Liivapritsi valmistamine
#1

Praegu on kasutusel ühe tuttava handymanist ostetud 300.- liivaprits, aga sellele kulub palju õhku et liiv üldse liikuma alt potist saada. Üks kaasfoorumlane joonistas kunagi sellise pildi: [Pilt: P8090090.jpg]

Küsiks milline peaks olema see liiva reservpaagist tulev voolik. Tavaline kummivoolik kulub vist päris kiiresti ära?
Vasta
#2

Tartus, estprestos on just sellist liivapritsi voolikut myya, samas on myya ka pritsi pystolid, dyysid ja kindad selleks otstarbeks. www.estpresto.ee otsi sealt tootekataloog. Seal k6ik kirjas koos hindadega. Seal pakutakse ka korralikke liivapritse v6rdlemisi hea hinnaga.
http://estpresto.ee/files/Katalog_2008_EE.pdf
vaata siit. Voolikud ja tarvikud köige löppus.

K-175/1957, Iz Jup4/1981,Iz Jupiter(1)/196?, Iz49/195?, Pannonia T1/1962, Jawa 634/1973 , K-58/1959, Dnepr-MT11/1985, IZ 56/195?, K-650/1969, Jawa 353/1962
Vasta
#3

Kambriga liivaprits on tehtud nii, et liiv ringleb. Sellel skeemil on natuke valesti joonistatud. Esiteks, alt otsast tuleb ainult üks toru välja - see mille kaudu liiv tagasi üles läheb. Ning suubub see mitte lihtsalt torusse, nagu sinu joonisel, vaid spetsiaalsesse kõvasulamist düüsi, kust see suruõhuga kambrisse puhutakse. Liivatoru ots düüsi sees suubub õhutoru keskele (moodustub ejektorpump).[Pilt: Ejector_or_Injector.png] Joonisel siis liiv tuleb vasakult ja suruõhk alt.
Kummist voolikud on tegelikult väga head, abrasiiv ei tee kummile suurt miskit.
Vasta
#4

(29-07-2009, 22:46 PM)vootele Kirjutas:  Joonisel siis liiv tuleb vasakult ja suruõhk alt.
Kas mitte vastupidi?
Vasta
#5

(29-07-2009, 23:52 PM)motamees Kirjutas:  
(29-07-2009, 22:46 PM)vootele Kirjutas:  Joonisel siis liiv tuleb vasakult ja suruõhk alt.
Kas mitte vastupidi?
Ega mu küsimärgiga lause polnudki väga küsimine. Ma nagu kindel, et sedapidi see tööle ei hakka.
Kui õhk lasta sisse altpoolt, siis tekib nn. liivadüüsi juures suruõhk ("diffuser throat" takistab õhu väljumist) ja see lükkab õhu liivapaaki.
Kui liivadüüs ulatuks "diffuser throat"ti rohelise nooleni, siis see asi toimiks.
Vat selline arvamus mul. Tehke valmis ja näete. Toungue
Vasta
#6

Olen siin varemgi liivapritsi teemal sõna võtnud ja ja ilmselt praktikuna saan veelkord mainida, et sellel käsitsi visandatud nn. survepütiga skeemil on kõik õige, selle puuduseks on vaid tülikas liivaga laadimine, kui on pikem- suurem töö, ka voolik kulub peale düüsi.
Ejektor-süsteemi joonisel tuleb õhk muidugi VASAKULT, härrased on siin eksinud, ka joonestaja muide. Mul samal põhimõttel töötav prits juba aastaid, valmistamine lihtne, ei pea mitte kümneid tuhandeid kulutama.

Terv. Veteran.
Vasta
#7

Tegemist minu vabakäelise joonisega oma liivapritsist. Selgituseks niipalju, et õhutorust üks ots läheb sisse tünni pealt ja avaldab sealt survet, teine ots, mis jookseb alt, lükkabki liiva liikuma, mis pudiseb paagi põhjast. Düüs asub vooliku otsas, kummitoru kulumist seni täheldanud ei ole.
Vasta
#8

Kuidas kümneid tuhandeid kulutad? TheShadow49 andis siin õhe lingi mille alt leidsin ka enda liivapritsi.
POWERPLUSS
MOBIILNE LIIVAPRITS
VÄIKSEM
Anuma suurus 45l
Kaal 18 kg
2 364.- EEK(koosKM)
Mina muretsesin ta välismaalt. Arvuta läbi, kui ostad, kraanid, vooliku, rõhuregulaatori(rõuregulaator peab suutma ka seda õhukogust läbi lasta!) mis pole mitte odav ja ka düüsid. Seni pole voolikut vahetanud, küll aga läheb düüse ja minul spets püstoli asemel enne düüsi kuulkraan, see kulub ka ära ja on korra vahetatud, 29kr oli vist tk. Nüüd kas tasub ikka ära see ise ehitamine? Sul peab seda kola sitaks käes olema, et lihtsalt ehitada. Täitmine, jah täita tuleb, kuid puhata tahaks ka. Väike paus ei tee paha. Kui düüs väga kulunu ei ole ja liiva/õhu suhe norm on, siis saab päris pikalt lasta.
Põhi konks on kompressoris. 200l paak, vast ei peagi nii võimas olema. Kompressor ise peab olema hea tootlikusega. Omal on kaks 240 l/min tootlikusega kompressorit järele pandud, mis ajab asja ära rahuldavalt(plaan on siiski kunagi korralik muretsed). Ühe kompressoriga oli 1min tööd ja 3min ootasid kui rõhu ülesse võttis. Tegelt tahab prits 400-800l/min sõltuvalt düüsi läbimõõdust. Suurim investeering asja juures on kompressor! Olen töötanud ka sellise liivapritsiga mis on nagu värvipüstol, kannatab ka mitu mootoratas puhtaks lasta. Maksab vist 350kr see püstol, ei mäleta täpset hinda? Kuid jällegi kompressor oli võimas taga, ühe töökoja komp. oletan 600l/min tootlikus.
Seega kui ehitad, vali düüs ja liiva tüüp hoolega, sest see mõjutab kompressori valikut. Düüsi võid teha vanadest treiteradest(olen näinud sellist, töötab) raudtoru kuulkraaniga, otsas teiteradega piratud ava(joodetud oli vist).
Vasta
#9

(30-07-2009, 09:07 AM)inc Kirjutas:  ...Seega kui ehitad, vali düüs ja liiva tüüp hoolega, sest see mõjutab kompressori valikut. Düüsi võid teha vanadest treiteradest(olen näinud sellist, töötab) raudtoru kuulkraaniga, otsas teiteradega piratud ava(joodetud oli vist).

Mina olen näinud pritsi millel on düüs tehtud vanast keraamilisest sulav kaitsmest. Neid olemas eri suurustes ja uuest peast poest ostes hind ei ole ka kallis, vöin eksida aga äkki oli 16-18.-/tk.

K-175/1957, Iz Jup4/1981,Iz Jupiter(1)/196?, Iz49/195?, Pannonia T1/1962, Jawa 634/1973 , K-58/1959, Dnepr-MT11/1985, IZ 56/195?, K-650/1969, Jawa 353/1962
Vasta
#10

Rege rauta suvel... ehk siis soojadeks ilmadeks tee liivaprits valmis.

Lisaks joonisele ka veel mõni pilt minu aparaadist ja lisaseadmetest.
Ühutorude küljes poole tollised kraanid, liiva pealejooksu reguleeriv tolline kraan. Poolene on liiga väike ja kipub kinni jääma. Ummistusi tekkis ka korduvalt, kuna kondents kogunes tünni põhja ja kraani piirkonda ning liiv läks tükki. Lisapaak ühendatud süteemi paralleelselt, toruks veoauto haagise pidurivoolik muu parema puudumisel, tegelikult päris hea teine. Düüsi läbimõõdu osas väga head nõu ei oskagi anda. Pakuksin, et u 3mm võiks olla, muidu liiga kitsilt tuleb peale.

[Pilt: P6110192.jpg]

[Pilt: P6110193.jpg]

[Pilt: P6110194.jpg]

[Pilt: P6110195.jpg]
Vasta
#11

Toru on tõenäoliselt u 10 mm läbimõõduga. Liiva pealevoolu reguleerimine toimib enamvähem, midagi väga paremat ka ei oska välja pakkuda. Kui liiv on piisavalt kui ja sõmer, jookseb küllaltki ilusasti peale. Püstolit kui sellist ei olegi toru otsas, puuliist on traadiga ümber toru ja seda käes hoides saab juba juhtida.
Vasta
#12

Niisiis, tahaks omale ka liivapritsi teha (sellist nagu esimese postituse skeemil. Õuepealt leidsin sellise tünni, isa ütles et selle sees tehti karbiidiga midagi. Minu omal on kahjuks auk põhja roostetanud kuid kas selline tünn idee poolest sobiks (talub ta rõhku nii palju?). Kui sobib, siis kui tõenäoline on selline terve kuskilt leida?Rolleyes
[Pilt: 07189333519a96.jpg]
Vasta
#13

pole küll päris teemakohane ehk pritsi valmistamise jätaks vahele - aga nn dimensioneerimismõttena passib pärimine siia.
nimelt küsimus on suuremat sorti seadmes - kui tahta puhastada nädalavahetuse-kahega ca 30..35m2 selliseid vana paekivimüüridega lauda seinu (lubjakrohvi lööb muidugi enne maha), et sinna suvekööki rajada, siis kas selline mõttekäik komponentidest on õige:
1) kompressor. Olemas on ülalviidatud kahe kõhu all oleva paagiga leedu (?) kompressori sõsar. Ilmselt siis CO-..., mis ehk isegi kuni 500l/min ja 7..8atm annab.
Männiku pritsijatelt suurema puhastustöö kompressorivajadust uurides viidati, et kitsaskoht pole mitte kompressor vaid paak (?).
2) õhupaak. Leidub hinnanguliselt 600..700-liitrine paak.
3) prits&voolikud. Ühekordseks ürituseks ei soovi ehitada-kombineerida. Kaks suurt riistalaenutajat ei näi rentivat, netiotsinguga ühe leiab
...ja sealt 200-liitrine variant võiks tootja ja mahu järgi selline välja näha ehk olema Airblast ABSC-2452. Voolikud-ühendused on 1 1/4", düüsid 6,5..19mm, õhukulu@8atm vastavalt düüsile 3..22m3/h
4) liiv. Sõelumata peen ning natuke savine "looduslikku päritolu", mida samas ruumis ca kuu aega kuivada lasta?
...või siiski kotist, millel kiri "kuiv sõelutud liiv, ...mm"
5) kaitserõivastus. Vastavalt individuaalsetele vajadustele-võimalustele Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#14

Kas survekaga pesta ei kannata?
Vasta
#15

(15-02-2012, 01:28 AM)pontu6 Kirjutas:  Kas survekaga pesta ei kannata?

... ja lisaks on ju survepesuri otsa kaivad liivapritsi otsad... tootab sellel pohimottel, et veesurvega tombab liiva veejoa sisse .... ja toimib taits hasti... mul selline taitsa olemas, vaiksemate toode jaoks tipp-topp, sorry, et tapid puuduvad.... kirjutan Mehhikost ja siin pole selliseid tñhtiBig Grin





Vasta
#16

(14-02-2012, 22:45 PM)13piisab Kirjutas:  ...- kui tahta puhastada nädalavahetuse-kahega ca 30..35m2...
mõni tähelepanek oma kogemustest. juhul kui see müür on sul vanaaegse seguga, ehk siis lahja lubjaga laotud, puhub mistahes prits või pesur vuugivahed tühjaks. minul on rehealune lahja sada aastat tagasi laotud ja katsetasin veidi ja veendusin, et tuleb enne kõik võimalikud kohad tsemendiseguga fikseerida.
puhastamise mõttes aga üllatusin, et paljas suruõhk suutis ka kivid üsna hästi sodist puhtaks lasta. no abrasiividega muidugi on asi siiski mitu suurusjärku parem.
selle ruumi puhastamisel aga jätkub sul oma tehnikast mitmekordselt, sest kitsaskohaks saab pigem nähtavus. prits tekitab uskumatu sodipilve üsna hetkega ja siis pole muud teha kui töö pooleli jätta ja õue ootama minna, et hõljum maha langeks.
ma kuskil kunagi juba kirjutasin oma rehetoa palkseinte pritsimisest. sääl muidugi sai võetud laenutusest tõhus kompressor ja õppind pritsija tuli tegema oma tehnikaga ja abrasiiviks oli kriit. pikk päev läks ää ja reaalset tööaega oli äkki mingi veerandtunni jagu. ülejäänud aja ootasime ka nähtavuse taastumist.
Vasta
#17

(15-02-2012, 10:40 AM)diesel Kirjutas:  
(14-02-2012, 22:45 PM)13piisab Kirjutas:  ...- kui tahta puhastada nädalavahetuse-kahega ca 30..35m2...
...... sest kitsaskohaks saab pigem nähtavus. prits tekitab uskumatu sodipilve üsna hetkega ja siis pole muud teha kui töö pooleli jätta ja õue ootama minna, et hõljum maha langeks.

Survepesur + liiv eeliseks ongi see, et see ei tolma, ja kui kasutad vaiksemat pesurit siis pole ka oht nii suur, et vanad segud valja pesed,




Vasta
#18

... iseehitajatele soovitan väiksemate liivapritside düüsideks bensiinimootori süüteküünlaid kasutada, võtad sisu välja ja voila...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#19

Internet on tore asi. Sai selle sügavikus veidi tuhnitud ning omalegi üks liivaprits valmis ehitatud. Düüsi tegin süüteküünlast. Suur probleem on muidugi küünla seest tühjaks saamine. Puur seda ei võta ja lüües puruneb portselanist ümbris. Lääne päritolu isenditest ei saanudki jagu. Lõpuks üks vene päritoluga küünal alistus.
Õhu toodab SO-7 (500 l/min). Ressiiver 300 l. Saan pidevalt, ilma pausidetta lasta. Alla selle jääks lahjaks.
[Pilt: files.php?pid=195704&aid=2000]
Düüs sai selline:
[Pilt: files.php?pid=195704&aid=1998]
Proovitöö:
[Pilt: files.php?pid=195704&aid=2002]
Vasta
#20

Selleks et küünla seest portselan kätte saada,tuleb küünal korraks pista treipinki ja treida see valtsitud äär maha. Portselan tuleb sedaviisi kergelt välja. Võib ka käiata. Kuidas kellegil võimalused.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne