Dnepr MT-9, 1972, mereroheline
#21

Sõber jebis mitmeid kuid sel kevadel/suvel oma Ural´i arvele võtmisega - polnud ei pabereid ega vanat numbrimärki ning tema oli juba mitmes omanik. Tegi mitu seletuskirja masina päritolu kohta ning näitas ARKi eksperdile ratta ette. ARK nagi ikka viivitas oma vastustega ning pärimiste peale, kusmaal asjad on vastati keerutamisega erinevaid põhjuseid leides. Peale mitmeid kuid(3-4) asjaajamist ning kukru kergendamist(oli vist 2350.-) on nüüd üks tänavalegaalne Ural tagasi liikluses.
Vasta
#22

Huvitav mis võtsin ka oma ratta arvele millel puudsusid dokumendid ja nr. kirjutsasin ARK juhtkonnale seletuskirja ja viisin ratta ka kohale sain 3 tunniga kõik paberid korda.
edu ja jaksu teile et saaksite rattad ikka arveleBig Grin
Vasta
#23

Lõpuks, peale kuu aega kestnud sõelumist ARKi vahel, sain ratta arvele. Külastatud sai Jõhvi, Tartu ning Rakvere bürood, viimane neist kõige asjalikum ning esimese võiks minu arvates kinni panna. Selliseid jupijumalaid pole kusagil varem kohanud. Soovitan soojalt kõigil sellest kohast kaarega mööda käia.
[Pilt: orig_21315031_y759.jpg]
Kuna originaaldokumendid puudusid, kuid oli olemas reg. märk, otsiti kokkuvõttes ARKi keskarhiivist alusdokumendid üles. Seal kirjas oleva omanikuga pidin siis ARKis kohal käima, vormistati vanade dokude kadumine ning omanikuvahetus. Maksma läks see pull 1350.-. Tõenäoliselt oleksin lihtsamalt pääsenud, kui poleks reg. märki neile esitanud - nende otsingutest jäi mulje et nad saavad vaid selle järgi vanu pabereid otsida, raami nr järgi mitte. Aga pead ei anna. Kui peaks uuesti alustama läheksin kindlasti ilma reg märgita kohale, ning vajadusel "leiaksin" selle üles Wink

Rattal endal olen vahepeal pinged korda saanud. Releeregulaator oli siiski korras, kui pingeregulaatori kontakti vedru oli liiga pingul. Siinkohal tänud kasutajale Baracus idee eest seda kontrollida. Madalatel pööretel kipuvad nüüd küll latrnad vilkuma, ehkki laadimislamp ei sütti, kuid pinge akuklemmidel jääb kenasti 14-15 V piiresse. Küllap vaja lihtsalt veel veidi vedru pingsust timmidaSmile

Külge olen saanud ka korvi poritiiva ning korvi istmete nahad on õmblemises. Olenevalt tulemusest lasen ka külka katte võibolla õmmelda.

[Pilt: large_21315033_pXHC.jpg]

[Pilt: large_21315035_XvSO.jpg]

[Pilt: large_21315037_daP0.jpg]

Ning lõpetuseks küsimus suurele ringile: kui suure mahtuvusega aku võiks sellele aparaadile sobida? Kas 5-6 Ah piisab?
Vasta
#24

Väga ilus töö Smile
Korvi katte võid leida kloostrimetsa motopoest, maksis teine mõnisada krooni.
Vasta
#25

Väga hea töö. Korvikatte hinnaks kloostrimetsast öeldi telefonitsi 340.-eeku, kuid millise kvaliteediga tegu on seda ei tea. Tagadil nimelt sai vaadatud Põlva motopoe pakutavaid katteid mis olid ikka minu arvates väga nirud(väga õhukesed ning ´pandlad" ka väga õhukesest materjalist, mis originaalis ikka paksust nahast) ning hinnaks küsiti 400.-.
Kas signaali nupu oled saanud? Mul mingi peaks olemas olema, kuid mitte 5+ seisukorras ning asub Pärnumaal.
Vasta
#26

Tere.

Minupoolsed õnnitlused Sulle ratta arvelesaamise puhul. Hea, et bürokraatia hammasrataste vahelt eluga välja tulid.
Seda ilusat kätetööd vaadates tekkis endal ka tahtmine oma M-72 korda teha. Asi seisab juba aastaid peamiselt viitsimise taga aga eks ka sissetulevaid rahavoogusid on suunatud kõigele muule ja selle projekti jaoks ei ole finantsvahendeid jagunud.
Igatahes on tore, et jälle üks vana mootorratas on endale uue elu saanud.

Lugupidamisega
Marko
Vasta
#27

Olen ise ka neid Põlva motopoe katteid näinud, on tõesti nigelad. Pealegi oli neil eesmistest rihmadest kas üks üle või üks puudu, pidavat sobima kaasaegsele Uralile täpselt. Samas, ise tegemiseks oleks samuti nahka vaja, kuid Noores tehnikus (ainus koht Tartus kus ma siiani kunstnahka olen leidnud) on samuti sellised õhukesed materjalid. Erinevalt vanast nahast, kus see imiteeriv osa on kleebitud tugevale puuvillast põhjale, on seal kasutatud mingi naiste suka materjali sarnast kraami. Ja see on palju õhem ning pehmem. Samas annab see hästi venima, võibolla see on boonus, ei rebene nii kergesti.

Aku kohta on siiani vastatud, et mida suurem seda parem. Jama selles, et 10-12 Ah 12V aku kipuvad jube suured olema ja ei taha aku kohale hästi mahtuda (13cm on neil tavaliselt laius, ja see on tiba lai).
Samas 5-6 Ah on mõnusalt väiksed, pealegi on neid mõistliku hinnaga musti saada. Kuidas arvate, piisab 5-6sest akust? Loogiliselt mõelda siis vist võiks piisata ju, voolu tarbijad on tal ju ainult
* tagumised pirnid, külka gabariit - 5X5W
* esilatern - 45W
* süütesüsteem ?
Vasta
#28

Ise kasutan 14 Ah akut aga minul on MT-10 raam ja sinna mahub see ilusasti ära. Probleem võib 5 Ah aku puhul olla ainult see, et generaatoril ei ole piisavalt tarbijaid taga aga muidu peaks sobima küll. Ise sõitsin pärast laadimise kadumist (ankru mähis läks teepeal läbi) tuledega ca 70 km maha ja peale seda sai veel mõned lühikesed otsad tehtud. See aku kestis seal peal väga hästi. Seega peaks piisama 5 Ah akust küll.

Lugupidamisega
Marko
Vasta
#29

Viimasest postitusest on palju vett hoovist läbi voolanud, kuid ratas pole sugugi soiku jäänud. Foorumi kaudu sai muretsetud üks paar CCCP aegseid tutikaid rehve (tänud kasutajale isakene) millest üks juba varurattal koha leidis. Ajaga oli kumm muidugi kivikõvaks muutunud, aga peale ta saadan lõpuks läks.

Seni kõige kaugemalt leitud jupp tuli Kuressaarest, signanupp, selle eest tänud kasutajale Ott. Tagadi vanatehnikalaadal sai lätlastega kasulikku kaupa tehtud, ning leidsin kauaotsitud korraliku paksust nahast tutika külka katte, samuti vasaku rutskakummi ning uue esitule kroomrõnga (vana rõnga peal oli eelmine omanik vist kana tapnud, sest konkreetsed terariista löögijäljed olid sees).

[Pilt: orig_22758297_RYdn.jpg]

[Pilt: orig_22758299_6TfE.jpg]

Samuti lõpetasin külka istmete taastamise. Alumine osa oli täitsa puudu, sinna sai uus raam ning vana diivani vedrud + vatikott aretatud. Peale lasin nii seljaosale kui persealusele osale uued katted õmmelda. Välimus suht OK, kaua vastu peavad on iseküsimus.

[Pilt: orig_22758293_91J3.jpg]

[Pilt: orig_22758295_6wzP.jpg]

Nüüd siis oleks viimane aeg mootor ka korralikult tööle saada.

1) Kas on normaalne, et kõrgematel pööretel hakkavad klapid/tõukurvardad klabisema? Klapivahesid olen 2 korda üle mõõtnud ning peaksid õiged olema.

2) Kas vene küünlaid annab mingi lääne analoogiga asendada? Minu ostetud kuuest A11 küünlast jäi tööle ainult üks, suht nadi suhe.

3) Esiamort jääb seismisega kinni. Kui õli välja lasta, putked alt ära võtta ja veidi liigutada, siis hakkavad käima. Panen alla, käivad ka. Nädal seisab ja on jälle kinni. Torud roostes pole. Sees uued kummitihendid. Kas asi võib olla mingis jamas tihendimaterjalis, mis miskipärast metalli külge kipub kleepuma?
Vasta
#30

(04-05-2010, 12:12 PM)romulus Kirjutas:  1) Kas on normaalne, et kõrgematel pööretel hakkavad klapid/tõukurvardad klabisema? Klapivahesid olen 2 korda üle mõõtnud ning peaksid õiged olema.

2) Kas vene küünlaid annab mingi lääne analoogiga asendada? Minu ostetud kuuest A11 küünlast jäi tööle ainult üks, suht nadi suhe.

3) Esiamort jääb seismisega kinni. Kui õli välja lasta, putked alt ära võtta ja veidi liigutada, siis hakkavad käima. Panen alla, käivad ka. Nädal seisab ja on jälle kinni. Torud roostes pole. Sees uued kummitihendid. Kas asi võib olla mingis jamas tihendimaterjalis, mis miskipärast metalli külge kipub kleepuma?



vene küünalde lääne analoogid:
http://zid.nm.ru/text_svecha.htm

NGK soovitab sellist:
http://www.ngk.de/index.php?id=659&pd=&t...NEPR&m=650

kahvlist:

Sisemised torud tuleks maha võtta ja treipingis indikaatorkellaga kontrollida, kas on sirged. Kui treipinki pole, tuleks võtta suuremat sorti peegel (kuna peegli klaas on sile) ja seal peal toru veeretada, et näha kas on sirge.
Tasub veel uurida, kas sisemised torud on paralleelsed ja kontrollida juhtpukside lõtku.Tihendi kinnijäämisest niipalju, et enne kokku panekut tasub neid määrida. Millist õli kasutate kahvlis ? Mina soovitaks automaatkasti õli tehase poolt soovitatud koguses.
Vasta
#31

(04-05-2010, 12:12 PM)romulus Kirjutas:  1) Kas on normaalne, et kõrgematel pööretel hakkavad klapid/tõukurvardad klabisema? Klapivahesid olen 2 korda üle mõõtnud ning peaksid õiged olema.

Klapivedrud võivad olla liiga väsinud kas vanadusest või on kuuma saanud. Võta mõni vedru maha ja mine võrdle uutega mõnes motopoes. Kui vedrud väsinud, siis vahe on käega katsutav.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#32

Nädalavahetusel proovisin peale uusi NGK küünlaid, palju paremini käib moto nüüd, ei ole probleemi, et üks püttidest ära kukub vahepeal. Klapivedrudeni ei jõudnud kahjuks. Ainus mis veel tähele panin, et peale kõrgete pöörete kipub klabisema ka siis, kui gaasi maha keeran...

Igatahes kui vedrusid vahetama hakkan, siis soveldan klapid ka juba ära, restaureerimise ajal jäid pead täitsa tegemata, kuna petrooleumi test näitas, et oleksid justkui tihedad. A kui juba lahti võtan siis lasen kergelt ikka üle. Kas keegi Tartus oskab soovitada kohta kust leida sovelduspastat ning seda iminapaga priboori klapi pööramiseks pesas?
Vasta
#33

(11-05-2010, 10:04 AM)romulus Kirjutas:  kust leida sovelduspastat ning seda iminapaga priboori klapi pööramiseks pesas?

Pastat teed ise, peenema käia alt korjad käiapuru, magnetiga eraldad metalli, segad vähese õliga ja aidaa.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#34

Väga vinge, töö ja jutt,Kena!!
Vasta
#35

Sain lõpuks aega klapivedrud ära vahetada, kui kahjuks ei kadunud klabin kuhugi. Küll aga tundub, et klapid logisevad juhtpuksides kahtlaselt palju, seega võibolla asi selles? Kontrollisin üle ka kepsu loksud ning üles-alla mingit lõtku ei olnud. Juhtpuksidele viitab vist tegelikult ka ka kerge sinine suits kõrgematel pööretel, ehkki see võib tulla ka veel sisse sõitmata (l/s umbes 500km) kolbidest/rõngastest/silindritest. Ja see pagana klabin/kolin tekib just siis, kui gaasi maha lasta kergelt, mis minuarust võiks viidata kepsu loksule, aga no polnud seal mingit loksu...

Siit ka küsimus teadjatele - kas keegi teab Tartus või Ida-Virus keskit kes juhtpuksid ära vahetaks? Niipalju kui ise uurisin peab puksi sisse surumiseks miskine press olema, mida mul pole.

Ning klapi lihvimine oli täiesti tehtav töö, viilisin peenema viiliga peeneteralist luisku ning toimis kenasti.
Vasta
#36

Seda, kas suits tuleb kulunud juhtpuksi pärast saab kontrollida nii, et sõites mäest all keerata järsult gaas maha ja sõber tagant vaatab, kas hakkab sel hetkel valget tossu tulema summutist.
Vasta
#37

Kas nookuri võllil on seibid vahel ,et ei annaks üles-alla logiseda?
Vasta
#38

(13-07-2010, 15:46 PM)uko Kirjutas:  Kas nookuri võllil on seibid vahel ,et ei annaks üles-alla logiseda?

Nookuritel on seibid vahel.

Seda mäest alla trikki peaks proovima nädalavahetusel. Samas see peaks ju sama välja tegema mis hoo pealt gaasi maha keeramine, siis küll suitsu pole täheldanud, pigem just kiirendamisel.
Vasta
#39

Sellegipoolest,oli endalgi selline lugu,seib vahel küll kuid sellest jäi väheks.Ikka logises.
Vasta
#40

(13-07-2010, 16:00 PM)romulus Kirjutas:  
(13-07-2010, 15:46 PM)uko Kirjutas:  Kas nookuri võllil on seibid vahel ,et ei annaks üles-alla logiseda?

Nookuritel on seibid vahel.

Seda mäest alla trikki peaks proovima nädalavahetusel. Samas see peaks ju sama välja tegema mis hoo pealt gaasi maha keeramine, siis küll suitsu pole täheldanud, pigem just kiirendamisel.


Võimalik, et segu rikkavõitu või satuvad hõreda kolvigrupi tõttu suurema koormuse korral gaasid silindritest karterisse, kust need õhufiltrisse sisse imetakse ja siis kogu see sodi tossabki.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne