Postitused: 670
Teemad: 33
Liitus: Mar 2004
Maine:
1
Kurgikärude liiga võiks tõesti mõni jaantatikas omale südameasjaks võtta, kuuluks sarnasesse kategooriasse, mis seebikastide võidusõit ja red bulli lennuvõistlus. Alustuseks peaks mõistele "Kurgikäru" vastava spetsifikatsiooni leiutama.
Minu arvates peaks Kurgikäru:
1) liikuma lihasjõul. See tähendab, et peavad olema kas pedaalid või siis selline püsiv juhikoht, kus saab samaaegselt tõugata ja juhtida nagu tõukerattal. Käula, mida peab hoojooksuga lükkama, et siis peale hüpates 10 meetrit sõita saaks, ei anna päris Kurgikäru mõõtu välja.
2) Peab olema ikka kõvasti ümberaretatud, raami peab olema muudetud. Ehk siis, kui vana meestekas on miilitsasaua-triibuliseks võõbatud ja Desna tagaratas alla pandud, siis see veel ei ole kurgikäru. Kui aga talle juba külgkorv on külge keevitatud, siis on tegemist juba päris tõsise kurgikäruga.
3) Kõige keerulisem moment: tõsiseltvõetavus. Kurgikäru ei tohi olla tõsine sõiduriist. Aga raske on panna seda tõsiseltvõetavuse piiri paika, et kustmaalt kurgikäru osutub normaalseks tandemiks, lamamisrattaks või velomobiiliks.
Muidugi võib ka motoriseeritud kurgikärude klassi lisada.
Enda valdusest ka paar sellist aparaati kunagi läbi käinud: üks oli klassikaline vene kolmerattaline, mille kahvli külge oli keevitatud teise samasuguse kolmeka tagumine rattapaar, nii et see oli hoopis neljakas.
Ja ise sai algklassides ringi sõidetud tõukerattaga, millel taga vineerist ja laudadest klopsitud käru, mille ported käisid alla nagu GAZ51-l, all olid sellel kolmeka rattad. Käru ais kujutas endast teist tõukeratta raami ja tahtsin sellele veel kahvlit ja väntasid külge aretada, et kastiga jalgratast sellest saada, ent ei leidnud sellist tuttavat onu, kes olnuks nõus vajalikud jubinad sellele raamile külge keevitama.
