[Alts]

Kust see mõte tuli?
- Eelmise sajandi alguse suht suure litraaziga R4 luksussõidukid (mida meile ei pruukinud eriti sattudagi)
- Hägune mälestus kuskilt loetud bensiinihinnast kolmekümmnendatel

- Nafta hind Wiki andmetel

Siia võiks koguda kütusehinnad viimase saja aasta kohta Eestis. Kui Karl Benz ostis oma esimese liikuri jaoks bensiini apteegist, siis kuidas toideti Eesti esimesi "bensiinineelajaid"? Kuna ja kus avati Eesti esimene tankla?

[Huck]

- Hägune mälestus kuskilt loetud bensiinihinnast kolmekümmnendatel

1931 maksis Eestis bensiin 30 senti liiter ja õli 130 senti liiter.
Kahetaktilistele arvestati umbes 1/16 segu. Keskmise 0,8l 2t masina kulu oli 0,8 senti/km. 1000cc masinal aga 3,8 senti/km (Ajakiri "Auto" Nr5.1931 lk.12)

[valdo]

1970ndate aastate algul maksis kütus A76 eratarbijale 7,5 kopikat liiter. Keskmine palk oli siis umbes 140 rubla.

Seoses maailma suure kütusekriisiga 1973-74 tõstis ka N.Liit oma eratarbijale bensiini hinda. Kahkordseks, seega uus hind oli A76-l 15 kopikat ja AI93-l veidi enam (vist oli 20 kopikat). Keskmine kuupalk oli 1970ndatel umbes 170 rubla.

Kui 1979 tabas läänemaailma järjekordne kütusekriis (nafta hinna drastiline tõus), siis selle järelmina tõstis N.Liit eratarbijaile hinna taas kahekordseks. Seega 1980ndatel aastatel maksis A76 30 kopikat liiter ja AI93 40 kopikat liiter. Keskmine kuupalk oli tollal umbes 200-210 rubla.

Need hinnad jäid kehtima kuni N.Liidu kriisini 1980ndate aastate lõpul, mil kõikide kaupade hinnad hakkasid drastiliselt tõusma.

Millal täpselt need kaks hinnatõusu olid, seda ma enam ei mäleta. Pakuksin aastaid 1975 ja 1981, aga ma ei ole kindel - las vanemad kaasfoorumlased täpsustavad.

[smolin]

Tollest 80-ndate alguse hinnatõusust selline lugu: ajakirja Za Ruljom juulikuu (vist) number hilines tol aastal ilmumisega hullusti. Alles järgmise kuul (ju siis augustis) ilmus kaksiknumber. Oli selles numbris siis intervjuu ühe kõrge ministeeriumiametnikuga (Riiklik Kütusekomitee oli vist selle ministeeriumi nimi) bensiini hinnatõusu teemadel. Sissejuhatuses oli juttu sellest, et iga kvartali lõpus on tanklad bensiinist tühjad ja ringlevad kuulujutud hinnatõusust, ja nii juba aastaid. Kõrge ametnik lükkas kõik sellised kuulujutud loomulikult ümber. Ta väitis, et eraautode osa üleriiklikust bensiinitarbimisest on tühiselt väike, hinna tõstmine ei annaks mingit olulist tulu ja hinda tõsta ei kavatseta, olgu autoomanikud täiesti rahulikud. Intervjuu oli aga tehtud mitu kuud tagasi ja vast nädal või paar enne ajakirjanumbri tellijateni jõudmist oligi toimunud seesama bensiinihinna tõus. Aastanumber oli ilmselt 1981, sest mäletan, et samas numbris oli pikem jutt VAZ 2107-st, aga oma märkmetest leidsin, et 2107 esimene tutvustus Za Ruljomis oli mais 1981.

[supp]

uuemaaja hinnast mäletan, et 95-96 otsin e98 hinnaga 4,70 , mi puutub veneaega siis küte oli ikka kirves võrreldes palgaga (autod oli veel kirvemad), lihtsalt muud kola oli osta vähem ja päris palju kütet "sebiti" muul moel

[pontu6]

Rubla lõpus, vist aastal 91, on meelde jäänud üks vanemate meeste arutlus bensiini hinna kohta: "...no nüüd läheb ikka rubla täis!" Ehk siis mehed kartsid, et ühe liitri hind tõuseb rublani. Mis ta aga päris lõpus maksis vot seda enam ei mäletagi. Mingi kolm rubla liitrist ikka? Krooni algusest on jäänud meelde mingi 3,60 E95 eest.

[IIIFFFAR]

uuemaaja hinnast mäletan, et 95-96 otsin e98 hinnaga 4,70 , mi puutub veneaega siis küte oli ikka kirves võrreldes palgaga (autod oli veel kirvemad), lihtsalt muud kola oli osta vähem ja päris palju kütet "sebiti" muul moel

Valdo toodud keskmised nõukaaja keskmised palgad on ka paraku samasugune utoopia nagu tänane statistiline keskmine. Vähemalt kaks kolmandikku palgasaajaist nisukest raha küll ei näinud. Veel kaheksakümnendate keskel sai keskmisem osa töörahvast ca. 100 rubla ümber palka. Ehitajad ja kaevurid elasid omas maailmas. Eelmine ehitusbuum teadupärast kestis ilmasõja lõpust kuni kaheksakümnendate lõpuni välja...

[Reixmees]

Ütleme et vene ajal 100 rubla palka saanud inimene sai 10 protsendi palga eest 133,33 liitrit kütust (7,5 kopikat/liiter).
Tänapäeval 8000 kroonise palgaga 10 protsendi eest saab 50 liitrit kütust (16 EEK/liiter).
Vahe tänapäeva tavainimese kahjuks 2-3 korda.
Hea küll, autod on kiiremad ja ökonoomsemad - 2 korda tänapäeval tavainimese jaoks tankla külastamine kallim.

[valdo]

Valdo toodud keskmised nõukaaja keskmised palgad on ka paraku samasugune utoopia nagu tänane statistiline keskmine. Vähemalt kaks kolmandikku palgasaajaist nisukest raha küll ei näinud. Veel kaheksakümnendate keskel sai keskmisem osa töörahvast ca. 100 rubla ümber palka. Ehitajad ja kaevurid elasid omas maailmas. Eelmine ehitusbuum teadupärast kestis ilmasõja lõpust kuni kaheksakümnendate lõpuni välja...

Nojah... keskmine palk ja palgamediaan ongi ju tegelikult kaks iseasja.

Keskmine palk on kogupalk, mis on jagatud isikute arvuga, kes seda saavad. Niisugust arvu on igasuguses vähegi aruandlust sisaldavas süsteemis üsna lihtne tekitada/arvutada ja tavaliselt seda tehaksegi.

Teine mõiste, mille Sina välja tõid, on palgamediaan. See on selline palganumber, mida saavad vähemalt pooled töötajatest. Kui palk on kõikidel enam-vähem ühtlane, siis on mediaan keskmisele palgale üsna lähedal. Kui palgaerinevused on ülemises otsas suured (st kui tipud saavad teistest palju kõrgemat palka) on mediaan aga keskmisest palgast palju väiksem.

Kui tuua näiteks selline hüpoteetiline 11 inimesega firma , kus tippjuht saab 100 000 ja 10 töölist igaüks 10 000 krooni palka, siis keskmine palk selles firmas on 20 000 krooni. Palgamediaan oleks samas firmas aga 10 000, sest vähemalt pooled inimesed saavad seda palka.

Probleem seisneb selles, et palgamediaani väljaarvutamine ei ole niisama lihtne kui keskmise väljaarvutamine - see vajab rohkemate andmete kogumist ja keerukamat statistilist analüüsi. Seepärast kasutataksegi tavaliselt keskmise palga mõistet ja jäetakse mediaan välja toomata.

Vabandan nende ees, kellele eeltoodu tundub statistika põhikursuse elementaartõdede kordamisena, mida nagunii une pealt teatakse

[aavu]

Palk oli tol ajal tõesti mitme suurusega. Olenes töökohal kaasnevatest hüvedest või siis töö ebapopulaarsusest. Nt korter oli üks hüve, mis pidas inimest kinni madala palga või ebasobiva töö peal.
DK ei maksnud midagi, 65. a paiku nägin ise naftavaatide tühjendust ja põlemapanekut. Objekt oli vaja üle anda, "töö" oli tehtud ja naftat ei tohtinud üle jääda. Minu meelest polnud tol ajal erakasutuses diiselmootoriga sõidukeid-paate või muid liikureid. Üksikud ebaseaduslikud aiatraktorid kusagil metsade taga muidugi võisid olla.

[valdo]

DK ei maksnud midagi, 65. a paiku nägin ise naftavaatide tühjendust ja põlemapanekut.
[...]
Minu meelest polnud tol ajal erakasutuses diiselmootoriga sõidukeid-paate või muid liikureid.

Muidugi ei olnud, sest N.Liidus keegi väikesi (ja sõiduautodele sobivaid) diiselmootoreid ei valmistanud.

Esimesed säärased ilmusid meie teedele 1980ndatel Läänest üksikkorras toodutena (kelle omanikel siis oli kütus tasuta ). Ja kui perestroika ajal piir paotus, siis hakkas neid tulema varasemast rohkem, kuid siis läks paari aasta pärast juba "nafta" (nii diislit tollal kutsuti) hinda ja seda polnud enam reeglina piiramatult käes

[veix__]

Peaks enam-vähem õige olema: u. 15 a tagasi (93-94) oli kütus 2x kallim kui praegu (kui arvestada selle aja palkasid ja kütuse hinda)?

[aavu]

Hinda ei mäleta, aastat ka mitte. Võis olla Gorba aja algus. Talv, külma üle 30 kraadi, suvine nafta ja sedagi ainult kohaliku parteikomitee loaga. Võõraid ei tangitud.

[hobiautod]

Meenutan siis aatat 1989 ... Kui minu Ema tõi Moldaaviast rohelise Tauria . Ja siis polnud Bensiini saada vabsee ... Auto müüs Moldofilm pearezi. Ja Auto roolis Tallinna Moldovinprom direktor. Tallinna jõuti 25 tunniga ...

Aga loo moraal . Hr. Vinprom ladus autosse 10x20 liitrit veini kanistreid .

Esli vino est dogda vso budet .....

[Alts]

Diisel mossesid oli seitsmekümmnendate keskel Tartus vähemasti viis tükki. Seda väitis ühe tolleaegse diiselmosse omanik. Minu sõiduõpetaja oli ka seitsmekümmnendatel omanud nö. "läänest tagastatud" diiselmosset, kuid sellele sai saatuslikuks ühel talvel tosooli asemel vee plokis hoidmine.
Diisli hinda tolest ajast ei tea, kuna "avalikes" tanklates ju diislit ei müüdud.

[flanagan]

Ostsin esimese diiselmootoriga auto endale 19.dets.1992.Oli teine mul üldse esimene "välismaa" auto Datsun-220C-diisel.Samal päeval ostsin ka veidi kütust.Nüüdseks kadunud Laki tn tanklast.Maksis 1.90 liiter.Järgmine päev ostsin kütust Kambja "L.M.R.A" tanklast,maksis 1.40 liiter.Minu neto palk tol ajal oli u.2000 EEk-i
Aga mis puutub kütuse mahakallamisse varasematel aegadel siis oli see seotud selle tobeda riigi palgasüsteemiga.SA LIHTSALT PIDID SEDA TEGEMA!
Põllumajanduses kestis selline diisli mahakallamine traktoristide poolt kohati veel 1990 aastal.Bensiini väärtusi hakati varem,juba 70ndatel mõistma.
60.ndatel lasid aga sohvrid,eriti lühikesi otsi sõitvad kallajamehed bensiinil lõbusasti kraavi voolata.Vana rääkis,et tollal võisid 200 liitrise vaadi eest maks.3 rubla saada,siis pidid selle veel ostjale koju kah viima.Keegi ei viitsinud sellega eriti jamada.
Tervitades,Flanagan