survepesur rooste eemaldamiseks?
#1

suruõhumahuti teemas rääkis kodanik mägiaivar2, et kange kuumavee pesuriga (250bar, 160 kraadi) saab raua roostest puhtaks. otsisin hoolega, päris samaväärset pesurit ei leidnudki. ilmselt selline pesur maksab ka heal juhul palju kümneid tuhandeid. aga see pole hetkel teema, vaid tahaks teada, kas kellelgi veel kogemusi pesuriga rooste eemaldamise vallas. 250 bar tundub kuidagi vähevõitu olevat. kas on tegu reaalse alternatiiviga igasugu liivapritsidele?
Vasta
#2

Tere
Survepesurile käib külge lisa otsik,mis imeb läbi vooliku kuiva liiva.Maksab umbes 1000EEK
Vasta
#3

märja liivapritsiga olen kursis, huvitaks siiski hetkel palja veega puhastamine.
kuskilt kunagi lugesin mingist soome firmast, kus lastakse veega autosid puhtaks.
kogemustest sooviks lugeda just seetõttu, et mainitud 250bar tundub pisut lahja olema. lõikamiseks vististi on surved tublisti neljakohalised ja selle taustal kõlab 250 väikse numbrina.
samas kui niimoodi saab autosid haljaks lasta, siis mölliks ennast kohemaid mõne rendifirma stammkundeks.
Vasta
#4

paar aastat tuttavad lasid pesulas kuuma veega mosse puhtaks päris haljaks ei saanud aga lahtine värv lendas laia kaarega
Vasta
#5

Kisub juba ot'ks nagu tavaliselt, aga täna lugesin ajaviiteks ühest classic ajakirjast Norras asuvast töökojast kus kered uputatakse happevanni, mis sööb sealt lahti köik värvi ja hävitab rooste, niiet välja vöttes on sul haljas ja roostevaba kere. Hind, muidugi, oli ka vastav sellele, 20.000 seki ringis.
Huvitav, mis hapet nad kasutada vöiks selleks?

Selle survepesu jaoks peab vist ikka rohkem survet olema kui need 250 arvan ma. Samas peaks see siis juba ka plekile halvasti möjuma.....

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#6

vastan ot-le, rooste võtab maha fosforhape ja sidrunhape. küllap teised ka ja mõni võtab ilmselt koos kogu metalliga.
Vasta
#7

(11-11-2009, 22:13 PM)badass Kirjutas:  Kisub juba ot'ks nagu tavaliselt, aga täna lugesin ajaviiteks ühest classic ajakirjast Norras asuvast töökojast kus kered uputatakse happevanni, mis sööb sealt lahti köik värvi ja hävitab rooste, niiet välja vöttes on sul haljas ja roostevaba kere. Hind, muidugi, oli ka vastav sellele, 20.000 seki ringis.
Huvitav, mis hapet nad kasutada vöiks selleks?

Soolhappelahus. Võibolla.
Vasta
#8

Soomes on kindlasti vähemalt üks firma kes kasutab autokeredelt rooste eemaldamiseks vett ehk siis mingit survepesuri laadset asjandust. Samamoodi võtab see ka lahti vana mastiksikihi põhja alt. Boonusena toodi ära fakt , et pärast ei ole vaja hakata peeneid pragusid liivast puhastama , nagu liivapritsi puhul.Kui õigesti mäletan siis sellest oli artikkel eelmise aasta ühes V8 numbris.
Vasta
#9

oblikhape on see millega detaile puhastatakse, saadaval näiteks
mesinduspoodides. seda peaks kasutama peale suuremat
survepesuri tööd kui jääb vaid pindmine rooste. pärast leotamist
taas survepesuri töö.
Vasta
#10

Põllult leidsin mingi roostekänkra kahe punase sabaga. Vist lõiketangid. Väikelinnas Viljandi oblikhapet ei leidu. Tuttav mesinik omas vaid 20 g kotikese. Oot-oot, aga rabarberis ju oblikhapet "navalom". Panin ülekasvanud varred, veidi vett ja roostepommi potiga pliidile keema. Juhtund midagi. Õue paariks päevaks. Vaat nüüd läks rooste mustaks ja pealt pehmenes. Paari päeva tagant "karukeelt", nagu sõjardid õpetasid. Kahe nädalaga koorusid hoopis näpitsad välja, isegi liikuma hakkasid. Järeldus- oblik on selline mõnus hape, millega metalli kahjustamishirmu pole, aga rooste pistab pintsli. Ainult aega peab käes olema.Lõpuks jäi selline: [Pilt: 2093111983fa4e_m.jpg]
Vasta
#11

Oblikat sai ostetud aastate eest, kui Dekora veel Männimäel asus.
Kas nad sellega nüüd Leola uulitsa lõpus ka kauplevad, on kahjuks teadmata.
Vasta
#12

Oblikhapet kasutavad mesinikud lestade hävitamiseks kuna oblikhappe aurud hävitavad punaseid vereliblesid (mida mesilastel aga ei olevat) Niiet ettevaatust!
Roostet sööb teoreetiliselt iga hape...siit ka happekrundid mis on paremad kui tavalised.
Poes müüdavates roostemuundurites näit. Buvanol-is kasutatakse ortofosforhapet kus ta on suht lahjal kujul, et oleks ohutu kasutada ilmselt. Puhast 100%-list ortofosforhapet müüb Keemiakaubandus Vana-Narva maanteel ja pole sugugi kallis asi...kunagi ostsin sealt 5 liitri kaupa. Selle kasutamisega peab olema teistpidi ettevaatlik ja jälgima, et detail liiga kauaks sisse ei jää...näiteks ööga sööb poldil keerme ära ja järgi jääb sile pulk.
Vasta
#13

(22-06-2012, 01:27 AM)pen.skar Kirjutas:  Oot-oot, aga rabarberis ju oblikhapet "navalom". Panin ülekasvanud varred, veidi vett ja roostepommi potiga pliidile keema. ... Järeldus- oblik on selline mõnus hape, millega metalli kahjustamishirmu pole, aga rooste pistab pintsli. Ainult aega peab käes olema.
Rabarberil on oma oblikhappega üks hea omadus veel - eemaldab katlakivi. Meie peres on ülearune ja -kasvanud rabarber läinud selleks otstarbeks. Pajad-kopsikud saab katlakivist puhtaks. Alumiiniumpada hakkab lausa läikima. Arusaadavalt ei tasu seda sodi siis pärast sisse süüa või juua. Rolleyes
Filtreeritud keeduleem peaks kõlbama ka radiaatorist katlakivi eemaldamiseks. Kadunud tädipoeg puhastas oma GAZ 53-e radikat käärinud kasemahlaga. Olevat väga hea olnud. Aeg oli siis muidugist teine ja polnud sellist imekeemiat poes nagu praegu.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#14

Siit hakkab huvitavate hädalahenduste teema kasvama. Eriti head tulid ksf. Basiliolt. PS Hooldekodu viis täna teise autotäie rabarbarivarsi- tea kas hakkavad eutanaasiat katsetama...
Vasta
#15

Üks asi tuli veel meelde, nüüdseks maha lammutatud Pärnu vana piimakombinaadi autojuhid kasutasid radika puhastamiseks katlakivist vadakut. Jutt pärit tolleaegselt autojuhilt, kes TA-ga kauplustesse piima vedas. Kõikse parem vist ei olnud, aga selle eest piiramatus koguses ja tasuta käes. Pane kasvõi terve auto likku! Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#16

Vadakut käisin isegi Õisu meiereis naistelt nurumas. Erinevalt seebikivist ei teinud see al plokikaanele haiget. Veel küsimus- koolipoisina sai käidud ujumiskohti sõjanodist ja klaasikildudest puhastamas. Gaasimask pähe, mitu v.voolikut järjestikku+ ujuk. Kas olin mina nii mannetu mees, aga üle kahe meetri sügaval ei õnnestu enam sisse hingata. Võtsid ülalpool kursi ja siis põhjas tegutsesid kuni hinge oli.
Vasta
#17

(22-06-2012, 13:30 PM)pen.skar Kirjutas:  Veel küsimus- koolipoisina sai käidud ujumiskohti sõjanodist ja klaasikildudest puhastamas. Gaasimask pähe, mitu v.voolikut järjestikku+ ujuk. Kas olin mina nii mannetu mees, aga üle kahe meetri sügaval ei õnnestu enam sisse hingata. Võtsid ülalpool kursi ja siis põhjas tegutsesid kuni hinge oli.
Sukeldumiskoolituse läbinuna võin siinkohal pisut targutada. Smile
Sukeldudes hakkab vesi kehale k. a. rinnakorvile suruma, mida sügavamal seda rohkem. Seega on normaalrõhul kättesaadavat õhku järjest raskem hingata. Selleks on sukeldujal suruõhk kaasas või lüüakse kompressoriga voolikusse.
Tegelikult tuleb üks teine piir ette palju varem - toru ja kopsumahu suhe. Inimese kopsumaht on heal juhul 4L. Sisse-välja käib normaalsel juhul umbes 1L, kõvasti ahmides kuni 2,5L. Kui nüüd toru on nii pikk, et tema maht ongi 1L või rohkem, siis värsket õhku enam ei saa, liigutad vaid sedasama edasi-tagasi ja hakkad lämbuma. Kuna inimene tarvitab sissehingatud õhus sisalduvast hapnikust ära 1/4, siis kohe ei lämbu. Mõned korrad jõuab ikka ahmida, siis on aamen. Sellepärast on snorklid nii lühikesed tehtud kui võimalik. Peenemaks ei saa ka toru eriti teha, siis ei jõua õhku piisaval hulgal sisse kiskuda. Jämedam on lahedam, aga maht on suur, õhk ei vahetu. Nii on snorklitel kõigil ühesugune optimaalne jämedus ja pikkus. Kallimatel on all väljahingamiseks klapp, aga see hakkab tööle vaid järsul väljapuhumisel, kui torusse on vett sattunud.
Lisalugemist: http://miksike.ee/docs/elehed/4klass/5en.../9miks.htm
Gaasimaskivoolik on aga vist ka liiga pehme, veesurve surub selle lisaks ka veel kokku.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#18

Voolk oli pehmeke küll, aga klapid olid alles, õhuvahetus toimus- väljahingatav õhk läks igavese plarinaga silme eest mööda.
Vasta
#19

(22-06-2012, 15:33 PM)pen.skar Kirjutas:  Voolk oli pehmeke küll, aga klapid olid alles, õhuvahetus toimus- väljahingatav õhk läks igavese plarinaga silme eest mööda.
No siis jääb rõhk. 0,2 atti 2m sügavusel, ehk 200g ruutsentimeetri kohta. 5 cm2 kohta tuleb juba kilo... Võid oma rinnakorvi üle mõõta ja pindala välja arvutada ning läbi korrutada. Saad teada, mitu kilo sind rõhus ja hingamist takistas. Ei ole vist kerge jah, niimoodi hingata. Oleks pidanud mõne sõbra lõõtsaga tööle panema! Big Grin
Kui praegu peaksin mingit hädalahendust kasutama, võtaksin puhta aiapritsi ja lööksin nii kõva surve sisse kui kannatab. Mõned tellised seoks ka külge, et neutraalset ujuvust saavutada.
Aga jutt on, khmm, teemast juba kilomeetri kaugusele eemaldunud. Survepesurist ja roostest keeruliste enesetapu moodusteni! Big Grin


Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#20

http://www.youtube.com/watch?v=Dx1gtcAvcKk miskine video teema alguse kohta

Veel pole maha löödud
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne