[ryblik1]

Tere! Kuna soovin saada targemaks selle vana tehnika alal siis pöördun selle foorumi poole. kindlasti on siin hulgaliselt vanema generatsioonimehi kes on selle tehnikaga sõitnud ja ka remontinud.

eeskätt huvitab just tehniline jutt kastiga madel auto AVIA kohta. ja diisli kohta. millised mootorid on meie maal levinud olnud?
siitkohalt ka küsimusi kohe.
kas sellel margil on vaid oma silladetailid või kattub ka midagi ntx gaz autodega?
kas see diiselmootor on omaniku vaenlane või on kooseksisteerimine võimalik?
kandevõimed ja kastipikkused?
kas õhkpidurid on töökindlad just sellel margil?
kas on tehtud ka roolivõimuga isendeid?
kas madeli raam on kestev eeldusel et mõni varasem omanik on olnud korralik autohooldaja?
reaalne kandevõime?
rehvide mõõdud?
koormatuna kütusekulu?
millist aastakäiku vältida ja mida võiks eelistada?
kasutusmugavus võrreldes gaz 53ga?
reaalne tippkiirus , 90?
paagi maht?


tahaks lihtsalt targemaks saada.....

[anski]

Mulle meenus, kui ise küsisin umbes 15a tagasi ühelt Aviaga palju tegelenud vennalt, kas tasub sellist endale soetada? Kõhklemata tema vastas, et "Avia on hea ja vastupidav tööloom aga sul on samas ka igavene traktor".

Noh see naljaks aga selle vastuse eest Aviat sellal enam ma ei tahtnud.

[krjaak]

Kuna minu Isal oli see töö autoks, furgooniga variant, siis mäletan lapsepõlvest sellised fakte, et kõrgsuvepumbaga oli kogu aeg mingi kamm, kuni autobaasi treial miskise poldi lühemaks treis ja ma ei mäleta kas sellest võimsust juurde tuli aga seda ma tean, et rohkem pumbast kunagi juttu polnud.
Siis oli tal veel lisa kütusepaak, kuna pidi soomest, Tamperest kaupa tooma, seal ju küte kallis aga mäletan ka seda, et mägisel maal üle 70 ei läinud, muidu ikka 90 nagu nalja, veel tehti ümber käigukang, ma ei tea kas terve kast sai vahetatud, vaevalt küll aga rookikõrvalt viidi kang põrandale.Kabiin läks talvel üsna ruttu soojaks, kokkuvõttes on lapsepõlvest ilusad mälestused aga muidugi ühtegi asja päris faktina pole mõtet võtta.

[2715]

Aviast meenuvad eelkõige hommikused käivitusmaratonid ümber kvartali Gaz tüüpi auto sabas.Peale esimesi ringe kattis maad valge udu.
Peale 4-5 ringi muutus udu sinakaks ja tavaliselt peale 10 ringi hakkas sinakas
udu asenduma päikesevarjutusega.
Lõpuks,kui päikesevasjutus ei lubanud enam autode värve eristada,siis uuesti
nähtavale ilmudes oli Avia kuidagi Gazist mööda saanud.
Selliseid üritusi võeti ette keskmiselt korra kuus,kui oli vaja pealinna varuosade
järgi sõita.
Algasid maratonid puude kollaseks muutudes ja lõppesid kui puud olid rohelised.
Kuna korralikku eelsüüdet sel mootoril pole,siis talvel käivitamine oli suur töö.
Kurioosumite alla tuleks liigitada selle riista kõrgsurvepump,mis oli tehtud Lucase pumba järgi.Tööpõhimõtte tõttu oli tal koguaeg sinine vine taga nagu
Bulgaaria tõstukilgi.
Peeti seda sinnani kus diislitel hakati suitsusust mõõtma ja hoolimata pihustite vahetusest ja mootori remondist ei õnnestunud ülevaatust läbida.
Pika kastiga variandil on tagasild nõrk ja eriti ei kestnud.
Esisillas kulusid käändtelje laagrid ja seetõttu muutus rool raskeks.
Miinustega ei võinud kunagi kindel olla,et pidurile vajutades midagi juhtub.
Kokkuvõttes ei sobi meie kliimasse.

[Timm]

Minu vanaisagi rääkis Avia kohta sellist asja.
Alguses ei saanud vedama, ja kui isegi sai, siis enam pidama ei saanud.

[Varblane]

Minu vanaisagi rääkis Avia kohta sellist asja.
Alguses ei saanud vedama, ja kui isegi sai, siis enam pidama ei saanud.

Sellist muinasjuttu olen mina ka kuulnud.

[hyva]

Minugi isa pidas Viljandi autobaasis paar Aviat ära ja kuna oli plokisoojendus,siis ei ole mina selle auto käivitamise kohta midagi halba kuulnud.Kuid see võib olla ka sellest,et ta vedas kergeid koormaid linna sees.Olles ka ise tema autoga sõitnud,on minu mälestutes suurimad puudused raske rool ja õhtuks spetsiifiline diisli vingu lõhn riietel.Sinine toss oli avial igapäevane mure nii suvel kui talvel.Samas tervitaks kõiki viljandi ATB 4 kolonni juhte kui neist keegi siia foorumisse juhtub.

[Mister X]

Pole küll spetsialist, aga usun et Aviat võib üldises mõttes võrrelda nagu Ikarust LAZiga. Esimene on teisest mugavam, kiirem ja ökonoomsem. Teine on jälle robustsem ning "lollikindlam" kui esimene. Samas on selge, et Avia jääb oma põhinäitajatelt alla näiteks sama ajastu Mersu või Fordi veokile, rääkimata uuematest masinatest. Tegelikult saab sõita iga autoga - kõik sõltub vaid inimesest.

[Vanatehnika]

Tervitus!

Püüan siis teemaalagatajat natuke informeerida Aviate kohta.
1. Kandevõime: 3,8-4 tonni.
2. Kasti pikkus: 4.43 m
3. Pidurid on õhk+õli, minu Avial võtavad kõik rattad kinni, isegi asfalti peal, peale seda kui olin pidurisilindrid lahti teinud ja seest puhtaks teinud ülipeene liivapaberiga. Enne puhastamist ei pidurdanud mõhkugi ja esipidurid olid lihtsalt õrnalt peal. Ühesõnaga kui tahate sel autol häid pidureid siis tuleb ka natuke vaeva näha
4. Raamil pole viga midagi. Ainuke nõmedus on see, et tehasevärv on kõik maha tulnud raamilt ja alles on rooste. Enamus Aviatel, veel tänapäevalgi on tehasevärv raamil, mis on muutunud kahjuriks. Endal oli sama teema, millega jändasin terve möödunud suve. Aga jah küllaltki sitke on tema raam.
5. Rehvide mõõt: 6,50/20. Annab ka Gaz-i rehve peale siutada.
6. Kütusekulu tühjalt raamatu järgi on 13,8. Tegelikkuses võib ka suurem natuke olla see.
7. Endal 1989 aasta A-31. Ise olen veel noor aga tean, et töötas korralikult, enne seda kui teda uuesti taastama hakkasin. Lagunemisi ette ei tulnud, ainult rihmad lendasid puruks ja käsipiduritross ussitas läbi. Auto sõitis 1989-2001 aastal, mitte igapäevaselt, vaid siis kui oli vaja, aastas siis umbes 3-5 kuud. Selle ajani pole esisild mitte kuskilt lagunenud, ju siis vedanud lihtsalt.
8. Mugavus Gaz 53-ga võrreldes: Julgen väita, et mugavam. Ta on vaiksem ja kabiin tunduvalt suurem. Sõidab küllaltki sujuvalt ehk siis ei rapu üleliia määra.
9. Kiirus: Kulgeb tõepoolest 90 ja +. Aga üle 90-ne on vast tema hinge piinamine.
10. Kütusepaak: 70 l

[svenson]

Endal maakodus Avia A21. Kiirusest niipalju, et liikus 2 erinevt tagadifrit. nn. kiire ja aeglane.

Lisaks meenuvad jutud et, mõned tegid 1 käigu ringi kiireks nn. 5 käiguks. Vähemalt A21 liikus koha pealt ära ka väga edukalt 2 käiguga.

Kui hästi otsida siis leian ka ülesse tehasekataloogi, millest võib mõningaid lehti puudu olla.

Mu Avial on tehtud kapitaal-remont, käiguvalits on toodud põrandale jne. ehk tehtud kõiksugu omaaegset mugavustuuningut. Pikast seismisest vajaks küll uut värvi, aga see eest tehnika on korras ja käivitub iga kell

Mis puudutab, et ei saa vedama - hiljem pidama siis see oli vast ikka juhis kinni. Kui masinat ikka korralikult hoitakse ja hooldatakse siis kestab kõiksugune tehnika!

[Aare]

Minul oli kunagi väike furgoon Avia 20, see oli 21 eelkäija. Sõidumugavuselt oli hea, sest nendel on spiraalvedrudel sõltumatu vedrustus. Kütusepumbaga ei olnud mingeidgi probleeme. Karteri soojenduse paigaldasin, mis soojendas kaudselt ka mootori plokis jahutusvedelikku. Probleemne koht oli mootori õhuvõtu torule paigaldatud eelsüüte tarbeks hõõgküünal, mis sai käivitamise momendil küünla juurde kuuluvast voolikust ja väikesest diiselkütuse paagikesest kütust, mis õhuvoolus pihustus ja süttis. Mootori silindritessa seega sattus tuleleek, mis süütas siis silindrites oleva küttesegu. See spiraal alatasa põles läbi siis, kui veel ei olnud karteri soojendust. Küünalt ilma soojenduseta tuli kasutada mitmeid ja mitmeid kordi ja see põletas kiiremini spiraali läbi. Kui oli spiraal läbi ja uut või remonditud ei olnud võtta, siis keerasin küünla välja ja traadi otsas diiselküttega niisutatud kaltsuga tulelondi asetasin käivitamise momendil küünla ava juurde ja tuleleek lendas silindritesse ja mootor käivitus. Start gaasi proovisin, kuid see rohkem lõhub mootorit, kui nööri otsas vedamine. Startgaasiga käivitumisel tekib mootoris hele metallne kolin, kuna detailide vahel pole piisavalt õli ja löögid mootoris on praktiliselt metall vastu metalli. Kasutada ainult äärmisel vajadusel !!!!
Käiguhoovastikku ringi ei ehitanud, töötas hästi. Pidurid olid suurepärased. Probleeme ei olnud ka esisillaga.
Kabiini soojendus oli nadi ja siis paigaldasin Gaz 69 soojenduse lisaks ja siis oli tõeline Taskent.
Kui mõnel on vaja Avia esisilla tugisarniire ja hoobasid liigenditega, siis neid on Tartus müügil Realiseerimise Keskuses Ringteel Ropka katlamaja juures.

[ryblik1]

viimasest postist tekib küsimus et kas sellel autol polegi silindris hõõgküünlaid? või on vaid siis selles õhutorus üksik?

kuis ntx 3t koormaga reaalne kulu maanteel olla võis?

aga tänud info eest neile kes lugulaulu ei rääkinud.
info on asjakohane.

silmapiiril on üks korralik isend selle pikema kasti ja suurema kandevõimega. seega huvitun .
näpin tilka noh ehk ostan ära.

[motamees]

... Start gaasi proovisin, kuid see rohkem lõhub mootorit, ...

Ükskord läksin varuosapoodi, vastu tuli mees, kel sületäis "puid". Suundus AVIAsse. Vaatasin nii imeliku pilguga poemehele otsa, et ta kukkus ise seletama. See mees pidavat pidevalt käima startgaasi ostmas ja iga kord sületäie.

[Aare]

Hõõgküünlal Aviatel oli üks ainult mootori õhuga varustatud torul, õhufiltri ja mootori vahel. Viimasel partiil, mis Eestisse tuli olevat olnud juba igal silindril hõõgküünal. Sellist isendit ei ole näinud, kas see info vastab tõele ei julge kinnitada.
Start gaasi kasutamisel silindrites küttesegu koos eeterlike gaasidega moodustavad segu, mis ei põle, vaid plahvatab ja sellest väga äkilised löögid kolvigrupile. Sellised äkilised löögid löövad seisnud mootoris detailide vahel oleva väga õhukese õlikihi läbi ja tegelikult on poolkuiv määrimine, mis on metalli liikumine metalli pinnal. Sellest tulenevalt ülemääraselt suur kulumine , eriti kolvigrupis.
Odavam tuleb igatahes plokisoojendus paigaldada ja küünal muretseda, kui hakata mootorit kapitaalselt remontima. Kulunud mootoriga sõites kütusekulu on ka märgatavalt suurem, mis on ka suurem rahakulu. Ei tasu olla ühepäeva peremees.

[taruvaras]

AVIA eelsüüteküünal ja sellele kütte tilgutamine on täiesti sarnane IFA diislite eelsüüteküünla süsteemile. Kütte dosaatoril on imepeened avad, mis lasevad kütet edasi küünlale. Seega on väga kerge tulema ummistuse oht ja seda peaks aeg-ajalt jälgima. IFA puhul sai ka kasutatud startgaasi, lastes seda otse sisselaskekollektorisse ja samas kohe see põlema süüdatud ja ka kohe käivitit andes, sama efekt- imes leegi otse silindrisse.
Mäletan, kui esimesed A 30-d Pärnu 7 Autobaasi saabusid. See oli vist 81. a. Need said veel viimase lõpu vanu musti numbreid EAI seeriast. AVIA oli oma tehnika ja lõppviimistluse (kabiini värvkatte) poolest võrreldes vene masinatega ikka ehtne "lääne" tehnika. Tehasevarustuses oli kaasas tagurduslatern ja isegi tagumine udutuli. Palju sõltus ikka juhist, kelle kätte uued masinad olid usaldatud. Meenub, et palju hilisema aastakäiguga A 31-id oli juba hulga maha kantud, aga esimesena saabunud 2 EAI numbritega vana A 30 olid veel heas korras ja ka välja nägid head.
Ise sõitsin AVIA-ga vähe. Kuu aega andsin puhkust peaaaegu uhiuue A 31-ga ja üks tutikas A-21 sai Hiiult Pärnusse toimetatud.
Kuna AVIA-l on suht aeglase käiguga diisel, on tema "magus" kiirus maanteel 80 km/h
Pidurid on AVIA-l väga head. Õlipidur, mida võimendab õhk, õhutoide kompressorilt.
Esisild pehme vedrustusega keerdvedrudel, ehitus sarnane nagu Moskvitsil, kuluosad on ðarniirid, puksid. Raskete koormate vedamisel andis rooli ikka kruttida.
Roolisambal oleva käighoovastikuga autodel hoovastiku kuludes muutus käikude lülitamine ebatäpseks. Viimase lõpu kastikatel A- 31 oli juba paigaldatud 5 käiguline kast endise 4 käigulise asemel.
Mootori töötamisel tekib kirbe ving nagu ka IFAdel ja Ikarustel. Neil mootoritel oli ühe avaga pihusti otsad ja pööriskambriga kolvid. Ilmselt siis sellest. Tänapäeva mootoritel kasutatakse sõelpihustiga otsi ja vastavalt pihustitüübile ka keskelt koonusekujulise põlemiskambriga kolbe. Nendel heitgaaside õhk puhtam. Paljud ehitasid AVIA kabiini taha heitgaasitoru üles taeva poole.
Kabiin on ruumikas kolmele sõitjale, uuel masinal ka vaikne.
A 31 Kastiautodel on pikem teljevahe ja pikem raam, A 31 furgoonidel lühem
AVIA veermik ja kabiin pärineb 70.ndate Renault kergveokalt, tðehhid hakkasid Aviasid litsentsi järgi vorpima.

[ryblik1]

Ahjaa , jäi silma jutt startgaasist. seda ei tohi diiselmootorite puhul üleüldse pruukida. diislikeskuse vennad ise kasutavad katsetuste puhul ja halvasti käivituva diisli käima ajamiseks hoopis MOTIPI roosteimmutusõli. see on see mis on kollase sildiga ja poldi pilt on peal. see on nafta baasil toode ja see ei LÕHU MOOTORIT! veab üpris meeldivalt vaikselt asja käima. Startgaas on vaid siiski bensiini mootoritele.
jätke see nipp meelde siis kel talvel on käivitusega jama. nb. WD 40 ei asenda seda. WD 40 on midagi muud ja ei ole abi käivitusel.


igatahes hea on see et natuke olen targem selle avia tehnika kohalt ja tean mida uurida.

[hulgus]

Kuna juba jutt teemast mööda jookseb, siis anname aga tuld.
Mitte kõik stardiabid, ei detoneeri. Ei ole tegemist puhta eetriga, mida "vana kool" ja muide ka Volvo kasutas vanadel diislitel (ja jah, Volvo kasutas veel F seeria mootoritel eraldi eetri potsikut, millest suurte külmadega mootorile "topkat" anti). Lisanditeks propaan jm gaasid, mis aeglustavad põlemist. Ise kasutasin aastaid tagasi suurtel diislitel, millel blokisoojendus ja eelsüüteküünlad puudusid, suurte külmadega Valvoline stardiabi. Kui mõistlikult kasutada, siis on väga efektiivne. Ei detoneeri, ei ole "metalli kolinat". Ja pole ka ühtki mootorit kokku jooksutanud. Kui starter jaksas -30 juures mootorit paar tiiru ringi ajada, siis ta ka käima läks. Hiljem sai juba kaubandusest elektrilisi eelsoojendeid, mis Valvoline pinsile saatsid.
Küll, aga mõjuvad igasugused stardiabid halvasti eelsüüteküünaldega masinatele, millel võib tekkida tagasilöök.