meestejalgratta Dürkopp jäänused, 1922.a.
#1

Lühike ja erakordselt kõrge raam. Ees umbes samasugune kolmnurksilt, nagu minu 1931.a. naisterahvarattal; tundub et sildi põhi on algselt olnud ka tumesinine, nagu eelnimetet rattalgi. Raaminumbri 793853 järgi lahterdab Tilmani andmebaas selle jäänuse 1922. aastasse.

Rattast on alles raam, vändad, pedaalid ja silt, samuti esiporilaua ja tööriistakoti jäänused. Puudu on rattad, sadul, leistang ja tagaporilaud.

Huvitav on selle aastakäigu ja meesterahvaratta kohta üsna väikeseläbimõõduline ketiratas ja pooletollise keti kasutamine - tollal oli enamlevinud 5/8". Pedaalid on hilisematest ratastest paljus erinevad - korpuse kesktorul on rihveldatud lõike, otsaplekkidel on keskel kõrgendused ning kaheosalistel kummidel pole seibid mitte ainult vahel, vaid ka otstes.

Vändad on firmale tüüpiliselt kandilise profiiliga, nende kinnitus keskvõllile on trapetsi ja mutriga. Raam on must ning peente kollaste ja roheliste triipudega (samad värvid olid kasutuses ka minu 1909.a. Dürkopil). Huvitav on asjaolu, et tugev korrosioon on jätnud loetavaks pea kõik raami ehisjooned, seega on värv olnud ülimalt vastupidav. Teine omapärane detail on asjaolu, et tagaporilaua ülakinnitus pole kahvlitorudega ühes tükis, vaid on lahendatud nn klambri põhimõttel, mille pooled on erinevalt mustast raamist nikeldatud. Tööriistakott on ajastule omaselt teravatipuline, esiküljel on pressitud kiri "Dürkopp" (enamvähem sama on minu 1909.a. Dürkopil). Esiporilaud on kitsast kumerat profiili (nn "Leitneri" ehk Erenpreisi profiili), ajastule omaselt ei ulatu see kahvlist ettepoole.

Kui teaks, millised leistang/sadul ja rummud tal käisid (veljed olid arvatavasti tal ajastule ülitüüpilised lamedapõhjalised 36 kodaraaugule), on ratas sellisest olekust täiesti taastatav. Praegu on ta liited mõneks aastaks leotuses eraldusõliga, sest korrosioon on olnud pikaaegne ja tugev ning tõenäoliselt võib osadeks võtmisega tulla probleeme.

[Pilt: d22_1.jpg]

[Pilt: d22_2.jpg]

[Pilt: d22_3.jpg]

[Pilt: d22_4.jpg]

[Pilt: d22_5.jpg]

[Pilt: d22_6.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

See paistab olema õige koht küsimiseks - kuidas sellistel raamidel ühendusmuhvide tehnoloogia täpsemalt välja näeb? Ei ole nende nn. sisemuhvide teemaga eriti kursis.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne