(10-02-2010, 18:46 PM)13piisab Kirjutas: - kas kumera pinna puhul on materjalil ja materjalil suur vahe või venitab neid fööniga suht sarnaselt?
- kas kleepimistööl on peale kile fööniga venitamise veel mingeid nõkse-spetsiifikat?
- normaalse värvkatte puhul pole ilmselt erilist vahet, kas eemaldada "tuuning" kohe pärast rallit või alles siis, kui lumest on vaid mälestus?
Odavamad klepsumaterjalid on jäigemad ja rabedamad.
Materjalil ja materjalil on väga suur vahe ka paigalduslihtsuses. Ise soovitaksin (eriti veel väheste kogemuste puhul) kasutada 3M'i ja autole 50 sarja - sellel liim ei ole nii tundlik ja ei nakku kohe nii järsult esimese vastuminekuga pinnale kinni ning saab asjaga rohkem mängida ja vajadusel ka natukene uuesti lahti sikutada ja kohandada.
Fööniga soojendamisel tuleb arvestada, et mingil juhul kilet liiga üle ei kuumutaks ja välja ei venitaks - tavakiled ei ole termotaastuvad ja juba väljavenitatud kohta enam kokkutõmbuma ei saa mittekuidagi.
Eemaldamisel värvkattest täitsa ükspuha, loeb hoopis kile mark - osad odavama otsa omad kipuvad tunduvalt halvemini maha tulema ja ka liimijälgesid maha jätma, parematel pole vahet, kas eemaldad seda 3 päeva või poole aaasta pärast. Eemaldada igaljuhul võimalikult soojas ruumis ja järjst vaikselt sikutades - soojas ei ole kile nii habras ning ei rebene ja rahulikult sikutades ei jää ka liimijälgi maha.
Üld nõuannete kohapealt:
Kleebistel ära mingiljuhul eemalda korraga kogu taustapaberit.
Paned kleebise maalriteibitükkidega ilusti oma kohale paika. Kinnitad ära kahest äärest või teibitriip üle, pikema külje näiteks keskkoha. Võtad kleebise ühe poole siis keskkohani maalriteibid lahti ja keerad selle poole tagurpidi teise poole peale (ära voldi vaid jäta sujuv lõtv kaar!!!). Tõmbad sellel tagurpidi keeratud poolel taustapaberi küljest kuni kinni uleva osani maha ja lõikad ära. Võtad ühe käega klepsu otsast kinni, hoiad seda pinnast natukene kõrgemal õige kohapeal ja hakkad viltlabidaga hõõrudes teibiga kinni oleva osa poolt sujuvalt järjest otsa poole tulema samal ajal klepsu kergelt lõdvaks lastes, et see saaks vasu pinda minna. Kui see pool on kinni, siis eemaldad teiselt poolelt paigas hoidvad teibitükid, keerad selle poole tagurpidi juba küljes oleva osa peale, võtas sealt taustapaberi äärest kinni ja hakkad seda järjest välja sikutades teist poolt paigaldama. Lühema klepsu puhul (et käte hoideulatusest jätkub) võid käituda ka nii, nagu klepsu esimese poolega - kogu paber maha ja järjest otsast õhus hoides ja kinni oleva osa poolt hõõrudes tuled.
Kile alla jäänud suuremaid mulle võib rahulikult ka nõelaga äärde (mitte mulli keskele, ses seljuhul saad välja ainult pool õhku kuni oled auguni jõudnud ja selle aluspinnale kinni liiminud) augu teha ja sinna õhu välja lasta ja augu vastasküljelt tulema hakates selle kinni hõõruda.
Kui ei ole vaja klepsu venitada väga ümaratele "pallidele" et mommentaalne nakkumine on venitamise teostamiseks vajalik, siis suuremate pindade katmisel ei pea kartma ka veega paigaldust. Lased aluspinna veega pritsiga märjaks (soovitav on ühe pritispudeli kohta lisada paar tilka fairit - siis on vesi libedam ja tuleb paremini alt välja). Kleebise paned kuhugi näoga vastu puhast pinda, eemaldad kogu taustapaberi ja pritsid liimipinna ka märjaks. Võtad kleebise, paned ta lärtsti enamvähem õigele kohale paika, ujutad veeklilel täpselt õigele kohale ja hakkad ülevaltpoolt allapoole seda järjest tulles kinni hõõruma - vesi sõidab vastavalt hõõrumisele järjest eest ära alt äärevahelt välja. Ei tohi ära ehmatada, kui ka mõned kerged niiskuslaigud natukese aja pärast tekkivad - kile alla kuhugi ikka jäänud niiskus koondub "loikudesse" - kui need on väga suured, saab need kas ääre poole välja ajada või siis kasvõi nõelaga pisikese augu klepsu teha ja selle sealt välja lasta. pisikeste niiskuslaikudega ei ole vaj amuret tunda - Kui masin soojas ruumis seisab, siis kuivab kogu niiskus ise sealt päeva-kahega alt välja - kile ei ole nii hermeetiline ja umne materjal, kui tundub. Veega paigaldatud klepsudel on soovitav pärast kuivamist ääred hoolikalt üle kontrollida ja kinni hõõruda - sel on olnud viimased märjad kohad.