meesterahva jalgratas "Minsk" - 1974
#1

Tervist,

teen ka siis uue teema üle pika aja.. oli 14'nda aprilli õhtupoolik, kui sattusin vanavanaema juurde ning rehe tuppa minnes nägin lae all kahte ratast seismas. Alla kiskudes tuli välja, et tegu on 1938a. Dürkoppi jäänustega ning 1974 aasta pooliku Minski tehase jalgrattaga. Sain nendest pildid tehtud ning koju mindud.. kuni juuni alguseni ei toimunud kummagi rattaga miskit, siis pakkus aga kaasfoorumlane Kauri mulle vahetust Minski vastu Riga-11, millel on Uraal-2 mootor peal. Kuna mul rattaga suuri kavatsusi polnud siis saigi vahetuskaup teostatud. Kuna pooleli olevaid masinaid oli sel hetkel palju, siis jäigi Riga-11 lishalt seisma ning lõpuks andsin ta ära parematesse kätesse. Mõõdus jälle natukene aega, kui mul õnnestus saada kaasfoorumlase Reymo 1961 aasta Minsk. Algselt plaanisin sellele panna peale mootori, kuid siis hakkas mul üpris hästi säilinud rattast kahju ning asi sai edasi müüdud kaasfoormlasele Kaurile, küll ilma ratasteta. Siis olingi tagasi jälle praktiliselt alguses.. siis pakkus aga Kauri mulle toda sama 1974 aasta Minski tagasi tasuta, mina läksin kohe järele ning tõin ta endale. Puudu olid rattad, sadul, kiilud, kett, pakiraam jm väikest pudi-padi. Paar päeva hiljem sai ostetud vajaminevad poldid, mutrid ning seibid ja pandud külge porilauad, samuti said rattad alla pandud. Varsti sain ka Reymo käes sadula mis sai kohe külge pandud. Käisin vahepeal ka taaskord vanavanaema juures ning pööningul oli onu vana kapp, mida ma polnud kunagi avanud. Sai uks lahti muugitud ning välja komplektne D6 mootor. Mootor sai kohe sääreväristaja korvi pandud ning Käina poole minekut tehtud. Ükspäev keldris nokitsedes aga mainis naaber mulle, et õlleka ees seisab tema sõbra jalgratas, kes on juba viimased paar aastat toas olnud kuna jalad haiged, ratta viis sinna üks tema sõpradest. Lubati ratas endale võtta ning järgmine hommik läksingi jalgrattale järgi, tegu oli 1990 aasta Pensa tehase naistekaga, millel oli palju "võõrkehi" küljes. Otsustasin ratta võtta Minskile doonorrattaks. Sain endale sealt korralikud rehvid, ühe kiilu, leistangi koos toruga, tagumise velje jm pisemaid detaile. Üldiselt olen hetkel vaeva näinud jalgratta enda sõidukorda töökorda seadmisega, siis hakkan alles mootorit peale aretama. Sai ka lahti võetud D6 mootor ning silinder, silindripea, sidurikaan, karburaator jms bensiini sisse pandud, et suurema mustuse maha saaks. Mootorile tuleb uus kolb, rõngad ning kolvisõrm ning siis laon mootori kokku tagasi, kuna ülejäänud paistis korras olevat.

Mis sellest välja kukub, ei tea ma veel isegi.. üritan teha võimalikult vanakooli masina sellest mida oleks hea mõnel ilusal suve hommikul käima ajada. Toungue

Ning pilte..

Kui ma ta leidsin, nägi see välja selline.

[Pilt: 047465569156df.jpg]

Minu kätte tagasi jõudes nägi välja selline ( rattad on minu alla pandud koos porilaudadega )

[Pilt: 0541185692b7a0.jpg]

Hetkeseis selline,

[Pilt: 054258187f790f.jpg]
[Pilt: 05411857154a46.jpg]

[Pilt: 054185905872f7.jpg]
[Pilt: 054185907a2aa8.jpg]

Üritan Teid teemaga kursis hoida!

Seniks aga parimat,
Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#2

(15-07-2009, 23:27 PM)Kevin68 Kirjutas:  Mis sellest välja kukub, ei tea ma veel isegi.. üritan teha võimalikult vanakooli masina sellest mida oleks hea mõnel ilusal suve hommikul käima ajada. Toungue

Ning pilte..

Jõudu ja edu!

Kui on soov teha autentne liikur, siis mina soovitaksin abimootoriprojekti aretada siiski mingile vanemale raamile, nt 1950ndate lõpu Riia raamile. 1970ndatel keegi naljalt enam rattaraamile sellist asja ei teinud, selleks olid jämedamate kodaratega rattad ja (vähemalt esi)vedrustusega raamid. A la Gauja ja uuemad. Ja mootoriks panna D4 või D5, D6 üldiselt jalgrattatraamil ei olnud.

Tavalisel vedrtustuseta rattaraamil oleval sääreväristajal hävisid nimelt üsna ruttu tagaratta kodarad ja murdus esihark, mistõttu üritati üsna pea kõikide võimaluste piires aretada ette mingit vedrustust (vt isetehtud käkerpussi Urmase muuseumis Kurtnal) ja tagarattal aretada tavajalgrattakodaratest jämedamaid. Kui selliseid asju hakkas tehasest tulema (alates 1960ndate algusest, B-901/902, Gauja jms), siis lõppes võrrinduses üldiselt "jalgrattaraamitamine" ära. Ehk siis rattaraamile aretamine kestis massmahus Eestis ja mujal N.Liidus vaid mõned aastad, ca 1957-61.

Samas on Sul olemas näiteks varajane, ilma randita paak, minu hinnangul 1959 või varasem. Hiljem olid nad juba randiga.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Suured tänud!

Mõtlesin ise ka teha vahepeal vanemale raamile, st. tollele 1961 aasta Minskile. Kuid, usun et sellest sellist kui orginaal abimootoriga jalgratast tulemas ei ole. Tahaksin, et ta vähemalt meenutaks abimootoriga jalgratast.. muidugi lääne jalgrataste juppe ma sinna külge kruvima ei hakka. Samas, tean et ühes vanaraua hunnikus vedeleb Riga tehase meestekas ( arvatavasti 60'ndad ) kuid tundub, et ratas on olnud kuskil maha põlenud majas, sest alates keskelt ning tahapoole minnes on jalgratas põlemisjälgi täis, samuti paistis olema ratas üsna roostes. Kõige suuremat peavalu valmistab mul endiselt tagumine hammasratas koos kinnitustega, kuigi tean et aeg-ajalt liigub neid Kurtna laadal. Mina aga kahjuks sinna ei satu. D6 on rohkem niisama ajutiseks lahenduseks, et näha kuidas raam vastu peab ja kuidas sellise riistapuuga üldse sõita on. Aga, kui peaksin leidma D4/D5 mootori tõstan kohe D6 maha. Usun, et ratas paari sõiduga aastas päris ära ei lagune, kavatsen seda ratast rohkem niisama hoida kui sõita, sõitmise jaoks on mul Riga-13. Big Grin

Vabandan, kui liiga segane jutt ( suhteliselt unine olen juba )

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#4

Täna värvisin ära bensiinipaagi, kuna viimati värvisin seda umbes poolteist aastat tagasi hammeritega ning asi lainetas suht palju. Esialgu sai krunditud ning seejärel värv selga tõmmatud, olin aga nii hoos, et unustasin krundi lihvimata.. arvatavasti homme peab uuesti lihvima ning siis uuesti värvima. Big Grin

Küsiks huvipärast, kas sellistel paakidel oli orginaalis kaks valget triibu keskelt läbi? Polnud eelmise korraga vana värvi maha lihvinud ning välja tuli kõvasti roostet ning kahe triibu jäänused.

Samuti võtsin täna mootori jupid bensiini seest välja, suurema mustuse sai igastahes maha, nüüd vaja veel karteripooled ära puhastada.

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#5

Sai ka pilt tehtud paagi hetkesest seisust, lihvin õhtu poole asja ära ning kannan uuesti värvi peale.

[Pilt: 054363918a0630.jpg]

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#6

(16-07-2009, 23:52 PM)Kevin68 Kirjutas:  Küsiks huvipärast, kas sellistel paakidel oli orginaalis kaks valget triibu keskelt läbi? Polnud eelmise korraga vana värvi maha lihvinud ning välja tuli kõvasti roostet ning kahe triibu jäänused.
Jah, kaks valget ja kitsast triipu. Külje peal logo (kujundus on veidi erinev uuemate paakide omast).
---
Selle eelneva foto kohta... saa sõbraks värvipüstoliga. Kui endal ei ole, siis sõbral ikka on.
Vasta
#7

(17-07-2009, 22:31 PM)indrek Kirjutas:  
(16-07-2009, 23:52 PM)Kevin68 Kirjutas:  Küsiks huvipärast, kas sellistel paakidel oli orginaalis kaks valget triibu keskelt läbi? Polnud eelmise korraga vana värvi maha lihvinud ning välja tuli kõvasti roostet ning kahe triibu jäänused.
Jah, kaks valget ja kitsast triipu. Külje peal logo (kujundus on veidi erinev uuemate paakide omast).
---
Selle eelneva foto kohta... saa sõbraks värvipüstoliga. Kui endal ei ole, siis sõbral ikka on.

Tänud, jälle veidikene targem. Värvipüstoli koha pealt, pole endal ega ka sõbral. Big Grin Aga kui kunagi endale garaaþi soetan, siis kindlasti ostan endale esimese asjana ära kompressori, hetkel elan aga kortermajas, värvimistööd toimuvad rõdul ning masinad seisavad keldri boksis ( boks on suhteliselt väike ning hetkel pean sinna ära mahutama 4 jalgratast koos ühe sääreväristajaga, viies jalgratas seisab boksi taga ).

Aga teemasse.. tänane päev, võiks õelda et korda läinud. Esmalt ostsin Talupoest mootorile uued mutrid ja seibid ning pintsli numbrimärgi värvimiseks. Kahjuks ei tea ühtegi teist enam-vähem korraliku saavutavat tulemust kui pintsliga numbrimärki teha. Värvitud sai nii, et kõigepealt pintsliga taust kollaseks ning siis imepisikese pintsliga numbrid peale.. värvimine kestis kokku umbes poolteist tundi, lõpuks oli käsi tõsiselt surnud. Puhastasin ka jalgratta porilaudu ( porilauad on seisnud üpris kaua ühes laudas ) "Cif" 'iga ning tulemus sai päris hea. Üritasin ka paaki natukene paremaks saada, lihvisin lainetused maha ning kandsin värvi peale, üllatuseks hakkas aga värv pragunema.. lasin asjal natukene kuivada ning lihvisin taaskord värvi maha ning uuesti värvides hakkas jälle kooruma.. siiski oli tahe nii suur ja kordasin ühe korra veel seda tegevust ning siis jäi värv korralikult peale. Sai ka kaasfoorumlase KoBa abiga valmis tehtud paagi kinnitused ( suured tänud temale ), need said samuti värvitud. Kuna tulemas on ka esituli, siis loovutas kaasfoorumlane Reymo1995 lahkesti oma üle oleva jalgratta dünamo. Kinni pannes libises see aga mõõda esiharki alla ning siis otsustasin kinnituste alla panna pisikesed kummi tükid. Sai ka pisikest "tuuningut" tehtud, nimelt mul juba pikemat aega keldris seisab üks sadula külge kinnitatav silt kirjaga sdelano v sssr, aga kuna sadulas ainult üks auk siis puurisn sinna kaks tükki juurde ning silt leidiski oma koha sellel sadulal. Õhtul said ka paak ning numbrimärk külge ning asi hakkab juba vaikselt ilmet võtma! Smile

Nüüd aga küsimus, tollel paagil on imelik kraan, kuidas selline asi toimib? Kas sealt saab ka reguleerida palju paagist peale jookseb ning kas on ka mingi nipp, kuidas seda saaks reguleerida nii ilma, et see vastu raami läheks?

Üritan homme ka rattast pilte teha.

Ettetänades,
Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#8

Teemast mööda aga tegin ise ka omale 2 aastat tagasi abimootoriga jalgratta d6 mootoriga.Sõidan suviti umbes 30km päevas talvel aga vähem,sellest peaaegu kõik kruusateel ning pole kuskilt hakanud lagunema või pragunema (raam)

Paagi kraanist võiks pildi teha.
Vasta
#9

Nii tihedalt ma seda kindlasti kasutama ei hakka, Riga-13'nega sõidan päevas ma usun et maksimum 10 kilomeetril, talvel jätan ta keldri ma usun.. kindlasti on päevi millal ta ka talvel korra välja ajan.

Kuid teemasse, paagikraanist mul kahjuks hetkel pilti ette näidata pole.. eemaldasin ka hetkel taaskord numbrimärgi, kuna see sai peale pannes kannatada ning läks kõveraks, õnneks õnnestus mul see aga sirgeks väänata kuid tänu sellele tahab asi veidi värviparandusi. ( värv tõmbas kohati kortsu ) Sain ka täna helkuri, mis sai ka suhteliselt kohe külge pandud.

Hetkeseis siis selline,

[Pilt: 054452119fe7aa.jpg]

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#10

Sain vahetatud ühe vända koos pedaaliga, nüüd enam asi ei loksu. Täna jõudis ka minuni osta.ee'st võidetud esituli ning mina kaubaga rahul. Kas keegi oskab õelda millegi täpsemalt tegu on ning mis aastateil toodetud? Nii esitule kupli kui ka klaasi peal on kiri "Bauer", arvan ise et tegu saksa tootega.

Paremat pilti ei õnnestunud kahjuks teha pimedas keldris. Big Grin

[Pilt: 054664915e682b.jpg]

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#11

Ludwig Bauer alustas Saksamaal Klein-Auheimis 1911 valgustite osade tootmist, peale I MS hakati tootma karbiidilaternaid ka jalgratastele, hiljem juba elektrilaternad ja dünamod. Sinu lamp ilmselt 1930-ndatest.
1922 valmis Baueri tehases esimene jalgratas, hiljem lisandusid jalgratastele 60, 74 ja 98 ccm mootoriga väikemootorrattad. Peale II MS taasalustas jalgrataste ja motikate tootmisega, tootis kuni 1953.
Peale Baueri ei tea teisi jalgrattatootjaid peale Miele, kes oleks tootnud rattalampe ja dünamoid. Bauer alustas lampidega, Mielel olid rattad enne. Vb oli ka teisi selliseid aga pole silma jäänud.
Vasta
#12

Heh, lahe ettevõtmine.
Kuna mul oli ka siin juulikuu alguses igav, siis leiutasin ka ühe D5 tüüpi mootori jalgratta raamile. Miski soome naisterahva jalgratas. Ette jäi originaal ratas, taha läks mopeed Delta ratas. Paagi panin mootorsae Druþba oma, pakiraamile. Gaasi andmise eest hoolitseb selline hoop, mis oli mõeldud varem jalgratta käikude vahetamiseks. Sadul jäi originaal (peab natukese pehmema vastu vahetama Smile). Pidurid on ainult esirattal, sellele masinale nendest küll.
Ette installisin lenksu külge ka pooliku jäätee topsi, kuhu leht sisse rulli panna.
Ühesõnaga käin maal lehte toomas (kusagil 300m) mööda pisikest kruusateed Smile

Edu!
Vasta
#13

Tänud! Edu läheb ikka vaja..

kahjuks suurt arengut hetkel pole, otsustasin et siiski D6 mootorit sinna peale ei pane ning otsin tollele orginaal mootori kusagilt. Samuti sain teada ka esitule mittepõlemise vea. Nimelt mul dünamo kinnitusel on kummid latakad all ja pole seda kruvi mis ennast raami sisse keerab ( raam ju teine "juhe" ) , läbi värvi aga elektrit too asi ei juhi.

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#14

Kuna sain endale Riga meesteka, mis on tehasest välja tulles olnud mootoriga, siis otsustasin võtta tolle teise ette ning teha sellest teisest abimootoriga jalgratas. Minsk saab endale aga nüüd orginaal välimuse, kui keegi tahab siis võin edasistest toimetustes Minskist ka siin kajastada.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne