[v6sa]

Küsin ka siit lootuses, et ehk mäletab veel keegi, kuidas masstoodangu vankritega sõideti ja neid remonditi. Mõtlen just neid, mida usinad Läti meistrimehed tegid ja mis olid juba metallrummude ja kummiratastega.

Minu kätte on sattunud üks sihuke eksemplar. Kuna mul on tahtmine seda küll sihtotstarbeliselt kasutada, kuid mitte olulisel määral rikkuda, siis oleks tarvis leida mõni hää inimene, kes selliste vankrite remontimisega oleks enne kokku puutunud. Lõigata ja keevitada oskan ma isegi, pakub huvi just kuue-seitsmekümendate praktika

Probleem on järgmine: vankri teljed on koonuspinnaga ja rataste rummudes on samuti koonuspuksid, mis omakorda on kapronist (või sarnasest plastist) puksis, mis omakorda on polditud rummule. Nagu arvata võis, on koonuspuksid kulunud ja rattad ringi käima ei mahu vaid poovad vankri taladesse kinni.

Mul on kuri kahtlus, et tegelikult ei tohiks metallpuks üldse teljel pöörelda, vaid pöörlemine peaks toimuma hoopis metallist koonuspuksi ja kapronpuksi vahel. Aga kindel ma selles pole. Samuti polnud selles kindel üks inimene, kes selliste vankritega omal ajal töötas. Aga ka tema arvas sama... Nüüd oleks vaja leida kedagi, kes TEAKS...

Kuidas neid koonuspukse tegelikult nimetatakse üldse? Toosama härra arvas, et neid kutsuti omal ajal "pussid"...

Ning idee poolest kui keegi teab, kus võiks vedeleda ülelligseid koonuspukse, kapronpukse või kogu rummu, siis võib neist mulle teada anda.

[Veteran]

Vabandan, et teemale ei vasta, aga... Raudtelgedega vankril ( vanaisal oli ka puutelgedega) olid teljed jah koonilised. Ratta rummus oli malmpuks ( puss) , koonilise avaga. Franz Krulli ja ETK vankripussid on treialite juures hinnas nüüdki kui kvaliteetmalmist toorikud näiteks kolvirõngaste valmistamiseks.
Vene ajal EPT ladudes kolhoosidele jagatavad vankrid igatahes kummidega pöiaga polnud, vaevalt kapronpussegi .

[v6sa]

Läks ju teemasse küll. Nüüd tean, et telg pole mitte kooniliseks kulunud, vaid peabki selline olema.

Ega keegi äkki mõõtu ei oska öelda? Mõõtmise järgi võiks läbimõõt olla 37/32 ja pikkus 250 mm.

Ongi sellised asjad olemas, nagu vankripussid? Jälle targem...

Siia teemasse ootan huviga kõiksugust juttu, mis nõukaaegsetesse vankritesse puutub. Jätaks Eestiaegsed teiseks korraks ja päris uue (ja megakalli) tehnika ka tulevikku.

Ikkagi, kas puss pöörles koos rattaga teljel? Või oli koos teljega paigal ja pussil omakorda pöörles ratas mingil liugepinnal? Minu eksemplaril on näiteks kapronpuksid, mis on rattarummu küljes nelja poldiga ja pussil sellises pesas, mis võiks nii mõõtude kui paigutuse-töötluse poolest olla liugepind...

[Veteran]

Vankripussil on välispinna jämedamal otsal, ( väljastpoolt ka kooniline) kahel pool kõrgemad ribid ( nagu raketi stabilisaatorid) Lüüakse rummu sisse ja pöörleb koos rattaga- on ratta puksiks seega.

[v6sa]

Nii et ikkagi peab puks pöörlema otse teljel... Paha-paha, seega on mul neli ülemäära kulunud pussi. Kohe sedavõrd kulunud, et peenem ots libiseb teljel kuni poole sügavuseni.

Mis seal ikka, eks tuleb hakata laagrikatalooge tustima ja otsima sobivaid laagreid, mida kogu selle krempli asemele panna.

Minu vankril on rattarumm valumalmist ja rummu sees on 84 mm läbimõõduga ava. Seal avas on kapronpuksid, mis kinnituvad nelja poldiga rummu külge. Pukside sees on eelminitud kooniline puss. Tõsi küll, minu vankril on pussid (või pusid?) on väljast silindrilised, mitte koonilised. Kapronpukside istepind on üsna viisakalt treitud ja võiks olla liugepinnakski...
Aga selleks peaks too pusi olema teljele kinnitatud...

[vant]

Vankripuss on selline http://static2.nagi.ee/i/p/379/35/09483957c962b4_o.jpg . Mul on telgi kõige nende pussidega mitu tükki. See sinu vene aja aretus plastmasspukside ja valuvelgedega oleks mõistlikum laagritele ringi teha. Hobul kergem ja omal lihtsam

[v6sa]

Viimases postituses viidatud pildi valguses on minu käes olev eksemplar siis korralik käkerdis. Vaatasin täna veelkord olemasolevaid pusse ja tõepoolest, treimine on tehtud hiljem ja selle käigus on vigastatud noid "stabilisaatoreid".

Hiigelsuur tänu teadmiste jagajatele - oleme küll infoajastus, kuid sellise lihtsa asja kohta juba lihtsalt infot ei leia.

Oskab keegi öelda, kuidas seesinane vankripuss on kas inglise või vene keeles?

Seega on minul kõige õigem panna praegused teljed kõrvale, ootama korralike (kulumata ja ümbertegemata) pusside leidmist. Lihtsam ja kiirem on nelikanttorust ning olemasolevate autode ratastest teha kasutuskõlblik veermik. Eks annan teada, kuidas ümberehitus sujub.

Vanker ise oli siis selline:
   

Aga teema jätaks lahti, ehk on kellelgi kunagi veel tarvis.

[metsakohin]

See on mingi sitanikerdis, aga mitte lätlaste kummiratastega hobuvanker. Lätlaste omi liikus Võromaal, natuke ka Iklas ja lõunapool, neil olid kõik rattad ühe läbimõõduga ja kardan, et ka väiksemad kui pildilt näha. Milline oli läti vankri rattarummude sise-elu, ei oska kahjuks kirjeldada, kasutasin siis juba diisliga vankrit. Ehtsate puitratastega vankri "assisist ja pussidest" on eespool juttu olnud.

[v6sa]

Kuidas teha kindlaks, kas vanker on lätlaste käetöö või mitte? Papi, kellelt ostsime, väitis, et vanker on lätlaste oma.
Kõik mutrid on igatahes neljakandilised ja keermed tollmõõdus. Kusjuures kõik mutrid, mida ma olen näppinud, liiguvad

Mul eriti vahet pole, vanker ise on aus ja kui need rattaparoodiad saab asendatud asjalikega, siis peaks kannatama kasutada küll. Raam on tugev ja liitekohad ära loksumata. Puit pole ei mädanenud ega koitanud, kuid kasutamisest siiski kulunud. Kuid lihtsalt sõiduvankrit peaks tükiks ajaks saama.

Praegu on taga 16" ja ees 10", koplitjuunig jah Saab olema ees 12" (Fordi velg) ja taga 15" (MB velg). Siis on ka telgede kõrgusvahega kõik korras.
Mida suurem ratas, seda vähem raputab... Vedrustust sellel ju pole.

[Tift]

Hiljuti ulatas üks sõber mulle ühe metallitüki ja küsis, et äkki ma tahan seda endale, et tema`i tea, mis see on ja ei oska midagist peale hakata. Ja ülepea olevat ta selle metsast metallidetektoriga ringi tuuseldades leidnud. Noh, selgitasin siis talle asja lähemalt. Kuigi asja sisust teada saades selgines sõbra nägu ei soovind ta seda tükki ikkagi endale hoida. Nii ta siis minu käes ongi. Andsin pisut harja ja rookisin pisut puhtamaks. Jutt siis herr Franz Krulli tehases valmistatud vankriratta pussist. Ma`i tea kas on see esirata oma vai tagumine, aga selline ta on:


Mul laka peal kah paar ratast, peris kasutamata, pole lähemalt uurind nende hingeelu. A need on need originaalsed, küll vist veneaegsed aga metallvitsaga.

[kass]

Anna see asi detektoristist sõbrale tagasi ja ütle, et 41 -se aasta suvesõja ajal tegid metsavennad nendest pussidest granaate, küll tal nägu naerule läheb ja kinnitab jubina oma trofeede riiulisse aukohale roostes saksa kiivri kõrvale!

[v6sa]

Õige mitu aasta võttis aega, aga ta liigub siiski!
   

Tagarattad peab 15" vastu vahetama ja sillatala vastavalt velje nihutusele parajaks tegema, kuid täitsa toimib.

[mativs]

Vabandust vahelesegamise pärast, aga oleks tasuta ära anda mõningad hobuvankri metallosad - tagumised rattad ja nendevaheline ass. Puit on kahjuks mädanenud. Ei oska ise nendega midagi peale hakata ja vanarauda kah kahju viia, ehk on kellelgi vaja. Huvi korral tel 52 29 101.

[muska71]

Kunagi lapsepälves nöhtud piisavalt kummratastega vankreid kuna hobutall koos riistadega olid mu aia taga.Tolana majandaja UUno merihein juba muld,kui tema kaasa vast siiani siinilmas ja arvan,et vankrid alles.Kontaktnumbreid ei tea äag asukoht raplamaa Põllika küla,avalikult täpsemaid andmeid ei jaga ´,kui huvi saad privas.Minu teada on see paarike eluaeg hobustega tegelenud ja tänu neile sai tagasi ka oma esivanemate soetatud hobuniiduki.Kolhoos maksis muidugi kompensatsjooni ära,aga kui heinaküün tühjaks sai siis veeretasime niiduki küünist välja.Huvi pärast kruvisin ka õlekandekastil kaane maha ja seesoli nii nagu oleks otse tehasest tulnud.Keps vajab ainult taastamist.

[mlsluik]

Õige mitu aasta võttis aega, aga ta liigub siiski!


Tagarattad peab 15" vastu vahetama ja sillatala vastavalt velje nihutusele parajaks tegema, kuid täitsa toimib.

17" kroomvelg ja neoonsinine põhjavalgus veel puudu, muidu oleks juba täitsa timm

[kr8nik]

See, et vankri esimesed rattad tehti väiksemad, polnud niisama. Mida väiksemad on esirattad, seda madalamal paikneb nende telg ja seda suurema tõusunurga all on aisad, millest suksu sikutab. Nii liigub vanker halval teel paremini, sest lisaks edasitõmbamisele sikutatakse seda pidevalt ka veidi ülespoole (eriti siis, kui esirattad kuhugi taha/sisse kinni jäänud on). Aga tagumised rattad tehti suuremad, et need igasse pisemasse auku kohe sisse ei vajuks, vaid neist üle sõidaksid.
Kui vanker sõitis pidevalt kõvakattega headel teedel, võisid kõik rattad olla ühesuurused.

[aavu]

See, et vankri esimesed rattad tehti väiksemad, polnud niisama. Mida väiksemad on esirattad, seda madalamal paikneb nende telg ja seda suurema tõusunurga all on aisad, millest suksu sikutab. Nii liigub vanker halval teel paremini, sest lisaks edasitõmbamisele sikutatakse seda pidevalt ka veidi ülespoole (eriti siis, kui esirattad kuhugi taha/sisse kinni jäänud on). Aga tagumised rattad tehti suuremad, et need igasse pisemasse auku kohe sisse ei vajuks, vaid neist üle sõidaksid.
Kui vanker sõitis pidevalt kõvakattega headel teedel, võisid kõik rattad olla ühesuurused.

Lisaks annavad minimaalse pöörderaadiuse esirattad, mis mahuvad vankri alt läbi. Polnud ju tänapäevaseid maanteid kiviaedade vahel heinakoormaga liikudes.
Aga kr8nik seletus on hea, sain ka targemaks.

Veel meenus, et kui keerata hobune vankriga risti, siis saab tagumisest rattast seljaga tõstes kartulikoorma ümber lükata sügisel kuhja tegemisel. Ei peagi maha kühveldama. Küllap ka muid koormaid.
Ja veel. Isalt kuuldud, et hobuse koorem on 300 kg. Kust see tuleb, kas sõjaväe- või tsiviilkäibest? Kas kehtib ainult kartulikoormaga värskeltvõetud kartulipõllul (pehme ju!) või ka kõvakattega teedel? Võimalik, et hoopis vankri ehitustugevuse tõttu.

[Veteran]

Mind huvitab, miks kodarad ei ole samas tasapinnas.

[v6sa]

Õige mitu aasta võttis aega, aga ta liigub siiski!


Tagarattad peab 15" vastu vahetama ja sillatala vastavalt velje nihutusele parajaks tegema, kuid täitsa toimib.

17" kroomvelg ja neoonsinine põhjavalgus veel puudu, muidu oleks juba täitsa timm

Hakka veel elektrisüsteem aretama Kroomvelg on mõttes, kuid alles hilisemas staadiumis.

Aga märkus iseenesest on õige - teel liikumiseks peab hobuvankril olema helkurid (just helkurid, kuna vanker on üle 1 meetri lai) ja pimedal ajal ka eest valge, tagant punase tulega valgusti vasakul küljel.

Aga las praegu jääb - kõigepealt tuleb ära proovida aiste kinnituspunktide vastupidavus tegelikule elule. minul on seal tolline toru, tugevdatud vinkliga ja keermelatt. Keevise pindala pea 4 ruutsentimeetrit - seda on üle kolme korra enam, kui kuuselati tugevus ristikiudu.

Seda kodarate asetust mingis teemas juba lahati - ilmselt on see seoses telje kaldsusega. Siis mõjub jõud piki kodaratelge. Jõusiire juba seletati ära. Samuti võimaldab püstine ais rangirakendi korral hobusel vedada "õlgadega" (see pole korrektne sõnastus, kuid annab mõtte edasi).

Esitelje ristikeeramisega kallutamine väänab päris kenasti nii rakendit kui vankri raami. Aga on võimalik. Ning võib üsna kergesti juhtuda ka tahtmatult, maastikul liiga uljaks minnes.

Minu poolest võib siin lõimes hobutöödest pajatada - see oskus on kadumas ja nii jääks mingigi märk maha.

[Veteran]

Lp Võsa kirjutab...seoses telje kaldsusega mõjub raskusjõud piki kodarat. Kuid miks siis teljed kaldu ja mitte horisontaalselt? Mingi kavalus siin peaks peituma, mis aastasadade (?) jooksul leitud.