Gaz- 63. 1950.a.
#21

Ei tea kas kasu, aga jäi selline asi silma :http://www.motomajand.ee/?id=3_23_15_444 .
Vasta
#22

(07-09-2010, 11:00 AM)iisak Kirjutas:  Ei tea kas kasu, aga jäi selline asi silma :http://www.motomajand.ee/?id=3_23_15_444 .

Uued tiivad on mul olemas. Viidatud kuulutuses tegemist ka uuema sordi tiibadega, tule ava on väike. Põhimõtteliselt peaks olema need küll ümber tehtavad.
(26-08-2010, 15:01 PM)aavu Kirjutas:  Ei õnnestu neid triipe leida selle puukabiiniga auto pealt, seeeest meenus, et kastiluukide kinnitusi on olnud mitmet sorti aastate jooksul.
Pildid 55-nda aasta suvest.
Ehk leiad veel mõne huvipakkuva detaili siit, nt õli- või bensukanistri kohale on pandud labidas. Kongi all taga paremal on riistakast. Porte servatugevdus ei asu ülalservas vaid allservas. Ülesse pandi ilmselt portekõrgenduste kasutama hakkamise tõttu.
Ah-jaa, suunatuli, esituli ja siis tuleb enne mootoriplekki üks väike kühmuke, mille otstarve on mulle jäänud mõistatuseks.
Veel meenub kusagil 60 aasta paiku nähtud pruuniks tõmbunud klaas. Kas see asus 51 tsisternauto kabiini taga? Võio on mujalt meeles? Igatahes pidi ta olema juba kilega kahe klaasi vahel. Võimalik, et hoopis GAZ 69 esiklaas.

Sellel puukabiiniga gazil on ju poritiiva tagusel plekil need triibud näha. Kolm tükki nagu ülejäänud plekkidelgi, mida olen näinud. Välja arvatud see üks plekk (millest mul jätkuvalt pilti pole - digiaparaat on digimanalas), millel on kaks kitsast triipu.
Sellest mühust saan ma ehk aru, siis kui see on juhipool. Nimelt on seal taga kohe roolikarp ja et vältida juhuslikku hõõrdumist - sobiks sinna see kõrgendus. Milleks aga on seda tarvis paremal küljel?? Ei tea. Lätlaste omal on see olemas.
Põhimõtteliselt on ka minu kabiini tagaklaas (kui see mitte mingi pleks või muu plastik pole) pruunikaks tõmmanud ja omab kahe väliskihi vahel veel midagi. Eks kunagi, kui kabiini puu osade kallale minek on - saab täpsemalt näha.

Praeguseks on kardaanid all. Alusvankrit on natuke proovitud - proovimeetrid omal jõul sõidetud. Asjad töötavad - pidurid on olemas. Mootor sai küll uuesti lahti tõmmatud - nimelt olid aastatega rõngad kinni jäänud. Seltsimehed unetud - kontrollige oma seisvad mootorid ka üleWink Uued rõngad on sees, vahetasin ka uued saaled vahele (mootor on siiski mitte päris "uus", vaid paartuhat km sõitnud, kuigi nii otsest vajadust polnud - väntvõll oli sile ja saaled ka korralikud) ja panime uue tekstoliidi. Loodetavasti õnnestub saada ka originaal topelt rihmseibid ( ja ei pea neid ise tegema hakkama), põhimõtteliselt on sama seis ka K49 karburaatoriga, kuigi 1950ndast alustati ka tavalise K22G paigaldamist. Õnnestus sellist mootorit näha, millel kõik originaal jupid küljes. Ilmselt mõne "põhukatuse" pealt pärit. Loodetavasti on varsti veermiku ja jõuülekande süsteemid uuesti koos ja saab kabiini jooniseid "tootma" hakata.
Luban pühalikult sellel sügisel veel ka mõne pildi. Võib-olla ka video. Kuna see on popp ja noortepärane ja kõik alati nõuavad videotRolleyes Esmalt tuleb digitaalne fotoaparaat surnuist üles äratada.
Vasta
#23

Mobilisti 5/2010 (juhul kui on ikka silmas peetud toda soomekeelset ajakirja - pole võõrkirjandses niivõrd tugev) numbris, silmasin, ainult plekikabiiniga ja puu-ustega variandi kahte fotot.

Ehitamine on jätkuvalt põnev. Sai siin peenfiltrit valmistatud, õnneks neid toorikuid jagub tervele autopargile. Ei tea millele elemendid täpselt kuuluvad - igaljuhul tuleb filtripakki lühemaks teha. Mõnel harval korral vett tilgutanud veepump sai vahetatud tutt-uue vastu. Samuti sai külge polditud uus jämepuhastusfilter. Uus karburaator K-22G kah. Uus klaaskupliga bensiinipump jääb ootama aega, mil külge läheb ka sobiv kollektor. Mootor tahab sissetöötamist - nimelt kipub süüte väljalülitamisel, koheselt "nõks" seisma jääma. Mingeid üleliigseid (pool)pöördeid ei esine. See-eest peaks aga mootor tugev olema...
Kui keegi puukabiini kataloogi omanik, oleks nii lahke ja viitsiks vaadata, mis on poritiiva varuosakood - oleks ääretult tänulik. Sooviks seda nimelt võrrelda järgmise generatsiooni omaga. Väheusutav, et need klapivad. Nagu enamus detaile - on ka poritiivad teistsuguse kujuga. Sellega olen ma aga tegelikult juba väikestviisis harjunud - kõik tuleb valmistada käte vahel või põlve otsas. Ongi põnevamToungue
Vasta
#24

Ärge kurjad olge.Tööd on veel roppu moodi. Vähemalt on lihtsam liigutada - liigub omal jalal. Nüüd saan jooniseid "tootma" hakata.
[Pilt: IMG_0198.jpg]
[Pilt: IMG_0196.jpg]
[Pilt: IMG_0201.jpg]
Vasta
#25

Inspiratsiooniks lisan Märjamaa 1957 aasta GAZ-63 alusele ehitatud tuletõrjeauto PMG-19 (mitte segada hilisemate PMG-19M-dega) foto.
http://www.ligimesekaitseks.ee/public/im...rakogu.jpg
Valdo või keegi peaks kommenteerima, kas Sinu ajastu masinatel ka juba oli see triibuliste valtsidega juhiuksealune plekk. Olgu siiski mainitud, et pildil olev pill oli juba alusvankri poolest täismetall-kabiiniga.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#26

Mis sellest projektist tänaseks saanud on?
Vasta
#27

(koguneb, ikka koguneb).


Kommentaare spetsialistidelt kabiinikatusele ja tegelikult ka tagant seinale? Ning seejärel väitele, et viimased "vineerkabiinid" olid tegelikult juba siiski metallist, kuid lihtsalt kandilised. Olen tänaseks näinud seda "vineerkuuti" nii puldan; vineer (k.a. mu enda oma) ning plekikatusega.

http://www.vanatehnika.ee/modules/galler...17_001.JPG
http://www.vanatehnika.ee/modules/galler...ve0017.JPG
Vasta
#28

Kuidas vineerkabiinil ka läheb?

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#29

Vineerkabiinil läheb hästi. Materjal kuivab rahulikult, millest tuleb ca 80 protsendi ulatuses uus kabiini karkass. Pärast parajat ajudekeeramist hankisin juurde originaalse vintsikomplekti. Varasemalt oli igasugu plaane, kuidas kiiresti-kiiresti midagi valmis saada aga see on asendunud selle auto puhul konkreetselt mõnulemisega. Vahepeal ei mõtle ma mitu kuud selle masina peale, seejärel toob saatus mõningad jupid jälle nina ette ja noh.. ma olen arusaanud, et vähemasti selle veokaga juhtub kõik "õigel ajal". S.t. siis kui juhtub. Lõppude lõpuks õnnestus saada kunagine kapoti ja ninaplekkide talvekate, mis ühel hetkel juhtus lihtsalt kätte, kuigi varem sai seda aastate kaupa otsitud. Auto seisab katuse all ja on sõidukorras, veermiku poolest siis. Eriti šikk oleks muidugi, kui leiaks sadula ja haake ning siis mõõdaks raami selliseks nagu peaks ja teeks ümber. Tänaste metallihindadega on see muidugi juba üpris õhukene lootus. Ning ega selle masina juures pole niikuinii väga palju neid detaile, mida vanadel autojuhtidel veel riiulis või mõnes vanas kolhoosilaos, olla võiks. Lõppude lõpuks on sellest hingega tehasest väljunud konkreetsest masinast ju niikuinii alles ainult kabiin. Replika saab ta niiehknaa olema. Nagu öeldud, mul selle masinaga ei põle ja see on rohkem selline mõnuga nokitsemine. Jupp siit ja jupp sealt Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne