Miks paljudel motikatel rehvid erinevatpidi? (loogika vastaselt) Teemas ka autorehvid
#1

taga sooned nõnda <<<<<<<<<<<<< (vee ärajuhtimine garanteeritud) ees aga nõnda >>>>>>>>>>>>> ( vee ärajuhtimist ei toimu, nagu vesiratas )

Sõber vastas mulle nii:
Ma võin sulle veel ühe pähkli anda - minu võrril on mustrid just vastupidi - et taga nagu ei juhiks vett aga ees juhib.
Kui oma doktoritööga valmis saad, siis anna mullegi teada, mis ja miks on õige vastus! Smile)))))))

Lisatud:
Sain ka sellise vastuse -
The reason for the different tread patterns is because a motorcycle's front tire undergoes completely different stresses than the rear tire, unlike an automobile tire tread that is unidirectional with a flat profile, and thus doesn't have to be designed differently.

Not really sure how you think that a tread pattern can "push water towards the center of the tire"; water will always look for an escape path no matter which direction the tread sipes are. Needless to say, the tire manufacturer engineers would not design a tire that would cause hydroplaning. All tires undergo rigorous testing in wet conditions (Michelins included, which I've ridden on in the wet with no ill effects).

``E23 728 1978a.``
www.e21.ee "Klassikalised BMW'd"
Fiat-i foorum Fiati Sõbrad
Priit Peljo 51 79 063
Vasta
#2

Ma eip viitsind välismaakeelsesse teksti väga süveneda, vastus oleks aga suures plaanis selline:
Tänasel motikal (eriti kähkusõidu ratastel) üldjuhul tagarehv laiem kui esimene. Toetuspind seega olemas ja rehvimuster samapidise loogikaga nigu autolgi.
Esirehv aga tänastel ratastel tihtilugu kitsam, ehk horisontaalis olles on toetuspind nõnda kitsas, et polegi millegi alt vett minema juhtida. Kurvis kallutades aga hakkavad noodsamad justkui valepidi olevad veesooned just õigetpidi tööle. Ehk , siis paremale kallutades, töötab rehvi parem külg, nigu autorehvi vasak pool, vesi suunatakse rehvi alt rehvi keskele, mis parasjagu asfaldiga kontaktis nagunii pole, vesi lendab sõidutrajektoori väliskurvi minema. Mida enam kallutad, seda enam vett lendab. Testpidise V-soone puhul aga, mil vesi rehvi serva juhitakse, jääb lisa kallutades vesi mingil hetkel serva alla "lukku".

Edit: Järele mõeldes, isegi "lukku" ei jää aga rehvi alt välja viidav vesi suunataks täpselt sõidutrajektoorile rehvi ette...

Mis aga siis juhtuma hakkab, ei taha vast mitte keegi omal nahal kogeda.
Eks ta nisuke äraspidine loogika on, võta aga nisuke rehv näpu vahele, vääna vildakaks ja kujuta enesele ette, mida vesi selle all teeb.

loll on loll olla.
Vasta
#3

Vesi jookseb kanaleid pidi nii ehk naa ära. Suundmuster on rohkem mustri tahkemast ainest puhastamiseks mõeldud.
Võtame näiteks väga ropu mustriga "kalasaba".
Traktoritel ongi ainult suur "kalasaba". Kui traktor pori sees kaabib, siis jooksevad pori "vorstikesed" külje pealt välja. Tagurpidi olev kumm "sööb" ennast täis ja muutub "slikiks".
Motikatel on alati vedav ratas taga. Seal ka muster loogilist jada pidi. Ees aga on tähtis puhastusefekt pidurdades. Vedu ju seal kunagi ei toimu. Nii saabki mustri maksimaalselt ära kasutada.
Autodel ei saa seda loogikat järgida, sest kunagi ei tea, millise auto alla kumm läheb. Võib ju minna esiveolise, tagaveolise või hoopiski nelivedu alla. Nii ei saagi märkida kummi küljele "kahtepidi" suunda.
Olen isiklikult näinud mitmeid motika kumme, millel on vastupidi suunad peal. Üks siis esiratta jaoks ja teine suund tagaratta jaoks.
Selline siis minu loogika. Rolleyes
   
Vasta
#4

Pealkirjas on küll selgelt küsitud, et miks tsiklite rehvid on üht või teistpidi, aga ma laiendaks teemat ka autorehvidele. Mind on võtnud kukalt kratsima asümmeetrilise mustriga rehvid, mis minu loogika kohaselt peaks ühel pool vett ära juhtima, teisel pool aga hoopis enda alla koguma. Ma ei küll ei kahtle rehvitootjate arendustöös, kuid oleks ikka huvitav teada, kuidas midagi töötab.
Järgnevalt auto eest tehtud kaks pilti: vasakul pool (ehk siis autol "kaardilugeja" pool) on kõik selge: suurema punktiga tähistatud koht puutub veega enne kokku kui sama soone äär ning vesi juhitakse rehvi küljelt välja auto alla. Parempoolsel pildil aga (juhi pool) täitub äär veega enne keskosa ning vesi juhitakse kahele poole: keskele ja äärelt välja. Kui nüüd aga osa vett juba soones ees on ning lombist veel juurde tuleb ja kogu see lugu keskele liigub, kus soon ühel hetkel ära lõppeb... Või pressitakse see siis ikkagi lõpuks küljelt välja? Selline variant ei tohiks aga juhitvausele väga hästi mõjuda või kuidas?
[Pilt: Rehvid.jpg]
Vasta
#5

Vee ja õhu liikumised on väga salapärased. Sedasi peale vaadates ei oskagi arvata, mis teed ta liikuda tegelikult tahaks.
Ok mingi loogika peaks asjal olema ja tahaks isegi seda teada. Vaadates aga neid pildil olevaid kumme tekkis mul mõte: äkki on seal midagi valesti pandud. Osa asümeetrilisi kumme on ette nähtud just vastava nurga alla osa jälle parema või vasema poole jaoks. Äkki on pildil olev kumm ette nähtud kusagile mujale nurga alla pista. See peaks olema kummi külje peal kirjas. Vaadates peaks ta olema ikka peegelpilt. Kuna see ei ole peegelpilt, siis tekibki igatsorti kahtlusi ja kõhklusi. Smile
Vasta
#6

Vot seda olen ma ise ka mõelnud, et peaks olema n.ö vasaku poole rehvid ja parema poole rehvid. Küll aga pole mul siiani õnnestunud sellist kombinatsiooni mitte ühelgi autol näha (kuigi vahelduva eduga olen ikkagi piilunud sõidukite rehve ja näinud kümneid kombinatsioone just sellisel kujul), samuti ei paku näiteks netipoed poolt valida. Pealegi, viisakas (loe: normaalne) rehvitöökoda peaks klienti ju informeerima sellistest asjadest, kuid seda ei ole suurt kellegagi tehtud. Nii et ma ei ole osanud sellest muud arvata, kui et nii peabki olema, aga kuidas siis nii ikkagi?
Vasta
#7

müüaksegi nii,ma olen rehvide vahetuse jne päris palju kokku puutunud,aga ei tea ka mina miks müüakse ainult ühe poole rehve....

Ise mõtlesin et palju odavam on ju toota standartselt,või on meie rehvide maaletoojad väikse puudujäägiga....Big Grin
Vasta
#8

(19-07-2009, 13:52 PM)41Degree Kirjutas:  [Pilt: Rehvid.jpg]

Michelin Primasy. Need käivatki nii alla. Neil rehvidel ongi välimisel küljel märgitud vaid outside,veeremissuunda ei ole.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#9

(19-07-2009, 18:14 PM)41Degree Kirjutas:  viisakas (loe: normaalne) rehvitöökoda peaks klienti ju informeerima sellistest asjadest,

Käisin "viisakas" töökojas (bassimehe, kummi-Tommi juures Pärnus) papa trakatsi esiratastega (T-16),sai miskid suva vanad autorehvid pääle veetud, sääl poisid küsisid ka, et kumma külje pääle ratas läeb...Toungue

loll on loll olla.
Vasta
#10

Mina olen rehvitöökojas töötades paigaldanud alla sellised rehvid,milledel oli ette antud pöörlemissuund,sisekülg/väliskülg ja veel vastavalt "left hand" ja "right hand".Nokiani toodang.
Ideaalis võikski (sõiduauto/kaubiku) rehv kogu ekspluti ajal veereda ühtepidi.Mustri klotsi servad võivad veidike üles kerkida,tekib nn."hammaskulumine".Jämedam muster "hammastub" rohkem.Seda põhjustab nähtus rehvi veeremisel:klotsi serv teepinnalt lahkudes paindub ja ripsab seda.Vastupidi veerema hakates teeb "hammastunud" rehv müra ja vibratsiooni.Selle vastu on suverehvide puhul rohtu otsitud laiadest pikisoontest ja madalamate põikisoontega servadest ja kindlasti veel palju võtteid.Mina soovitaks asümmeetrilistele talverehvidele peale esimest hooaega küll suund peale märkida ja seda kiivalt järgida,kuni võiduka lõpuni.Eriti naastrehv on suuna muutuse suhtes tundlik.
Vasta
#11

Tsitaat:Michelin Primasy. Need käivatki nii alla. Neil rehvidel ongi välimisel küljel märgitud vaid outside,veeremissuunda ei ole.


aga miks?ühel pool töötab valet pidi ju muster....
Vasta
#12

Veel on aeglasel kiirusel (siis põhimõtteliselt neil kiirustel mis meie teedel lubatud on) üsna ükskõik kuhu poole ta kontaktjälje alt lahkub ja see "saha efekt" et järjest vastu maad liibuv rehv lükkab vett kuhugi poole ei ole nii kriitiline, kuna toimub suhteliselt aeglaselt (auto raskusjõud tekitab oluliselt suurema rõhu-kiirenduse kui rehvi liikumine sellele suhteliselt tühise massiga veekogusele anda suudab). Pigem on sooned viltu selleks, et pidurdusel deformeeruvad kummiplokid kanaleid kinni ei vajutaks.

Teoreetiline ideaal on muidugi iga nurga jaoks erinev rehv - laius, profiil, muster jne, aga kulude kokkuhoid ja mugavus kaaluvad tavakasutuses need erinevused ilmselt üles.

Motikate kohta ma muidugi ei tea midagi.
Vasta
#13

(19-07-2009, 13:52 PM)41Degree Kirjutas:  [Pilt: Rehvid.jpg]
Kas antud rehvidel ei peaks olema erinevad vasak ja parempoolne?
Vasta
#14

(21-07-2009, 09:47 AM)maaks Kirjutas:  Kas antud rehvidel ei peaks olema erinevad vasak ja parempoolne?
tõesti - "EdR" viitas ülalpool "outside" märkele (mis määrab ju vasaku-parema) - aga kui nii on õige, pole ju mustri kohapealt tõesti vahet, kus see "outside" paikneb? Ainult küljetugevus vast väljas-sees erinev pole?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#15

Outside üksi ei määra veel kumma (kas vasaku või paremaga) rehviga on tegu, seal võiks olla ka pöörlemissuund märgitud. Kui ei ole, siis on tootjal tõesti savi mispidi sa ta alla kruvid.
Vasta
#16

(24-07-2009, 11:51 AM)maaks Kirjutas:  Outside üksi ei määra veel kumma (kas vasaku või paremaga) rehviga on tegu, seal võiks olla ka pöörlemissuund märgitud. Kui ei ole, siis on tootjal tõesti savi mispidi sa ta alla kruvid.

"Outside" käib väljapoole ja samas jääb siseküljele kirje "inside". Kui on outside peale märgitud siis ärge veeremisuuna noolt otsima hakake,seda pole. Samamoodi on ka suunaga rehvide puhul,outside pole,on veeremisuuna nool.
Juba peast ütlen,et pildil oleval Michelin Primasy-l jäävad mustri kõveramad sooned sissepoole,sõltumata veeremisuunast.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#17

ainult joonte suunad jäävad kahtlaselt Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne