Antke nõu kuidas ja milliste vaheditega olete kodus nö "põlve otsas" tasakaalustanud GAZ-53 rattaid? Kohalik rekkarehvivahetaja ei võtnud mind jutule kuna neil ei pidavat olema vastavaid raskusi.
Mul siin ümbruskonnas aga juba pea kõik "euroasfaldid" ning on väga piinlik ja ebamugav sõita väga tugevalt laperdavate esirehvidega.
Pole kuulnud et keegi neid tasakaalustaks ise sõidan sama moodi laperdava esi rattaga, lootes et leian sirge rehvi.
Muidugi võib viga olla ka trummlis aga ei viitsi külmal ajal (sooja karaazi puudumisel) süveneda.
(19-11-2009, 19:34 PM)renee Kirjutas: ...ise sõidan sama moodi laperdava esi rattaga, lootes et leian sirge rehvi.
...
Ma samuti loodan, et äkki kunagi leian. Sai isegi kalli raha eest ostetud kaasaegse mustriga praktiliselt uued Bulgaaria "Vidon" rehvid, aga need samuti tahtsid masinat ära lammutada ja seisavad nüüd seina ääres.
Esirattal keerad pidurid maha ja õlitad esirattalaagri. Siis hakkad proovima ratta staatilist punkti. Vana katse meetod - milline osa vajub alla. Üles paned keevituspunktiga mingi raudvarva tüki, eelnevalt kumeraks löödud. Enne keevitamist otsid sobiva raskusega tüki, kinnitades plastiliiniga.
Päris jurakad tükid tuleb ikka külge panna.
(19-11-2009, 19:34 PM)renee Kirjutas: Pole kuulnud et keegi neid tasakaalustaks ise sõidan sama moodi laperdava esi rattaga, lootes et leian sirge rehvi.
Muidugi võib viga olla ka trummlis aga ei viitsi külmal ajal (sooja karaazi puudumisel) süveneda.
Trummel vast ei mängi rolli. Tegemist siiski ikka sellega, et rehv ja ka velg on ühe koha pealt raskem kui teise koha pealt. Täiesti 0 kaaluga rehvi on vast peaaegu võimatu leida. Põlve otsas aga ei usu et nii suurt ratast kaaluda saaks.
Ladal sai vanasti nii, et oli abinõu(rattarumm koos laagriga raami peal). selle kinnitasid kruustangide vms. asja vahele, ratta panid külge ja siis tõmbasid ringi. Raskem koht vajus seismajäädes allapoole ja ülespoole lõid raskuse. Aga mis tähendab et ei ole vastavaid raskusi? Mis spets velg see gaz-i oma siis on?
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-11-2009, 20:09 PM ja muutjaks oli Edel.)
(19-11-2009, 20:04 PM)Timm Kirjutas: Pakun, et pigem pole asi veljes, vaid et tollel teeninduskojal vms lihtsalt vastava kaaluga raskusi hetkel polnud.
Kui vastava kaaluga raskusi pole siis pannakse 2 väiksemat raskust. Kõike saab aga kas tehakse,on juba omaasi...
(19-11-2009, 20:09 PM)Edel Kirjutas: Kui vastava kaaluga raskusi pole siis pannakse 2 väiksemat raskust. Kõike saab aga kas tehakse,on juba omaasi...
Siin on vastuseis ilmselt põhjendatud. Jutt ei ole ühest raskest või kahest kergemast vihist. Jutt käib karbitäitest raskematest ja karbitäitest veel raskematest.
Veoka kummid peavad päris kaua vastu. Pole siis raske ükskord esiratas "kummitasakaalustuspingiks" muuta.
(19-11-2009, 19:34 PM)renee Kirjutas: Pole kuulnud et keegi neid tasakaalustaks ise sõidan sama moodi laperdava esi rattaga, lootes et leian sirge rehvi.
Muidugi võib viga olla ka trummlis aga ei viitsi külmal ajal (sooja karaazi puudumisel) süveneda.
Trummel vast ei mängi rolli. Tegemist siiski ikka sellega, et rehv ja ka velg on ühe koha pealt raskem kui teise koha pealt. Täiesti 0 kaaluga rehvi on vast peaaegu võimatu leida. Põlve otsas aga ei usu et nii suurt ratast kaaluda saaks.
Ladal sai vanasti nii, et oli abinõu(rattarumm koos laagriga raami peal). selle kinnitasid kruustangide vms. asja vahele, ratta panid külge ja siis tõmbasid ringi. Raskem koht vajus seismajäädes allapoole ja ülespoole lõid raskuse. Aga mis tähendab et ei ole vastavaid raskusi? Mis spets velg see gaz-i oma siis on?
Oi kuidas mulle meeldivad arvajad
Ei tea ise midagi aga ARVAKS, TARGUTAKS, ÕPETAKS ...
Seda suurt rattakolakat ongi kõige lihtsam auto küljes just kirjeldatud viisil tasakaalustada, iseenesest võiks seda ka väikeste autode puhul teha aga arvestades kettaspiduritega kaasnevat nu**i, on lihtsam ratas pinki panna.
Autosid on tehtud hea jupike üle 100 aasta ja digipinke millega rattaid paika panna on alles siin "krooniajal" nähtud-kasutatud, 50 aastat enne seda pandi ka rattad tasakaalu.
(20-11-2009, 10:56 AM)dad Kirjutas: Oi kuidas mulle meeldivad arvajad
Ei tea ise midagi aga ARVAKS, TARGUTAKS, ÕPETAKS ...
Meenub, et 70-ndatel olen näinud Þiguli ratta tasakaalustamiseks poes müüdud rakist.
Rakis mahtus täpselt velje keskauku ja rakise keskkohast läks nöör või tross üles lakke (ratas ripub). Minumeelest sai sellega siis raskused ka erinevatele veljepooltele õiges kaalus. Ikka vist keerutades ja kriidiga märke tehes, sest siis ta hakkab ju laperdama täpselt nagu sõidu ajal. Väärib järgiproovimist, kui töökojad ei tegele sellega ja sõit ebamugav.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(20-11-2009, 11:28 AM)aavu Kirjutas: Väärib järgiproovimist, kui töökojad ei tegele sellega ja sõit ebamugav.
Kas lgp Aavu on kunagi üldse GAZ 53 ratast tõstnud????????????? ,et seda nööriga lae alla tahab tõsta.
Kindlasti on veel palju mooduseid, mida tasuks igavuse peletamiseks proovida. Ratta tasakaalustamine on siinjuures teisejärguline.
(20-11-2009, 12:44 PM)motamees Kirjutas: [
Kas lgp Aavu on kunagi üldse GAZ 53 ratast tõstnud????????????? ,et seda nööriga lae alla tahab tõsta.
Kindlasti on veel palju mooduseid, mida tasuks igavuse peletamiseks proovida. Ratta tasakaalustamine on siinjuures teisejärguline.
Olen, ka Ikaruse tagavararatas käis vintsiga esiotsa alla. Telfrid on paljudes töökodadas säilinud. Lihtplokk pole ka kuigi keeruline ja minu teada ammu leiutatud. Arvan siiani, et see idee pole perspektiivitu. Muidugi on alati mugavam sõita teeninduse uksest sisse, panna kaks kätt tasku ja vilet lasta kuni jüngrid töö ära teevad.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(20-11-2009, 03:10 AM)joundi Kirjutas: Mina sain küll rekkatöökojas kaalud külge...
Kas avaldad millises töökojas käisid? Kui selle aadressi teada saan, siis ilmselt tuleb 2 rehvi sõiduautosse pressida ja sinna kohale sõita.
Ise 1,5kg raskuseid pomme sinna veljele keevitama ei kipu.
(20-11-2009, 03:10 AM)joundi Kirjutas: Mina sain küll rekkatöökojas kaalud külge...
Kas avaldad millises töökojas käisid? Kui selle aadressi teada saan, siis ilmselt tuleb 2 rehvi sõiduautosse pressida ja sinna kohale sõita.
Ise 1,5kg raskuseid pomme sinna veljele keevitama ei kipu.
2 aastat tagasi Viljandis pargi tänaval, kus oli vanasti mersu keskus, aga ma täna enam kindel ei ole, et seal üldse enam midagi toimub. Usun, et aitavad sind teisedki rekkamehed, kui otsid. Mina lasin ka ainult esimesed ära tasakaalustada aga koormaga lappab ikka natuke, ju siis tagumised rattad annavad niipalju tunda.
Suurema esirehvi montaazi ajal paigutatakse rehvi sisse spets. kotikene, milline teatud kiiruse juures leiab endale õige koha ja ratas ongi mõningase maa läbimisel tasakaalustatud.
(19-11-2009, 19:48 PM)nustu826 Kirjutas: Aga mis tähendab et ei ole vastavaid raskusi? Mis spets velg see gaz-i oma siis on?
Vot selles asi ongi, et "spets velg"! Pidid minema erilised õhukesed raskused mida enam maale ei tooda. Kaasaegsed tavalised rekkaraskused pidid minema lendama või vastu roolihoobasid käima hakkama.
Uurisin Lähte Gazi esindusest ja nemad ütlesid, et nad ise ei tasakaalusta vaid käivad Tartus Hinkuses.
Olingi juba rehve sõiduautole laadimas, et Tartusse minna aga enne igaks juhuks helistasin ning saingi vastuse "pole vastavaid raskusi, ei saa tasakaalustada"
(19-11-2009, 19:47 PM)motamees Kirjutas: Esirattal keerad pidurid maha ja õlitad esirattalaagri. Siis hakkad proovima ratta staatilist punkti. Vana katse meetod - milline osa vajub alla. Üles paned keevituspunktiga mingi raudvarva tüki, eelnevalt kumeraks löödud. Enne keevitamist otsid sobiva raskusega tüki, kinnitades plastiliiniga.
Päris jurakad tükid tuleb ikka külge panna.
Motamehe selgitatu on päris elus ka toimiv vanakooli võte. Kui aga tahtmine veidi moodsama ajaga kaasas käia ja näiteks keevitust ei ole käepärast, siis võib ka rällakaga raskemast kohast kummi vähendada. Tihtipeale on nõukogude klotsilised rehvid "kaheksas" ja siis aitab ketaslõikur isegi paremini kui tasakaalustamine. Rehv tuleb lihtsalt otseks lõigata, kui tahad rooli võdisemist vähendada.
Veel lihtsam viis on tõsta tasakaalukamad rehvid ette ja lopergused taha.
