K: tollkeermelõikajad 26 niiti tollile - kust saab?
#1

Olen oma jalgrataste restaureerimisel häda ees - mul ei ole varudes enam eriti korralikke esi- ja tagaratta mutreid. Need on enne-1940 ratastel aga enamikus tollkeermes, st uute mutrite valmistamiseks oleks mul vaja vastavas mõõdus tollkeermepuure.

Esirattal on läbi 1910-30ndate aastate kasutatud keeret G 5/16" x 26.
Tagarattal on läbi 1910-30ndate aastate ja paljude vabajooksude juures kasutatud aga keeret G 3/8" x 26.

Need keermed on väga sarnased meeterkeermetele M8x1 ja M10x1 (minua visuaalselt ei erista, ainult supleri ja/või kammiga), mis on tinginud selle, et paljudel jalratastel on meeterkeermes mutrite kasutamisega (nõuka ajal) rikutud ka võllil olev keere, mis vajab samuti taastamist. Nõukaaegseel jalgratastel, muide, ongi kasutusel vastavad meetermõõdud.

Nimelt läheb M10x1 mutter G3/8"x26 võllile väikese lõtkuga hästi peale, kuid mutri vähegi tugevamal pingutamisel riknevad nii mutri kui ka võlli keermeharjad, sest mutter on võlli jaoks liialt suur. Vastupidine on olukord M8x1 mutri pealekeeramisel G 5/16"x26 võllile - seal on mutter võlli jaoks liialt väike ja jõuga otsakeeramisel (kui piisavalt jõudu rakendada, siis 4-5 ringi keerata ikka saab) rikkevad tugevalt nii võlli kui ka mutri keermed täies sügavuses.

Niisiis, mul oleks vaja hankida kusagilt G3/8"x26 keermepuur ja keermelõikaja ning G5/16"x26 keermepuur ja keermelõikaja - soovitage, kust neid võiks saada?

Hädakorral kõlbavad ka sellised keermepuurid/-lõikajad, kus 26 niidi asemel on 27 niiti tollile, sest see sammuerinevus on lühikese mutri juures marginaalne ning võll/mutter jäävad omavahel sobima. G3/8"x27 lõikaja mul muide on ja sellega on täiesti sobiv taastada riknenud G3/8"x26 võllikeermeid. Aga ülejäänud kõik puuduvad...

Nagu üldteada, on tollkeerme häda selles, et peenkeermeid on mustmiljon erinevat, esindatud on praktiliselt kõik keermeniitide arvud tollile...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Tööriista poodidest võiks uurida (Katomskist, Stokkerist jms.). Baltic Boltis võib ka olla, neil on vähemalt tollkeermega poldid-mutrid olemas ja sarnased tööriistad ka müügil.

Do'nt panic
Vasta
#3

Keegi tark inimene seletas kunagi, et on olemas Ameerika, Inglise, Prantsuse ja Saksa tollikeerme mõõdustik. Mis omavahel ei üldiselt ei klapi. Üldiselt erinevaid tollikeerme lõikajaid mul on - isegi markeeritud on ja tihti samade numbritega. Mis sest, et ühte pealelõikajat võib teisest isegi kahe meetri pealt vabalt läbi visata ja samm paistaks nagu ka absoluutselt teise tihedusega. Ühesõnaga ma arvan, et kui keegi seletaks ilusti ära kuidas õnnestuks tollikeerme lõikajatest sotti saada - oleks tänulik küll. Vaatan nädalalõpus endal riiulid läbi ja kui peenemat kraami on siis raban Tallinna kaasa ja saad ise vaadata kas seal on midagi mida saad kasutada või ei. Mina, vähemalt tänasel päeval, ei jaga tollindust üldjoontes väga palju.
Vasta
#4

(04-01-2010, 16:01 PM)giordanobruno Kirjutas:  Tööriista poodidest võiks uurida (Katomskist, Stokkerist jms.). Baltic Boltis võib ka olla, neil on vähemalt tollkeermega poldid-mutrid olemas ja sarnased tööriistad ka müügil.

Olen suuremad Maarjamaa pakkujad läbi uurinud. Kui need mõõdud oleks neil olemas, oleks need lõikajad mul juba muretsetud. Või oleks see muretsetud kusagilt Euroopast mõnest hästivarustatud tööriistapoest.

Postitasin oma soovi seepärast siia, et ma ei ole neid senini lihtsamate hankimiskanalite kaudu leidnud. Aga samas usun, et ka suuremate Euroopa 1910-30ndate aastate liikurite (mootorratas, auto) juures on 26-niidiseid tollpeenkeermeid kasutatud ning kindlasti on keegi neid isendeid Eestis ka restaureerinud ning vastavad "pulgad" hankinud. Kuna eeldan, et ka siinsete kaasfoorumlaste hulgas on sääraste kogemustega restauraatoreid, siis postitasingi siia.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Tollkeermed (norm, riik, harjanurk) on järgmised:

ISO INT 60° International Organization for Standardization
NC USA 60° National Coarse
UNC USA 60° Unified National Coarse
NF USA 60° National Fine
UNF USA 60° Unified National Fine
UNEF USA 60° Unified National Extra Fine
UN USA 60° Unified National (8-, 12- ja 16-käiguline)
UNS USA 60° Special Threads of American National Form
NPT USA 60° National Taper Pipe 1:16
NPTF USA 60° National Taper Pipe Dryseal 1:16
NPS USA 60° National Standard Straight Pipe
NPSM USA 60° National Standard Straight Pipe for free fitting mechanical
NPSF USA 60° National Standard Internal Straight Pipe Dryseal
BSW GB 55° British Standard Withworth Coarse (samuti WW)
BSF GB 55° British Standard Fine
BSP GB 55° British Standard Pipe
BSPT GB 55° British Standard Pipe Taper
BA GB 47° British Standard Association

Torukeermed ja koonuskeermed, samuti USA normid jäävad jalgrataste (Euroopa) puhul loomulikult kõrvale, pigem kahtlustaks BSF keerete kasutust.

EDIT: Keermeniitide arv tolli kohta jäi ennist tähelepanuta. 26-se sammuga kere peaks olema nimetusega BSC, harjanurk 60°, niite tolli kohta 7/32" ja 3/4" vahel 26.
Vasta
#6

(04-01-2010, 16:08 PM)gruppen Kirjutas:  ... on olemas Ameerika, Inglise, Prantsuse ja Saksa tollikeerme mõõdustik. Mis omavahel ei üldiselt ei klapi.

On. Ja erinevad nad üksteisest peamiselt selle poolest, millise läbimõõdu osas milliste keermesammu peetakse tavaliseks jämekeermeks, millist tavaliseks peenkeermeks jms.

Mul on ka ühte ja teist tollist olemas. Tavaline inglise ja saksa jämekeere peaks olema 100% kaetud.

(04-01-2010, 16:08 PM)gruppen Kirjutas:  ... kui keegi seletaks ilusti ära kuidas õnnestuks tollikeerme lõikajatest sotti saada - oleks tänulik küll.

Tollkeerme süsteem on sisuliselt üsna lihtne, kuigi pealtnäha paistab keeruline.

Esmalt keerme läbimõõt, mis on X/2, X/4, X/8, X/16, X/32. Ehk siis kümnendmurde tollides mõõtmisel ei kasutata, vaid toll jagatakse pooleks ja osa omakorda pooleks, st kasutusel on tolli (25,4mm) jagamine neljaks, kaheksaks, 16-ks, 32-ks, 64ks jne. Tavalisimad alla 12,7 ehk poole tolli jämedused tollkeermed on 1/16", 1/8", 3/16", 1/4", 5/16", 3/8", 7/16" ja 1/2". Võrdluseks - meetersüsteemis on need tavaliselt millimeetri või poole millimeetri tagant, nt M4, M5, M6 jne.

Teine tollkeerme oluline parameeter on keerme samm. Kui meeterkeermel on keermesamm tavaliselt mingi ümmargune arv millimeetrites (nt jämekeermel M6 on 1 mm, M8 1,25 mm jne), siis tollkeerme korral ei mõõdeta mitte keermesammu enda pikkust, vaid seda, mitu keermeniiti ühele tollile mahub. St kõik kasutatavad keermesammud on teatud arv niite tollile. Ameerika, inglise, saksa jne süsteemid erinevadki selle pooles üksteisest, et nn "tavalised" peen- ja jämekeermed teatud kindla läbimõõdu (nt 5/16") korral on eri süsteemidel erinevad. Ehk teisisõnu - tollmõõdus peenkeermeid on üüratult palju erinevaid, sest kasutusel on kõik vähegi ümmargusemad arvud niite tollile (nt 20, 22, 24, 26, 27, 28 jne).

Pannaks see kõik kirja kujul G5/16"x26 - G tähendab tollkeeret, 5/16" on läbimõõt tollides ning 26 on keermeniitide arv tollile.

Kolmas erisus on keerme tipunurk - kui meeterkeermel on see 60 kraadi, siis osadel tollkeermetel on see 55, osadel aga 60 kraadi. Tavaliselt praktilist elu see aga eriti ei sega, st 55-kraadiselt keermestatud võllile (nt treipingis) läheb 60-kraadine mutter otsa kenasti ja vastupidi (praktikas restraureerimisel katsetatud Smile ).

Kui niitide arv tollile on peene keerme korral väga suur ja keermestatud osa mutril, puksil vm lühike, siis äärmises hädaolukorras kõlbab mutri valmistamiseks ja ka riknenud poldi ülekeeramiseks ka naabermõõt. Nii on mul näiteks olemas lõikaja G3/8"x27, millega ma olen edukalt taastanud jalgratta tagavõllide keeret mõõdus G3/8"x26. Kui saaksin ka kvaliteetse keermerpuuri G3/8"x27, oleksin "seitsmendas taevas", sest suudaksin sellele teljele ise mutreid teha. Parem oleks muidugi leida õige mõõt G3/8"x26.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

20 minti interneeduses kaevandamist tõi lagedale, et Sul on tarvis sellist standardit nagu on British Standard Cycle (kasutatakse lühendit BSCy). Selle kinnituseks mõõtude tabel ning kaks kohta kust vajalikke keermestajaid soetada saab: www.engineering-supplies.com ja www.tapdie.com.

Kena uut aastat Smile
Vasta
#8

(04-01-2010, 19:06 PM)41Degree Kirjutas:  ... kaks kohta kust vajalikke keermestajaid soetada saab: www.engineering-supplies.com ja www.tapdie.com.

Tänan lingi eest, eks ma tellin ära.

Kui omad igas hävinguseisus uunikumide parki, siis on säherduste asjade omamine restaureerimiseks hädavajalik.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Fahrrad-Gewinde DIN79012

a) Fg 7.9 (- 26)

b) Fg 9.5 (- 26)
Vasta
#10

Kas kõige tavalisemate keermelõikuritega 5/16-24 ja 3/8-24 ei kannata üle keerata...?
Siis saaks lihtsalt poest uued mutrid (mingi 2.-eek/tk) osta ja asi korras.

Või kui liialt pooma hakkab, siis lihtsalt lasta treialil korraga ntx. 5 + 5tk 24 niidiga võlle lasta teha, ära tsinkida ja samuti oled mäel, kuna mutter on riiulikaup.
Kui velo juba korra valmis, kesse seal ikka vahet teeb, kas on 24 niiti või 26...

stihl@velovõhikute.ühing
Vasta
#11

(06-01-2010, 13:40 PM)stihl Kirjutas:  Kas kõige tavalisemate keermelõikuritega 5/16-24 ja 3/8-24 ei kannata üle keerata...?
Siis saaks lihtsalt poest uued mutrid (mingi 2.-eek/tk) osta ja asi korras.

Või kui liialt pooma hakkab, siis lihtsalt lasta treialil korraga ntx. 5 + 5tk 24 niidiga võlle lasta teha, ära tsinkida ja samuti oled mäel, kuna mutter on riiulikaup.

Ei ole see asi ju nii lihtne. Mutter on ju vaid üks asi, mis võlli otsas olema peab. Peamine võlli otsa keeratav asi on siiski laagrikoonus koos kuulide veerepinnaga (klaaskõva karastus) ja selle kontraseib. Need viimased on tavaliselt korras ja kui ka pole, siis seda toormaterjali tavaliselt jagub. Ka ei kannata niisugust koonust tavaliselt millegagi üle puurida, klaaskõva ikkagi ju.

Niisugust süsteemi kasutati ju ka vanematel autodel - nt Pobi esirattal on praktiliselt samasugused koonused ja kuullaagrid, kuigi ca 4 korda suuremad (ma oletan, et ka Sinu Jaguaril võisid sarnased asjad olla).

Lisaks - peaaegu kõikidel 1920-30ndate aastate jalgratastel olid võlliotsad ja mutrid mitte tsingitud, vaid nikeldatud. Loomulikult tuleb need niklis taastada! Ja mutter erines ka praegusaegsest - selle kandid polnud mitte faasitud, vaid välispind oli kergelt sfääriline. Ning 3/8 mutri kantide vahe oli (meetermõõdustikus) veidi alla 15 mm. Tänapäeva 3/8"x24 mutrid on teistsugused, seega taastamisel kasutamiseks vale välimusega.

(06-01-2010, 13:40 PM)stihl Kirjutas:  Kui velo juba korra valmis, kesse seal ikka vahet teeb, kas on 24 niiti või 26...

Teeb ikka vahet. Minu põhimõte on, et kui vähegi võimalik originaalina taastada, siis ümber tegema ei hakka. St kui maailmas leidub kasvõi üks tootja, mille keermepuure saab tellida, siis ei ole mõistlik seda keermesüsteemi hüljata.

Osad inimesed panevad tähele hämmastavaid asju. Kui ma vedasin 2005.a. suursõidul ringi 1940.a. Laanbergi tehase kaubaveojalgratast, mille olin restaureerinud, siis üks kodanik tegi mulle märkuse, et miks on selle puidust veoplatvormi vineer kuuekihiline? Et seal peab olema viiekihiline ja õhemate kihtidega vineer kindlasti, st ma olen seda valesti restaureerinud. Võtsin selle info teadmiseks, kuid olin eelnevalt välja uurinud, et sellst viiekihilist õhukeste kihtidega vineeri, midas Lutheri vabrikus 1930ndatel valmistati, ei õnnestu mul kaasajal enam ruutmeetrist tükki Eestis soetada. Lootsin, et see pisierinevus taastamisel jääb märkamatuks, kuid nagu näha, ei jäänud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

Ok.
Selle keermeteemaga olen nüüd põhimtlt nõus - ega Sul vist varianti pole; pead need õiged lõikurid ära tellima, jah.
Endal kah parem teha.
Ja, ootamine on mõnus - tuleb õige asi või ei tule; ja, kas üldse tuleb...Cool Nagu jõulud...

Aga see vineeri kihilisuse teema - see on juba haigus.
Haigus selles mõttes, et ega veloehitajad seda õige paksusega viiekihilist omal ajal ju hoolikalt tehtud arvutustele tuginedes valinud - lihtsalt selline sattus kätte, oli hetkel odav ja kannatas kasutada.

Tänapäeval on natsa teisiti, so what.

Ilmselt küsimus on pigem selles, et "keegi" valdo on kõige kuulsam jalgrattataastaja Eestis ja hoopis Mina tean asjadest rohkem. Kuigi, jah, mind niipalju ei teata...

Ja siis võtangi koguaeg sõna ja tänitan teisi...

Seega, tee oma südamelähedast asja aga rahulikult edasi ja las koerad hauguvad.
Nad hauguvad nagunii, ükskõik, kuidas Sa ka ei teeks...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne