linnaliini 55 või siis vähemalt sinist värvi, aga see sai otsustatud nii ja sellega tuleb harjuda. Edaspidi püüame mõelda globaalsemalt.

Oleme teadlikud Järva-Jaanis asuvate busside seisukorrast ja olukorrast. Vajadusel oleme valmis tööks ja kaitseks. Hetkel on probleem selles, et 620 on liiga suures mahus rüüstatud peenisdetailide poolest. Me anname endale aru, et rulliplekk ja nelikanttoru ei ole haruldased detailid, küll aga kõikvõimalikud tuled-viled, nurgad, liistuotsad, sildid, pihusti seibid, käiguhoovastiku stoppersplindid, pihusti voolikuklambri kruvi ja ülejäänud viis detaili. Ehk siis majanduslikult mõistlikum on taastada maa sisse vajunud komplektset bussi kui rüüstatud bussi. Seega küsimus on selles, kas tasub taastada bussi, mis on küll "Eesti teedel veerenud" ja on suures osas lammutatud, kuid mille sarnaseid mudeleid leiab veel Euroopast komplektsetena või juba taastatutena. Tasumise all ma ei mõtle mitte mentaalset himu vaid konkreetseid rahalisi vahendeid. Huvi loomulikult on, aga kusagil on mingi mõistlikkuse piir, mis tuleb endale selgeks teha, enne vastutusrikaste projektide juurde asumist. Hetkel on Ikarus 620 seismine varjupaigas parim lahendus, sest konkreetne kontseptsioon mistahes bussihuvilistel puudub.

Loomulikult võivad bussihuvilised anda teada, milliseid vanaaegseid busse soovitakse Eesti vanabussimaastikul näha. Huvide kokkulangemise korral aitame kindlasti olukorda vähemalt leevendada kui mitte suisa lahendada.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#94

(22-12-2011, 18:38 PM)kalacompany Kirjutas:  Tere kallid bussi huvilised!

Olen täna raskes olukorras kus on olemas bussile kosilane kuid tema soov ei ole mitte seda bussi taastada vaid seda lammutada. http://www.auto24.ee/used/875769
Pm. on tal huvi mootori ja sildade vastu. Juhul kui kellegil on pakkuda ¤.sil 3.8l MB mootorit siis paluksin ps. teade saata.Kahju raisata sedasi head looma.
Selline isend täitsa olemas. Kõrge ja pikk, tiivad ja kokpiti põrand mädad vähe sõitnud.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#95

Aasta oli siis 1978, olin just oma haridusteel lõpetanud kümnenda klassi ja meid suunati Tallinna autobussi koondisesse tootmispraktikale käelist osavust arendama.
Kuna bussipargi juhtkond ei julgenud meile mingit peenemat tööd anda siis meie ülesandeks jäid põhiliselt koristus js lammutustööd.Esimeseks suuremaks väljakutseks oli kümnekonna Ikarus 620 lammutamine vanarauaks . Bussid olid komplektsed ,just nii nagu nad liinilt olid tulnud, ning seisid Mustamäe filiaali aia ääres.Nädala pärast olid nad kõik tükeldatud paraja suurusega juppideks ja ootasid utiliseerimist
Seda meenutades vaevab mind alati mõtte ,kui keeruline oleks olnud tollasel juhtkonnal jätta igast bussi mudelist üks eksemplar tulevase kommunaaltehnika muuseumi jaoks aia äärde alles . Kümnekonna aastaga oleks juba saanud päris huvitava kollektsiooni -Ikarus 55, 60, 620 180 lisaks veel ka mõned Skodad sõsarettevõtelt
Pildil üks 620 loodusega üheks saamas.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#96

(27-01-2012, 01:04 AM)Ferry Kirjutas:  ...väljakutseks oli kümnekonna Ikarus 620 lammutamine vanarauaks . Bussid olid komplektsed ,just nii nagu nad liinilt olid tulnud, ning seisid Mustamäe filiaali aia ääres.Nädala pärast olid nad kõik tükeldatud paraja suurusega juppideks ja ootasid utiliseerimist
Seda meenutades vaevab mind alati mõtte ,kui keeruline oleks olnud tollasel juhtkonnal jätta igast bussi mudelist üks eksemplar tulevase kommunaaltehnika muuseumi jaoks aia äärde alles . Kümnekonna aastaga oleks juba saanud päris huvitava kollektsiooni -Ikarus 55, 60, 620 180 lisaks veel ka mõned Skodad sõsarettevõtelt

Oleks olnud keeruline. Nõukaajal oli kõikidel ettevõtetel peal räige vanarauaplaan. Kõige süütum asi, mida selle täitmatajätmisel tehti, oli ilmajätmine uuest tehnikast (uutest bussidest). Lisaks oleks vastutavad tegelased võidud võtta vastutusele raiskamises - tollases kõnepruugis sotsialistliku omandiga ebaperemehelikus ringikäimises. Siberisse tollal muidugi ei saadetud, aga kohalt minemalöömisega oleks sellised asjad võinud vabalt lõppeda.

Pääsesid sellest plaanist vaid vähesed - koolid, muuseumid, vist ETKVL jms teise ja kolmanda sordi asutused. St neile jäänud vanema tehnika võis mitte anda vanarauda, vaid soovi korral alles jätta...

Muide, kas Kurgja 651 põleski vrakiks?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#97

(27-01-2012, 01:36 AM)valdo Kirjutas:  
(27-01-2012, 01:04 AM)Ferry Kirjutas:  ...Seda meenutades vaevab mind alati mõtte ,kui keeruline oleks olnud tollasel juhtkonnal jätta igast bussi mudelist üks eksemplar tulevase kommunaaltehnika muuseumi jaoks aia äärde alles ...

Oleks olnud keeruline. Nõukaajal oli kõikidel ettevõtetel peal räige vanarauaplaan. Kõige süütum asi, mida selle täitmatajätmisel tehti, oli ilmajätmine uuest tehnikast (uutest bussidest). Lisaks oleks vastutavad tegelased võidud võtta vastutusele raiskamises - tollases kõnepruugis sotsialistliku omandiga ebaperemehelikus ringikäimises. Siberisse tollal muidugi ei saadetud, aga kohalt minemalöömisega oleks sellised asjad võinud vabalt lõppeda.
...

Vanarauaplaan oli nõukogude ajal pigem ettekääne. See mida nõukogude riik kõige enam kartis, oli eraettevõtlus. See, et keegi teeb mahakantud sõiduki uuesti korda ja hakkab sellega raha teenima.
Minul endal õnnestus soetada üks 1958 aastal maha kantud bussi vrakk. Mingil põhjusel tehti sellest soojak. On hämmastav, millise põhjalikkusega on see buss paljaks tehtud kõikidest osadest, mis võiksid olla abiks bussi töökorda sättimisel. Osalt võis põhjuseks olla muidugi ka nende detailide varuosadeks jätmine, kuid võetud on enamvähem kõik, ilma milleta bussi veel vedada saab.
Vasta
#98

(17-03-1974, 17:15 PM)valdo Kirjutas:  Muide, kas Kurgja 651 põleski vrakiks?

Ei. See buss on juba pea 5 aastat ksf! eno1 omand.
Vasta
#99

(27-01-2012, 09:58 AM)Mufff Kirjutas:  Minul endal õnnestus soetada üks 1958 aastal maha kantud bussi vrakk.

Kui see saladus pole, millega on tegu?


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Kas see Vändra ZIS alles?

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne