[Kevin68]

Räägin lühidalt siis sellest jalgrattast. Sai see leitud siit ilmast lahkunud vanavanaema elukohast, rehetoast täpsemalt. Esialgu sai see sinna jäetud, kuid ükspäev mainis mulle vanaema, et tema endine jalgratas peaks seal kuskil olema.. vanaisa teadis juurde lisada, et tegu Dürkoppiga. Seejärel läksin järgmine päev jalgrattale järgi. Miskipärast olid enamus jupid kaotsi läinud, kui ratta ära tõin oli olemas vändad, pedaalid, raam, esihark ja keskjooks.

Raaminumber on 1694386, mille järgi saab järeldada et tegu on 1938nda aasta Dürkoppiga. Vahepeal on mul õnnestunud hankida selle jalgrattale juurde tagumine porilaud, leistang koos leistangi toruga ning esimene orginaal velg. ( siin kohal tänaks Valdot ja Soobelit ) Nii leistang kui tagumine porilaud pärinevad meestejalgratta pealt, kuid leistang peaks olema 1:1 , porilaudade erinevus on see, et naistekal on kleidivõrgu augud, kuid meestekal mitte.. seega tuleb mul üritada need augud ise teha või need sootuks tegemata jätta, kuid seda näitab aeg. Raamil on säilinud õnneks enamus maalingud ning sellevõrra on värvimistõõd lihtsamad. Arvatavasti ei hakka ennem ratta korrastamisega tegelema, kui kõik jupid on olemas.



Kuidas parandada see koht, kust on kild väljas? Minuarust oli seal ääre peal ka keermed.







Küsiksin veel, kas leistangi torule istub ka nõukaaegne pikk polt koos selle alumse mutri taolise asjaga?

[kass]

Kevin küsib:
Küsiksin veel, kas leistangi torule istub ka nõukaaegne pikk polt koos selle alumse mutri taolise asjaga?

Kass vastab: võib sobida. Aga kõige kindlam, kui Sul on juba lenks, siis võta mõni "nõukaaegne pikk polt koos selle alumise mutri taolise asjaga" ja proovi järele! Usu mind, see ei ole keeruline, valus ega muidu raske tegevus!

Kurblivõlli pesa parandamine on selle poldi-proovimise kõrval juba palju raskem pähkel! Üldse paistab minu hellale silmale see sõlm üsna kole vaadata. Laagrile peaks tõesti keermega peale käima kate , st kurblivõlli pesal peaks olema keere. Dürkopp armastas sel perioodil mõningate detailide valmistamisekskasutada tsingisulamit, mis teatavasti pole jus kõigetugevammaterjal. Ilmselt on kate puruks läinud,mis pole ime, kui vaadata mis jõud on sellest sõlmest üle käinud.

Ehk kuidas taastada, mina ei tea, las näiteks Valdo pakub midagi

[renee]

mul peaks kuskil leiduma Dürkoppi tagumine rattarumm.

[indrek]

See keskvõlli koht on üsna õudne. Remontima tasub hakata siis, kui on vaba ligipääs korralikule metallitöökojale. Põlve otsas seda korda ei tee ning teenusena teha lastes (ja ma ei mõtle siin jalgrattateenindust!)... noh, sama raha eest saaksid juba tõsist vanatehnikat, mis pole ka kuvaldat näinud.

[kass]

Ega pildilt täpselt aru ka ei saa, mis seal täpselt lahti/puruks või kõver on. Kui asi muidu toimib ja vända maha saab võtta, siis võib sinna mingi katte ju peale aretada, kas kurblivõlli pesa külge või siis hoopis kurblivõlli külge. Ära sellepärast veel püssi põõsasse viska!

[Kevin68]

Tänud, sain jälle veidikene targemaks.. põõsa see ratas kindlasti ei jõua. Tegu on minu vanaema jalgrattaga ning kui selle peaks kunagi valmis saama, siis arvatavasti viin selle vanaisa ning vanaema kätte. ( kõige parem oleks, kui see ratas valmiks vanaema 80ndaks sünnipäevaks ) Selle katkise keskjooksu kohaga on nii, et kui sinna saaks selle keeruga "kupli" peale, siis jääks see koht märkamatuks, sest laagrikuulid püsivad seal sees veel vägagi edukalt.

[Veteran]

Vändal näha löögijäljed, ju siis iga löök ei tabanud vänta ning nii see kild sealt keskjooksult ära lendaski. Mis muud, kui vänt küljest ning äkki mõne teise vända küljest võetud kapsli saab istutada vända külge ( keevitada) tagasi. Seal pidi ka varem kapsel olema.

Terv. Veteran.

[Kevin68]

Kuna kroomdetailid on umbes 85% ulatuses hävinenud, siis mida nendega ette võtta? Palju läheks umbes maksma näiteks leistangi, porilaudade ja veel mõne pisi asja üle kroomimine? Olgu siis õeldud, et tuhandeid Eesti rahasi ma selle ratta alla panna ei tahaks, lihtsam oleks vast uus osta.. kuid soov oleks ta korda teha võimalikult odavalt ning võimalikult orginaalipäraselt. Värvi suhtes ütlen nii palju, et see ratas sprayvärvi nägema ei pea.

[Veteran]

Taasta see ratas esialgu värvitud porilaudadega! Hiljem saab ju veljed- poritiivad kroomida või nikeldada, mis kate seal täpselt oli, oskavad spetsid öelda. Samuti oskab hr. Valdo öelda lenksu- väntade- hammasratta kroomimise hinna, odav see lõbu igatahes kahjuks pole.

Head taastamist! Veteran.

[Soobel]

Puruks on seal keskjooksu kauss. Dürkoppi keskjooks on ülimalt omanäoline: sarnaneb mõneti nende inglise, Turisti, Penza ja sputnikute jne keskjooksudega, ent erinevus on selles, et kui Turistidel ja analoogidel on koonus võllil seespool ning laagrit pingutades tuli keermetega kaussi sissepoole keerata, siis Dürkoppil on keermega kausid seespool ja võllil olevad koonused väljaspool, ehk siis loksu väljasaamiseks pidi kaussi raami seest väljapoole keerama.

Selle keskjooksu koostamine on ka omamoodi ettevõtmine: hammasrattapoolne kauss istub alati pesa põhjas ega teda pole vaja keerata. Aga vasak kauss tuleb esmalt raami sisse keerata, nii sügavale, kui annab. Siis kausid tavotiga sisse määrida. Siis panna kohale keskjooksu võll. Siis panna võlli vahelt kaussidesse tavoti sisse kuulid. Siis keerata vasak kauss raamist taas niipalju välja, et võll ei loksuks. Separaatoriga laagreid ei ole võimalik sinna panna.

Ühed andmed veel: seakärsa moodi katted tulevad väntade seest ära keerates. Nende vint on tänapäeva standardiga, selle keerme sisse, mis seda kahe auguga ehiskatet hoiab, istub tänapäevane vändatõmmits - olen ise ühe Dürkoppi keskjooksu tänapäeva tõmmitsaga lahti saanud. (Diamantil ka samasugune vint seal sees). Vänta hoiab võlli peal nelikanttapp, mida pingutab M10x1 mutter. Seni on need mutrid, mida ma näinud olen, kõik silumiinist olnud ja vindid on kõigil maas olnud. See keskjooks, millega ise sõitsin, oli kinnitatud tagatratta mutritega, millest üks oli julmalt vasakpoolse keerme otsa krutitud - võll oli terasest ja mutter pasteedist, millele võll ise tagurpidivindi sisse rullis. Pidas kinni küll. Kui muidugi leida kuskilt M10x1 vasakkeerme puur, saaks sinna korraliku mutri treida.

Selle laagri kate ei käi vända külge, vaid on treitud, suht keerulise kujuga ning toimib ka kontramutrina. Ise olen näinud sellist silumiinist treituna ning kahtlen selle vastupidavuses, ent samas hoidis Dürkoppil pingutatavat laagrikaussi raamis olevas keermes liikumast väike kiil, mis käib keskjooksu all olevasse pessa.