Küsimused T-40 kohta

Eile käisin poes vaatamas ja sain samuti täpselt samad numbrid. Järelikult ülekadetegur on ~0.87. Kui nüüd 800p/min*0.87*10ml=6960=6,96L/min. originaalklapp peaks andma roolivõimendile 10-15 L/min. Keegi võiks veel selle roolivõimendi hammaslati läbimõõdu ja käigupikkuse ütelda ,siis saaks arvutada ,kui palju aega läheks rooli ühest äärest teise keeramiseks.
Vasta

(19-10-2011, 13:38 PM)mlsluik Kirjutas:  Kabiin on tõesti paras kuldnokapuur, aga ülejäänud osas pole t40 nii saast midagi. Miks lisaks reversile tagurpidikäik. Ei pea just eriline geenius olema et aimata mis juhtub reversiga raskemat tööd tehes. Vedu üle topelt võllide, nõrk. Selleks puhuks raskema lükke ja töö jaoks siis tagurpidi käik, mitte läbi reversi.
Ehk seletad lahti, mis vahet on ülekannetes reversit kasutades,peale selle, et kõik, mis kolmest koonushammasratast tahapoole jääb, muudab pöörlemise suunda?
Või mõtlesid tagurpidi käiku,seal on asi natuke keerulisem.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(19-10-2011, 13:38 PM)mlsluik Kirjutas:  Kabiin on tõesti paras kuldnokapuur, aga ülejäänud osas pole t40 nii saast midagi. Miks lisaks reversile tagurpidikäik. Ei pea just eriline geenius olema et aimata mis juhtub reversiga raskemat tööd tehes. Vedu üle topelt võllide, nõrk. Selleks puhuks raskema lükke ja töö jaoks siis tagurpidi käik, mitte läbi reversi.
Pidurid? Jah kui vaja tõesti vahetada siis tuleb enamus masinatel pool peldikut pealt ära kakkuda, aga lihtsaks regullimiseks kenasti avad olemas..Jagaja juurde pääseb ka täitsa kenasti, russil ja jumzil pole ka asi üldse parem
Siduri vahetus? Mis seal keerulist, masin pooleks nagu iga teinegi, pole mingit probleemi.
Rooliga pole mingit probleemi, ka kõige madalamatel pööretel tuksude toimib kõik kenasti, pane norm pump peale ja regulli klapp ära.
Jõuvõtuvõlli saab korras masinal ilma sidurita ka kenasti välja lükata, lased korraks gaasi maha ja lükkad, ning selleks et sisse lülitada ei pea isegi seima jääma, saad sõidu peal sisse lülitada. Igati fain variant.
T40 varuosad samas hinnaklassis nagu mtz, aga selle vahega et ei lähe neid eriti vaja, muidugi kõik oleneb antud isendist. Ise eelistan vanale 80le igatahes t40, toimib nagu vanamees ja pole talvel veega möllamist, keera ainult nuppuWink Aga jumzi vastu ei saa,jumz on kvaliteetWink

On peetud ka 40 talus 7 aastat ja ei olnud seal küll näha seda vastupidavust.Pidevalt oli mingi probleem.
Ei pidanud ta esimest kardaani ei toiminud roolivõimendi normaalselt ja siduriga oli iga aasta mingi jama.Lisaks ei püsinud rattareduktorid kasti küljes kuigi poldid said jämedamad.Pealegi ei saa neid normaalselt pingutada ju kõiki ilma lammutamata.Oli teine uuena ostetud enne krooni tulekut ja päris hästi hoitud enda arust.
Äi küll kiitis taevani ja ütles et paremat pole vaja kui ma tahtsin osta Belarusi.
Miskipärast aga kui ma ostsin oma raha eest vana kabiiniga 82 oldi isegi solvunud ja ütles et tema ei puutu seda.
Aga kui jälle kevadel kiirel ajal sidur läks ta ajas hädaga käima ja pärast ei ole enam 40 peale istunud sest vahe on ikka tohutu.
Saab normaalselt sisse ja välja käia, välja on normaalselt näha ja kangid on käe-jala juures ilusti ja kabiin ei paista läbi alla ja ülespoole peale akende ning on talvel soe ja suvel saab akna avada ja katuseluugi aga ka ventilaatorist piisab reeglina.Käigud on hoopis ühtlasemate vahedega ja iga töö jaoks on sobiv olemas.
Kuigi oli väga viletsas seisukorras ja võttis päevas 3l õli läks ta ometigi ka -12 käima ilma soojendamata ja 20 minutiga oli ka kabiinis soe.
See"mugavus"et jõuvõtuvõlli saab samuti lülitada liikumise pealt aga ainult ühe käeliigutusega ja üllatus küll aga jalga polegi vaja selleks.
Senini pole aga olnud seal mingit pistmist siduriga ja pidurid toimetavad nii et julgeb ka tõusul peatuda käruga ja käsipidur hoiab ka ilusti paigal ja see
2 aastat on läinud ilma mingi remondita.
Ei tea mis on sidur ei tea mis kardaan ja mis õlileke mootorist ja kütet jäi kohe esimene aasta 80l üle.Sai siis kevadel see 40 maha müüdud ja selle raha eest see 82 ära remonditud ja senini ei ole keegi kahetsenud otsust.
Majapidamises on 23 ha põldu ja veel küla lapid ja hooldusniidukiga niitmine lisaks.
Kindlasti oleks nüüd sealt lääne traktorisse istumine peaaegu sama suur vahe kui 40 pealt 82 peale aga ma küll julgen soovitada.
Omal on lihtsam ja tervis säilib kauem.
Selline asi.
Vasta

Sai siin käivitatud sõbra suht ront 40 kümmet. Masinal selline viga et käima ei lähe kuigi uus aku ja starter peal . Ainus viis hommikul käima saada on nii et valad eelsüüteküünla auku puhast bensiini väikse sortsu , siis kargab käima . Muidu võidki käivitama jääda. Teine tüüpiline viga tol traktoril on ka raske rool , roolivõim vist omadega õhtal .Selline küsimus kas sellisel moel käivitades lõhub see traktori mootorit?? Või mis probleem ültse on et traktor kardab külmemat ilma kuigi akud ja starter on korralikud ning kütuse pihustid ka vahetatud.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(22-10-2011, 19:37 PM)E303 Kirjutas:  Sai siin käivitatud sõbra suht ront 40 kümmet. Masinal selline viga et käima ei lähe kuigi uus aku ja starter peal . Ainus viis hommikul käima saada on nii et valad eelsüüteküünla auku puhast bensiini väikse sortsu , siis kargab käima . Muidu võidki käivitama jääda. Teine tüüpiline viga tol traktoril on ka raske rool , roolivõim vist omadega õhtal .Selline küsimus kas sellisel moel käivitades lõhub see traktori mootorit?? Või mis probleem ültse on et traktor kardab külmemat ilma kuigi akud ja starter on korralikud ning kütuse pihustid ka vahetatud.

Ma esimese asjana mõõdaks kompressiooni ära ja siis otsustaks kas peab minema või on see paratamatus selles seisus.
Alla 30 ei ole nagu loota et läheb aga üle selle tuleb ka muid asju uurida.
Bensiini asemel oleks kavalam mingi aerosooliga käivitada(Wd 40, deodorant, juukselakk ja muu selline).
Eeter oleks ikka viimane asi alla -20 ainult.
Rooli kohta ei oska küll midagi lohutavat öelda sest omalgi ei saanud seda normaalselt toimima.
Oli teine sünnist saati juba vigane aga paremaks sai asja kui võimu kolvis olev siiber sai uus treitud ja vedrudega täpselt keskele reguleeritud.
Kui kolvi tihendeid hakkad vahetama siis et töö õnnestuks peab olema mingi minifrees või midagi taolist sest ilma ei saa hakkama.
Kui aga kolvil on lõtk juba ja ka silindri sein kraabitud õlikanali kohalt on see mõtetu üritus nagunii.
Vasta

Lähiümbruses vaid Halliste kiriku kellamehel T 40A (endine autoelektrik ja treial ja jumal ka käepärast), sellegipoolest suurema osa teeb ära homemade Zid 4,5 ga liikur.
Vasta

Ehitasin enda traktorile NZ32-10 pumba peale. Pmst hüdrojagajal tuleks enne kindlasti kaitseklappi maha keerata. Mul oli tehase plomm peal ja 210 bar andis välja. Hea ,et traktor tühikäigul töötas ja välja hakkas surema. Sain jaole enne ,kui midagi puruks oleks läinud. Roolivõimendi töötab enamvähem. Kuigi on tunda ,et tootlikus võiks vähe suurem olla. Madalatel pööretel (4. käiguga metsavahel sõites) järsku manöövrit tehes on tunda ,et hakkab takistama. Natuke kõrgematel pööretel sõites töötab rool hästi. Midagi vedada nii madalatel pööretel ei saa. Ma mõõtsin ka roolivõimendi rõhku peaks 85 bar olema aga on ainult 60-70 bar. Lihtsalt roolivõimendi jookseb ise kuskilt läbi. Kuna enamvähem töötab, siis ma pole puutunud seda. Rippsüsteem toimetab ka normaalsetel pööretel ilusti ja jõuliselt. Uue pumba paigalduseks tuleb õhupuhasti ettepoole tõsta ja panna pikem lõdvik. Hüdropaagile tuleb auk puurida ja teha väljavõte teise pumba jaoks. Originaal jaotusklapist tuleb võtta kolb ja vedru välja. Ma puurisin veel väljuvat ava suuremaks. kui kõik detailid on olemas ,siis mõne tunniga paigaldab selle pumba ära.
Vasta

Tere, täna märkasin ,et töökäigus on hakanud lahti tulema rippsüsteemi tõstmise võlli puks. Sai seda mitu korda tagasi löödud aga ikka tuleb välja. Ükskord tuli peaaegu kolmveerand laiusest välja. Näha on ,et peale on pool kaldu soon treitud. Tahaks teada ,et kuidas see puks seal on algselt mõeldud kinni olema ja kuidas määre läbi puksi võlli peale pääseb? Veel huvitaks ,et kas kellegil on õnnestunud roolivõimendajast alla roolihoovade juurde minevat võlli kuidagi kõveraks keerata või väänata?
Vasta

See tõstemehanismi puks on võllile peale pressitud, eelmine sügis vahetasin neid pukse ja ei saanud muud moodi maha neid kui teedevalitsuse hüdropressiga. Määre läheb soont mööda, minul kulusidki need puksid seetõttu ära, et mul määrmine üldse puudus seal, vist oli Talleksis kap. rem. ajal mingeid muid pukse kasutatud.
Hooba pole 20 aasta jooksul kõveraks keerata veel õnnestunud

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Ma vaatasin ,et mul on soon väljaspool puksi aga ühtki auku pole ,kust määre võlli ja puksi vahele läheb. Panin sinna nipli avasse teravaks käijatud poldi. Kaks päeva pole puks välja tulnud. Rooli võlliga ei saanudki aru ,kuidas ta kõveraks läks. Sõitsin tühja traktoriga langi peal kände oli ka omajagu. Mingi hetk enam otseasendist ühelepoole keerta ei saanud. Tulemus on ,et võll alumisest otsast kõver ja välja välja väänatud. Võimalik ,et tagurdades kuidagi jäi millegi taha. Või roolivõim kuidagi ületas ennast.
Vasta

Nii. Aeg siis alustada esimest korda siduri vahetusega (libiseb) 1113 töötundi on tehtud ja originaal ketas on sees. Kaua sellega aega võiks minna ja oskab keegi ütelda tööjärjekorda, mingeid nippe või tähelepanekuid ,millega peaks arvestama selle töö juures.
Vasta

See peaaegu igakuine üritus, kuid võiks olla lihtsam kui arvestada vajadust.
1 Võtad kultivaatori taha.
2 otsid esiotsa alla söödakäru ja söödakäru alla veel kas lauad või vineeri et oleks kerge lükata.
3 tõmbad kabiini taliga oksa nii, et esiots sidurikarterilt lahti tõuseb.
4 lased kasti poldid niipalju lahti, et näed kuhupoole see asi vajuma hakkab ja siis vastavalt keerad selgrootsust kas üles või alla.
5 ehitad käru peale kas puupakkudest või millest iganes aluse, rihid kõrguse õigeks ja sõidad esiotsa kaugemale ja saabki vahetama asuda.
Muidugi veel torud ja juhtmed ja kardaanid ka lahti.
Paigaldamiseks oleks kaval omada ketta tsentreerimise vigurit ja kui lahtivõtmisel on kõrgused paigas polegi muud kui kokku tagasi.Järgmise korrani.
Muidugi osad kettad on ikka eriline saast ja pole ime kui hall kate tuleb paari päevaga maha kettalt.
Aega võiks päeva varuda aga saab ka 2 tunniga.
Vasta

Mille järgi hea ketta ära tunneb? Maru jama, kui kohe uuesti peab tegema. Kas survelaagriga ka midagi tegema peaks? Kas keegi korvi vedrud ka on suutud ära kuumutada?
Vasta

Oskab keegi ütelda ,kuidas survelaagrit määrida kui see on traktoril. Panin just uue koos siduriga aga nüüd hakkas sahisema.
Vasta

Survelaager on kinnine laagre ega ei ole määritav, ainult saab määrida korpust millel laager liigub edasi-tagasi.
Vasta

(05-12-2011, 00:13 AM)Laurimetall Kirjutas:  Oskab keegi ütelda ,kuidas survelaagrit määrida kui see on traktoril. Panin just uue koos siduriga aga nüüd hakkas sahisema.

Laager täidetakse enne paigaldamist määrdega.
Kas teeb häält lahutades või koguaeg?
Võibolla on praak laager?
On olnud juhus, et on olnud tagumine plekiserv niipalju väiksema avaga, et hakkas südamikku sööma ja metallipuru hävitas selle nädalaga.
Tulemuseks sõlmes käpad ja puru surveplaat sest kuidagi oskas ta paarituda
teise laagri servaga.
Praktika on näidanud, et kui on lahti juba korra võetud siis on tihti juba asja sisse mingite uskumatute asjade pärast.
Näiteks murrab lambist käppasid kuigi mõõtes ja vaadates ei ole võimalik, et nad saaks kuhugi puutuda vastu.
Vasta

Kolhoosiajal sai kõik survelaagrid ära määritud, muidu hakkas ära tüütama nende pidev vahetus.Selleks sai pandud pang määrdega leeklambi peale , survelaagrid sisse ja siis keeta 2-3 tundi, pärast kaalu järgi sai kontrollitud kas sai ikka määret täis. Kui kahiseb siis kindlalt kuiv, sai isegi paar kergekaalulist lahti lammutatud ja olid täitsa kuivad. Egas seal riigis mingit arengut ju toimunud pole.
Vasta

Praegu peaks mõtlema ,et kas on mingid varjandid, kuidas laagrit määrida juba traktori peal olevana. Mõtlen ,et kas näiteks annaks pisikese augu sisse puurida kust soe vedel määre sisse suruda.
Vasta

Puurida ikka saab.Pitskruviga kinni ja auk sisse.
Aga mõelda võiks ka ohtudele.Nimelt kui laast sisse jääb ja kinni kiilub laagri on asi laiali.Pealegi peab selle ava sulgema, sest tsentrifugaaljõuga tuleb see sedamaid välja tagasi.
niisiis on ka ohte.
Kui on isu siis mitte sulatada määret vaid ajada pritsiga mingi kummist vahejupiga sisse avast ja pärast punkt peale.
Vasta

Lollisti sai asi lahti võetud ja uus laager pandud ,et jama vältida aga tuleb välja, et uus laager hullem, kui eelmine. Augu tegemisest ei pääse. Mõtlesin ,et teen hästi väikese puuriga mingi 2 mm. Ma pole kindel, kas tavalise elektroodkeevitusega saab selle augu kinni punktida või põletab läbi. Varjandiks mõtlen veel mingit näiteks 3mm polti sisse keermestada või mingi korralik kork tekitada. Kettaga oli ka huvitav värk. Pmst algas asi sellega ,et sidur hakkas libisema 4 käik sees ja kui sidur lahti lasta siis pidurit hoides libises läbi. Kui lahti võtsin siis ketas oli aind 2 mm kulunud samas enne vaatasin, et käppade vahe oli korralikult 4mm. Ei saagi aru, mis värk seal oli kas surveplaat oli kuidagi kinni jäänud. Uus hall ketas hakkab suhteliselt väikese libistamise järel juba haisu ajama. Vana ketas oli selline pronksi või vase kiududega. Kuulsin ,et kollaseid ja punaseid kettad pidid hallidest paremad olema.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne