T-25´'le laiemad rattad

(10-12-2020, 09:52 AM)v6sa Kirjutas:  Kettidest veoratastel on rohkem abi. Säärastest korralikest, nelikantlüli ja jääkrihvidega asjadest. Mingid suvalised lehmapäitsed suurt ei aita.

Tuleb ikka aru ka oma mõistusele anda ja 150-ne ratastele mitte kette aretama hakata. Nendega liigub kahtlusele peab ülekanne vastu, ei pea suunas arvestatavalt lähemale.
Mul CK-4 rataste komplektil on korralikud ketid ja tean, kui hästi see haakuvust parandab.

(10-12-2020, 12:12 PM)unimüts Kirjutas:  Poisid te unustate vaid ühe asja ära. T25 on originaalis suurte/kitsaste ratastega MOTOPLOKK.

Praegu maadlete laiade tagaratastga. Siis maadlete vedava esisillaga, siis maadlete mootori jõuetusega, Siis käigukastis reversploki vastupidavusega ja lõpuks tagasillaga. 
Kas kellegil on lihtsalt liiga palju vaba aega? Või tahetakse tõesti nooruses enda tervist ehituse peale tuksi keerata (räägin kogemusest) ?


Äkki oleks mõtekam ikkagi õigem algtoorik võtta, millel ei teki iga asja lisamisega uusi hädasid...

Ma arvan, et sa võiksid mulle oma põkatsid kahekorde vanaraua hinnaga ära müüa, diil? Mul ju nagunii hakkab mägedena käiseid ja muud kraami kuluma.
Vedav esisild oli lihtsalt uitmõte ja teostama ilmselt ei hakka. Miks, see selgub natukese pildi materjalina hiljem. Lühidalt pole vaja.
Mootor nüüd küll lahjaks ei jää. Selleks on käigukast. Soometsa kõrgel asuvate puujuurte vahel nagunii viiendaga lasta ei saa. Õigemini saab, aga siis mitte kurta, et õkvade iseenesest asi katki läks.
         

Reevers on ka üks paljukirutud asi. Samas endal käigukast tehtud aastat 15 ja rohkem tagasi. Kestab, polegi katki läinud.
Vabast ajast. Mul kulus nende rataste tegemisele, nii esi kui ka tagumised, kolm päeva. Rattad ise on sisuliselt null hinnaga. Lauda tagustes on neid veel mägedena.
Nooruses tervist tuksi keerata? Kui ma ostan 15000.- raudhobu või teab mis traktori. Selle summa teenimiseks pean ka oma tervist rikkuma töölkäimisele. Lotomiljonär ma veel pole.
Mis traktor see hea toorik siis oleks? Olen remontinud nii hiinlasi, kui ka korealasi. Jämedama palgi tõstmisega ikka neil rippsüsteemi õlak nii mõnigi kord maha murdunud. Nähtud oma silmaga, siis...  25-el vähemalt on rippsüsteem motoploki kohta tummine.
Ära solvu, ega viha pea. Oled mind põka asjade asjus palju aidanud ja selle eest austus. Aga las ma teen ja tunnen mõnu. Vahel peab ikka omal nahal ka läbi elama, siis on jõud ka edasi viiv.
Tänane tähelepanek. Põkaga mitmekümneid kordi sõidetud ja väga mäda ei tundunudki. Läksin aga jala sae järgi ja sups. Järeldus, põka avaldab vähem survet pinnasele, kui mina saapaga.
               

Ja lõpuks siis tänase päeva tulemus. Homme ja suts ka ülehomme teha ja ongi olemas selleks aastaks. Toimib.
   
Vasta

meli666 Sa oled veidi valesti aru saanud.

Mul jumala savi kui keegi laiemad rattad masinale alla keerab. Enamjaolt loeb tihendist istme vahel rohkem, kui palju masinat lõhkuda või mitte. 
Käiste teema on huina muina. Kui ära lõhud siis parandad. Kui ei saa hakkama väikse tüki vahetusega, tuleb suurem tükk ette võtta.   (a'la rattarumm vs terve külgmine ülekanne)


Ma sõnastan enda mõtte siis teisiti ringi.
Tuleks austada t25 masina alusvankrit sellisena nagu ta on.  Vahet pole mis asjad sa sellele juurde poogid. Enamikus toimivad nad ka kaine mõistuse juures. (jah kolhoosi traktoristid tuleb eemal hoida)

Siis kui aga minnakse juba alusvankri külge hakkavad probleemid järjestiku tulema. Seetõttu ma varem "ägestusin" et no commoon milleks.  Lühikokkuvõttes -- hullu panek ei ole ok.

Äh eks ma ise lihtsalt vanaks jäänud ja ei viitsi enam remontida Big Grin  Kuradi masinaraiped ei taha laguneda ka enam Sad

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Metsategu hakkab lõppema. Seega sai huvi pärast proovitud rehvirõhuga mängida. Kui tõmbab veljel ringi ja õhukummi ära lõhub, ei ole kaotatud ajast kahju.
Suvaline odav rehvirõhu manomeeter pole eriti usutav, vaja ju 0.5 Bar kandis mõõta ka.
   

Tuli meelde, et Talupojalt sai kunagi hunnik manomeetreid ostetud. Ja leiduski täitsa sobiv, usun et võib selle täpsust uskuda küll.
   

Senini oli rõhk 1Bar kandis. Üks klots ulatus maha.
   

Lasin rõhu sellise väärtuse peale. Kolm klotsi küünib nüüd maha ja rehv ise küljelt ka päris tössis.
               

Rohkem allapoole ei julgenud lasta ka ja kohapeal proovides enam eriti tössi ei vajunud ka.
Sõitsin siis selle 0.4 Bar ringi ka ja miskit ei juhtunud. Muidugi rehvid on suht otsas omadega ja ega neile mõradele nii madal surve ilmselt head ei tee.
Vasta

Väga hea katsetus!

Sama mure on ka põllumeestel, kes soovivad kasutada ülimadalrõhurehve, mille rõhk peaks olema näiteks 0,52-0,64 bar. Mõõda, millega tahadSad

Kuidas 0,4 sõita oli? Õõtsus küljele ebameeldivalt ka, kui koormust peale sai? Proovisid midagi tummisemat tõmmata ka?

Mõrade pärast ma väga ei muretseks - Su põksinäks annab tagateljele vast 1100 kg, kummalegi rehvile seega napp 550 kg. Arvestatud on need kümme korda suuremale koormusele.
Vasta

T 150 rehv isegi üllatavalt hea sel juhul t25 all, mul on olnud ainult CK 5 papud ja need ikka tunduvalt jäigemad.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(22-12-2020, 20:52 PM)v6sa Kirjutas:  Kuidas 0,4 sõita oli? Õõtsus küljele ebameeldivalt ka, kui koormust peale sai? Proovisid midagi tummisemat tõmmata ka?

Õõtsumist ei täheldanud. Küll aga oli tunduvalt mõnusam üle kõrgete puujuurte ja kännunukkide sõita, sest need "kadusid" tunduvalt rohkem rehvi sisse, mitte traktor ei tõusnud ülesse poole.
Sai tõmmatud küll, ratas käis ka mõnes kohas ringi maapeal. Muidugi lõunas siin väike lumekirme maas ja haakumine suht vähene.
Ma ise poleks ka uskunud, et need 150-e omad nii hästi tsössi kannatavad lasta põksi raskuse juures.
CK-4 omad on nagu kivid nende kõrval. Mul noil üks pool jookseb mingi ajapeale tühjaks. Silmaga absoluutselt aru saada pole. Rehvi ka veljel ringi tõmmanud pole, kuna ilmselt nii velje külge kinni mädanenud. Kui vahel tuleb meelde, et jookseb tühjaks ja peaks kontrollima, siis näit on jälle nullilähedane.
Vasta

(22-12-2020, 20:52 PM)v6sa Kirjutas:  Sama mure on ka põllumeestel, kes soovivad kasutada ülimadalrõhurehve, mille rõhk peaks olema näiteks 0,52-0,64 bar. Mõõda, millega tahadSad
 Mõõta saab digitaalse rõhumõõtjaga. https://www.oomipood.ee/product/59799_gb...r_3_100psi
Vasta

Näidu saab - digitehnika ju.

Aga kõigi mõõteriistade puhul on skaala mõlemad otsad suure veaga. Ka see digividin sisaldab mõõtemuundurit, kus õhu rõhk muundatakse kahendkoodiks. Ning selle mõõtemuunduri membraani tundlikkus väikestel rõhkudel on kaunikesti nigel, nagu kõigil manomeetritel.

Selleks, et mõõta usaldusväärselt rõhke vahemikus 0,5-1,5 bar, on ideaalmaailmas vaja manomeetrit mõõteulatusega 0-2 bar... Või nagu isand Meli näitel, 0,4 bar jaoks on 1,0 mõõteulatusega manomeeter just sobiv.
Vasta

Ja kui nüüd nasatehnoloogia juurest põkatsi juurde tagasi pöördume, siis piisab sobiva rehvirõhu määramiseks siiski visuaalsest vaatlusest...   Rolleyes Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(23-12-2020, 10:28 AM)mlsluik Kirjutas:  Ja kui nüüd nasatehnoloogia juurest põkatsi juurde tagasi pöördume, siis piisab sobiva rehvirõhu määramiseks siiski visuaalsest vaatlusest...   Rolleyes Big Grin

Kui all on juustud või kivikõvad tahmarõngad, siis jah.

Nüüdisaegse madalrõhurehvi korral silm petab ja võib minna kiiresti hinnaliseks. Aga seda ilmselt keegi alla keerata ei raatsi Toungue, mistap see pole ka probleem antud teema kontekstis.
Vasta

Kui viitsid proovida, siis kaks võimalust haardumist parandada on.

Kõige lihtsam - suurenda vedava ratta massi. Ehk võta rippsüsteemile mõnisada kilo. Alla selle pole mõtet isegi õrritada.

Natuke tülikam, aga puude metsavedamist vältiv, on krihvide "teritamine". Ehk võta krihvidelt (sedapalju, kui seda järel on) kukalt (ehk krihvi tagakülge) maha niipalju, kui julged. Alla sentimeetri pole tervislik harja jätta, kuna võib kole vähe järele jääda peale esimest kohtumist mõne maakera nurgaga. Sama asja harrastavad, küll vähe teisel põhjusel, ka traktoriga jõutõmbajad:
Vasta

Või pumpa rehvid soolvett täis, et saada veidi kaalu rehvile, kuid jõud käistele ei suurene...
Vasta

Hea soovitus, aga sellesse rattasse mahub sedapalju vedelikku, et võib kole raske saada. Ehk piiri peab pidama. Ning siis peab sõites kogu aeg meeles pidama, et loksuv vedelik üritab ära tappaSmile
Vasta

(05-01-2021, 23:18 PM)maisalup Kirjutas:  Või pumpa rehvid soolvett täis, et saada veidi kaalu rehvile, kuid jõud käistele ei suurene...
veljed väljapoolt betooni täis valada saab ka kaalu juurde.
Vasta

tegelikult ju nagu kirjas olid laiad rattad kandvuse suurendamiseks mille lisaraskus ju nullib ära jälle.

vist kirjutasin kunagi ammu ka sellest, et kogemus samuti 150 ratastega aga seda siis T16 all
täpselt sama jama - kannab hästi aga seda siis kui maa must, pehmes lumes kah teatud piirini aga kokku-tallutud lumel ja jääl täiesti mõtetu.
põhjus on lihtsalt suurte laiade ja ümarate nurkadega ja jäikades krihvides. Need ei haagi ka siis kui paned koormust peale.
mustri osa on lihtsalt nii kõva ja jäik ja libe.

kett ühe lahendusena peab olema hea suur ja kandiline sest tavaline "päitsekett" kaob mustrisse ära.
kerge traktori all nagu 16 ja 25 võiks isegi mõelda krihvi teritamisele ja ehk lamellimisele ?
hirm on muidugi, et hakab tükke murdma sealt jäigast "kummist" kui liiga ära lamellida.

tatika mõte - poldid m8 läbi rehvi ja krihvi tekitades "naastud" ?
Vasta

Kui juba Ck 4 rehvi jaoks ketid olemas, siis tee nende velg 1/3 või rohkem laiemaks. Mõnus lai papu kannab, kett kratsib ja hullu kaalu ka juurde ei tule. Vaatasin, tagaõues veel üks Ck 5 laiaksaetud papu! Omal ajal oli sellise rehviga Ck poolroonikuga võrdse läbivusega. Aga allapanek võrratult lihtsam.
Vasta

Ennegi nendest naeltest juttu olnud, kuid ei tea, kas kasu ka om? http://pood.motohoov.ee/et/c/rehvitarvikud. Keegi võiks ära proovida.
Vasta


Ma ühele lääne traktorile olen sealt ostnud ja müünd
See summa, mis kokku tuli oli ikka peris karm.
Samas nurinat ma kuulnud ei ole, ehk siis järelikult sai asi hea.

Igatahes nende naelte hindade eest, saad mistahes uued rehvid juba sinna alla osta.
Vasta

Offroadi vallas proovitud ka kuuskantpeaga puurkruvisid, tuleb oma 10x odavam. Saab ühe talvise sõidu pidamise veidi paremaks.
Asfaldi peal pikalt ei kesta ja on pärast tegemist välja saamisega, aga teemaks olevas rakenduses seda probleemi pole. Puurkruvi on veidi tugevamast terasest, kui mittepuuriv ja 6,3 kruvi pea ka palju suurem, kui kruvinaastul.
Vasta

Kui kellelgi huvi selliseid 6,3mm (19 või 25mm pikkusega) kruve proovida saaks paki kaupa kruvi hinnaks teha 6,5 senti tk koos KM'ga (pakis 1500tk). Jääl ning kinni sõidetud lumel võiks tublisti abi olla. Asflat muidugi tapab kiiresti ära ning lahtisel lumel pole neist ka IMO tolku.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne