Garaaþ soojaks?
#1

Kindlasti on paljud meist seisnud probleemi ees, kus talv ukse taga ja ruumid külmad. Sama siis ka siin. Äkki raatsite jagada oma kogemusi ja tehnilisi lahendusi. Minu ruumi suurus umbes 220 m2 ja kõrgus 6 m.
Eelistatud kütteliik oleks puit.
Vasta
#2

(19-10-2009, 21:10 PM)grynno Kirjutas:  ... ruumi suurus umbes 220 m2 ja kõrgus 6 m.
Eelistatud kütteliik oleks puit.

Puidu korral ei oska muud soovitada, kui ahi sisse. Vahet pole, kas raudahi (kui on kusagilt saada või ideid tegemiseks) või kividest ahi (kui oled kivitöö tegija).

Ainult et 220 ruutmeetrit ja 6 meetrit kõrgust hakkavad neelama hiigelkogust puid, sest kubatuur on umbes kolm-neli korda nii suur, kui ühel väiksemat tüüpi eramul.

Mina soovitaksin alustada vaheseinast ja eraldada sellisest suurest saalist vaheseinaga miski mõistliku osa, mille jõuaks ka tegelikult soojaks kütta, nt 4x7 meetrit pindalas ja 3 meetrit kõrguses. Mõõtmed tulenevad sellest, et ruum mahutaks üht ehitatavat autot ja jätaks ümberringi käimiseks täpselt niipalju vaba ruumi, kui on hädapärast remontimiseks vaja. Muu (sh remontimiseks-renoveerimiseks eemaldatud ja ajutiselt ladustatud osad) võib seista kütmata osas.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Ruumi tükeldada kahjuks ei saa ja see ei annaks ka tulemust kuna ruumist jooksevad läbi vee torud.
Aga mis oleks siis efektiivsem?
Vana õli katel?
Leidsin sellise asja: http://www.remonditehnika.ee/index.php?id=106
Ega kellelgi kogemust pole kui hästi selline asi toimiks?
Müüjaga kontakteerusin aga eks igaüks tahab ju tänasel päeval oma kaupa müüa.
Vasta
#4

ma mõlgutan kero-mõtteid. Nt taoline puhub päris mehiselt ning on autonoomne-teisaldatav: vajab vaid akut + kütust + heitgaaside ärajuhtimist (ca 1,5" toru):
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/DSC00106.JPG.html
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/DSC00096.JPG.html

kahe (või nelja) nädala pärast oskan (hulka väiksema garaazhi) praktikast pajatada.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#5

Selline asi toimib hästi kuni jälgitakse, et lekkeid ei oleks ja puhtust hoitakse. Nõuab korstent, soovitavalt roostevaba, siis ei korrodeeru kiiresti läbi. Varuosadest hakkab kuluma malmist põlemisaluseid ja põlemiskambri kaasi, valmis peab olema ka kütuse sissevoolu toru puhastamiseks pika puuri abil ning lõpuks vahetuseks, kui täitsa läbi põleb. Pump kulub ka ära, kui vanas õlis on rohkelt abrasiivi, seda seal aga tihti on. Metalliosade (mitte küll vase vms.) vastu aitab paaki paigaldatud magnet, kui seda seal juba pole. Kogemus olemas sarnase seadmega, margiks Kroll.

(20-10-2009, 09:38 AM)grynno Kirjutas:  Ruumi tükeldada kahjuks ei saa ja see ei annaks ka tulemust kuna ruumist jooksevad läbi vee torud.
Aga mis oleks siis efektiivsem?
Vana õli katel?
Leidsin sellise asja: http://www.remonditehnika.ee/index.php?id=106
Ega kellelgi kogemust pole kui hästi selline asi toimiks?
Müüjaga kontakteerusin aga eks igaüks tahab ju tänasel päeval oma kaupa müüa.

Do'nt panic
Vasta
#6

Mehena, kes on korra Saaremaal käinud (1977) ja seega kohalikke olusid hästi teab, julgen väita, et
1. Saaremaal ei ole puid (va kui meri midagi randa toob ja Sõrves , aga seal on puud metaali täis)
2. Nii külmaks ei lähegi, et vesi jäätuks.

kui aga puudega kütta, siis on vist ainult 2 võimalust - õhk või vesisoojuskandjaga. Veesüst. eeldab radikaid ja võimalust asi ikkagi lasta lõhki külmuda.
Soe koguneb nagunii laealla, seal saab hea soe olema. Meil on samas suurusjärgus tootmistsehh, miinusteks üks külg praktiliselt täis hõredat aknapinda ja lahtised ukseaugud kõrvaltsehhi ning mõned ventilatsiooniaugud. Plussiks teine sein sisesein ja tööajal hõõruvad pingid ka sooja välja.
Kütteks on 30 kW elektrit mis soojendab veeradikaid, palav pole kunagi hakanud.
Nii suurt ruumi küttes ajad ennast pankrotti, kas tegu on automajandi garaaþiga, et nii suur on või rem firmaga? Katsu ikka köetavat ruumala vähendada, kui asi ainult veetorudes, isoleeri ja pane kasvõi mingi küttekaabel peale.
On meil firmas veel ka puudega köetav õhkküttekatel ja Alu meestelt ostetud puude/söe veeküttekatel ja ka diiselpuhurid, kuradi külm on ikka kogu aegSad.
Vasta
#7

õliküttekatel on suht kehv variant. sooja ta eriti ei anna. isiklikud kogemu[/align]sed väiksemas töökojas. Suurema külmaga oli ainult katla kõrval soe olla

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#8

Ilmselt jah tuleb vee torustikule kaabel peale vedada ja ju siis ruumi soojusega vaatab. Ehki ega neid torumeetreid kah vähe pole - 45m kokku...
Tsitaat:...kas tegu on automajandi garaaþiga, et nii suur on või rem firmaga?
No kui suur siis on 200 m2 pörandapinda? Mitte nüüd nii väga!
Ega ju seda külma aega üle ühe kuu ikka pole nii, et selle aja kannatab ehk ära. Lihtsalt ei käi garaaþis Smile
Vasta
#9

(20-10-2009, 20:12 PM)grynno Kirjutas:  
Tsitaat:...kas tegu on automajandi garaaþiga, et nii suur on või rem firmaga?
No kui suur siis on 200 m2 pörandapinda? Mitte nüüd nii väga!

Kaks väiksemat tüüpi eramu (10x10 m) pindala. Kui võtta lisaks arvesse, et eramu tüüpiline laekõrgus on miski 2,5 kuni 2,7 meetrit, on Sinu ruumid kaks korda kõrgemad ehk siis tuleb neli väiksemat tüüpi eramu kubatuuri.

Kui arvestada, et eramut küttes läheb talvepuid nii 10-20 ruumi, siis Sul vastavalt 4 korda enam. Kui küttega muidugi koonerdada (nii ajaliselt kui ka temperatuuri osas), siis läheb vastavalt vähem.

(20-10-2009, 20:12 PM)grynno Kirjutas:  Ega ju seda külma aega üle ühe kuu ikka pole nii, et selle aja kannatab ehk ära. Lihtsalt ei käi garaaþis Smile

Külma aega tuleb rehkendada ikka keskmiselt 3 kuud. Vahel veidi vähem, vahel enam. Näiteks võtame 2002. aasta, mil juba oktoobri keskel läks permanentselt alla nulli ja lumi tuli maha (ja jäi maha!) ning sulas ära alles aprilli alguspoolel. Ehk siis viis ja pool kuud külmaperioodi (st perioodi, mil kütmata on raske tegutseda).


(20-10-2009, 09:38 AM)grynno Kirjutas:  Aga mis oleks siis efektiivsem?
Vana õli katel?
Leidsin sellise asja: http://www.remonditehnika.ee/index.php?id=106
Ega kellelgi kogemust pole kui hästi selline asi toimiks?

Kui niisugust asja endale evitada koos plaaniga hakata seal läbitöötanud õli põletama, võib väga kergelt keskkonnakaitsjatega kimpu sattuda. Mootoris töötanud õli sisaldab tegelikult üsna palju kahjulikke aineid ja ega ise ka vähemalt eramupiirkonda sellist asja ei tahaks üles seada. Väikeses põletis täieliku (tahmavaba) põlemist ju nagunii ei toimu.

Mu üks tuttav paigaldas Lõuna-Eestis oma väiketöökotta sarnase isetehtud õlipõleti, kuid kellelegi naabritest ei meeldinud see toss ja hais ning saatis peale keskkonnakaitsjad. Nemad tuvastasid inspekteerimisel, et põletatakse vana mootoriõli. Trahv oli väga räige... jäätmeseaduse rikkumise ja keskkonna reostamise eest Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

(20-10-2009, 20:40 PM)valdo Kirjutas:  Kaks väiksemat tüüpi eramu (10x10 m) pindala. Kui võtta lisaks arvesse, et eramu tüüpiline laekõrgus on miski 2,5 kuni 2,7 meetrit, on Sinu ruumid kaks korda kõrgemad ehk siis tuleb neli väiksemat tüüpi eramu kubatuuri.

Kui arvestada, et eramut küttes läheb talvepuid nii 10-20 ruumi, siis Sul vastavalt 4 korda enam. Kui küttega muidugi koonerdada (nii ajaliselt kui ka temperatuuri osas), siis läheb vastavalt vähem.
Sellisel juhul on tegemist "säästumajaga" või halva soojustamisega.
Praegusel ajal on igasuguseid huvitavaid küttelahendusi, alustades maa-ja õhkküttest, lõpetades päikesepaneelidega. Kuna selles teemas sooviti kütta puudega(mis ei ole üldse halb variant), siis jääbki ainukeseks variandiks tünnist tehtud plekkahi, mille läheduses käsi soojendada. Odavalt ei ole võimalik saada head asja, kui just ise seda valmis ei tee, nii lihtne see ongi.
Vasta
#11

Milleks puid raisata? Julgeks soovitada soojusvahetiga õhk-õhk kütet ja võimalusel tõmmata torude peale 200 ruutu koormakatet, et saaks kubatuuri väiksemaks. Seda eriti Saaremaal, kus talvised temperatuurid ei ole mitte Kuusiku kandi omad Big Grin Lisaks ei pea ju töökoda teps mitte tubane 20 kraadi olema? Soojuspumbad on läinud nii odavaks, et suisa paha hakkab. 7K eest saab juba pisikese 3,4kW küttevõimsusega Alpic Air'i koos paigaldusega kätte. Muidugi tasub otsida suure COP-numbriga (4 ja rohkem) seadet, sellised leiab hinnaklassis alates ~15K.

Kulutama pead ikka ja garaaþi puhul oleks selline seade koos progemise / kaugjuhtimise võimalusega vast parim. Jääb väheks, ostad teise veel juurde. Lisaks saab neid seadmeid hiljem vabalt järgmisse kohta viia, ei pea näiteks rendiruumi jätma.

edit: praegu on elektri hind jämedalt 1.50 kWh. Ütleme, et neid odavaid ostad 2 tk kumbagi toa otsa, on -5 õues, kasutegur ~3, masinad kulutavad täisvõimsusel uhades 2 kWh ehk 3 krooni tunnis. Siis on vähegi sooja pidav 200-ruudune tuba konkreetselt SOE. Aga never ei vaja Sa 24/7 uhavaid seadmeid! Lisaks ei ole Saaremaal tavaliselt ka nii külm päevasel ajal. Kui Sa kulutad kuus isegi 1000 krooni elektrile, oled saanud 100% kindlusega piisavat sooja. Väljaspool tööaega peab ju hoidma +3-5 kraadi, ei rohkem. Ja sedagi detsembrist märtsini. Odavamalt, kui 14 000 investeering + 1000 eek kuus ei suuda Sa mitte kunagi oma tuba töötegemiseks sobilikult soojaks kütta!

edit2: kuna Sa vaatad 21K maksvaid õlikatlaid, siis investeeri ülejääb 6-7K soojustusmaterjalidesse. Sa ei kujuta efekti ettegi...
Vasta
#12

Suurte ruumide ja puidukütte ühendamiseks oleks ehk bullerjan sobivaim.
Vasta
#13

Mina just ehitan enda garaasi 30 m2 ahju. algmaterjaliks on vana boiler Smile
Vasta
#14

Tere.


Soovitan ka puidukütte puhul bullerjani või midagi analoogset. Lisaks võiks olla sundõhuvool ehk siis ventilaator puhuks õhku läbi torude. Mul tuttaval on tehtud sarnane lahendus aga see on ise aretatud. Köetava ruumi kubatuur küll tükk maad väiksem aga see kütaks ära ka suurema ruumi. Tal näeb see asi välja nii, et kaks horisontaalselt asetsevat tünni on üksteise peal. Alumises tünnis on küttekolle ja kuumad suitsugaasid käivad läbi ülemise tünni, mis on soojusvaheti. Ülemises tünnis on piki läbi tünni keevitatud torud (vist 8-9 tk läbimõõduga 70-80 mm) millest käib läbi õhk. Tavaliselt ventilaatorit ei kasuta, sest küttevõimsus on piisav. Kui ventilaator ka järgi panna siis jookse garaaþist palavuse pärast välja. Igatahes on võimalik kõva pakasega maikaväel tööd teha nii, et higi ikka veel tilgub otsaeest. Kusjuures uksed olid veel vahetamata ja mitte eriti tihedad.
Kahjuks ei oska ma sellise isevalmistatud kütteseadme võimsust öelda ja arvutama ei viitsi hakata. Sinu juhtumi puhul peaks 40-50 kW võimsusega kütteseadmest piisama.

Lugupidamisega
Marko


(21-10-2009, 01:25 AM)TeeTL Kirjutas:  Suurte ruumide ja puidukütte ühendamiseks oleks ehk bullerjan sobivaim.
Vasta
#15

40-50 kW on üledimensioneeritud. Ühe kuupmeetri peale võetakse sellises ruumis 25W võimsust seega 1320 kuupmeetri jaoks vaja 33kW, seda -20-se välistemperatuuri korral ja sise +18/+20.

Do'nt panic
Vasta
#16

Igasuguseid häid lahendusi on pakutud, aga see kõik on teooria. Praktika on siis, kui Kiir kivisid hakkab veeretama, ehk mind vaevab hoopis küsimus, et miks pagana päralt sellist mahukat garaaþi kütta on vaja ja kui on vaja, siis kui soojaks jne... <<<<<?
Vasta
#17

enda garaazis mul kasutusel kahest 200l saksaaegsest tankikütusevaadist kokkukeevitatud ahi. Soojapidamisega ei ole kiita, aga kui korralik tuli all on, siis ahjust paari kolme meetri kaugusel on T-särgi väel paras olla.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#18

(21-10-2009, 14:23 PM)nustu826 Kirjutas:  Soojapidamisega ei ole kiita, aga kui korralik tuli all on, siis ahjust paari kolme meetri kaugusel on T-särgi väel paras olla.

Nunuuh, tüüpiline fekaal töökoja küte! Töö tegemiseks peab olema tööruumis ühtlane temperatuur igas "toa" otsas. Kui me räägime garaaþist või mõnest muust selgelt korralikke tööriideid vajavast kohast, siis on see normaalse töö tegemiseks u.15 kraadi. Üle selle hakkab inimene aktiivsemal liigutamisel higistama. Higistad, särk märg, seisatad või jooksed korra välja - ja nii Eesti mehed igatepidi liigesehaiged ning köhivad ongi.

Unustage ära igasugused kiirgavad punktsoojendused ja keskenduge kaasaegsetele normaalsetele küttelahendustele. Ahjuküte toas on mõnus, endalgi hea selga soojendada. Aga töö tegemiseks selline asi ei kõlba! Kõigepealt tuleb tööruum normaalselt soojustada ja välistada külma kiirgavad ruumi osad. Plekk-uksed, ühekordsed klaasid jne tuleb välja vahetada või soojustada.

Meinagi olen sittades ja suisa olematutes tingimustes tööd teinud aga peale seda, kui oled vähegi normaalset keskkonda saanud nautida, ei plaani sitemas kohas enam küll midagi teha. Kui tõesti on tahtmine ja võimalus puudega kütta, siis bullerjan-ahi on võimalus. Kuid siis tuleb ahi täpselt õigesse kohta panna, et tsirkuleeriv õhk ruumi ühtlaselt soojaks kütaks. Kui häda on selles, et teda ei saa reguleerida. Ja seda julgen ma ka 100% kindlalt väita, et töö lõppkvaliteet sõltub meeletult tööruumi kvaliteedist ning mugavusest.
Vasta
#19

(21-10-2009, 11:57 AM)giordanobruno Kirjutas:  40-50 kW on üledimensioneeritud. Ühe kuupmeetri peale võetakse sellises ruumis 25W võimsust seega 1320 kuupmeetri jaoks vaja 33kW, seda -20-se välistemperatuuri korral ja sise +18/+20.

Tere,


Üledimensioneeritud on ta sel juhul kui see maja sooja ka peab. Eeldasin, et tegemist on mingi vana tootmishoonega, mille sarnaste soojapidavus on ka väga kahtlase väärtusega. Tegelikult ei toimu kütmine selles ruumis ilmselt mitte igapäevaselt ja siis ongi hea kui väike varu kütteseadmel ka on, sest siis läheb seal kiiremini soojaks. Muidu on nii, et soojaks läheb alles siis kui hakkad tööd lõpetama. Muide +18 kraadi on täiesti normaalne temperatuur töötegemiseks.
Loodusest hooliva inimesena pooldan muidugi ka mina ruumi korralikku soojustamist aga olgem ausad, kellel see raha ikka taskut maa poole tirib. Kui küte odavalt käes siis ei tasu soojustamine ennast ära.
Ärgu lugupeetud foorumikülastajad siinkohal mõelgu, et ma mingisugune laristaja olen või ilma soojakskütmist ning raiskamist pooldan. Kaugel sellest, ma räägin lihtsalt inimlikust aspektist lähtudes. Kes siis tõsistest tehnikahuvilistest ei unistaks korralikest töötingimustest ja headest tööriistadest aga finantsvahendid seavad sellele omad piirid ja kui tahtmine väga suur siis teed ikkagi.
Mäletan, et omal ajal sai õue peal autodel mootoreid vahetatud ja kangete näppudega tsiklijuppide pesemisest jääkülmas garaaþis ei tasu rääkidagi. Olgu ilm milline tahes. Praegu sellele tagasi mõeldes on kurb tunnistada, et nüüd ei taha vihmase ilmaga auto kapottigi väljas avada, et õlitaset kontrollida.
Seega igaüks tegutseb vastavalt oma rahakotile aga kindlasti mõjutab see ka lõpptulemust. Kuigi tean mehi kes "haamri, meisli ja j...u m...ga" võivad saavutada parema tulemuse kui mõni mees oma täppistööriistadega.


Lugupidamisega
Marko
Vasta
#20

(20-10-2009, 23:53 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Soojuspumbad on läinud nii odavaks, et suisa paha hakkab. 7K eest saab juba pisikese 3,4kW küttevõimsusega Alpic Air'i koos paigaldusega kätte.

Tänud. Mõte väga hea. Suht mõtetu ju arutada kas ja miks on vaja seda ruumi kütta või kui mitme mehe maja kubatuuriga see on. Tean isegi et kuupmeetreid jagub küll ja rohkemgi veel. On lihtsalt vaja soojust ruumi saada.
Võtan homme Green Eco meestega ühendust.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne